Toots (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Karakteristika: Joosep Toots

Joosep Toots Kuulsat Kentuki Lõvi hüüdnime kandnud isik, keda iga eestlane ka unepealt teadma peaks , on loomulikult Joosep Toots. Pärit vaesest perest, Ülesoo talust. Pikkade sassis valkjaskollaste juuste, nina pahemale poole viltu, nägu täis rõugearme ning tugev keha, täpselt seesugune poiss on meile tuttav Oskar Lutsu ,,Kevadest", kes pea kogu raamatu vältel nühkis Paunvere külakoolis klassipinki. Tsaariaegne kool, kus esikohal seisis katekismuse ja kirikulaulude tuupimine, pidi ärksa vaimuga poisile paratamatult vastikuks muutuma. Seda

Kirjandus

1

doc

Suvi

Suvi Autor: O.Luts Tegelased: Joosep Toots, Jorh Aadniel, Raja Teele, Arno Tali, Tõnisson, Peeter Lesta, Imelik, Kuslap, Kristjan Lible ja Apteeker Ühel ilusal päeval tuleb Toots Venemaalt koju ishiast ravima. Ta läheb järgmisel õhtul sauna ja tunneb juba ennast paremini. Hommikul paneb Toots oma pidulikud riided selga ja hakkab Paunvere poole minema. Kõigepealt läks ta külla Kiirele, kes võttis ta vastu ja pakkus Tootsile kohvi ja leiba. Kuna aga keegi oli kogemata kohvi sisse lambiõli pannud, siis Toots ei joonud üle ühe tassi. Pärast läks Kiir Tootsiga Paunveresse, sest too ei teadnud enam külast peaaegu midagi. Teel kohtasid nad apteekrit ja Toots sai rohtu südame pöörituse vastu. Veel kohtasid nad oma vanu koolivendi

Eesti keel

10

docx

Aare Laanemets

Tallinn 2017 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Elulugu.....................................................................................................4 2.1 Eluloo Sissejuhatus.............................................................................4 2.2 Laanemets enne "Kevadet"................................................................4 2.3 Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai?.................................................4 2.4 Kuulsus teda ei muutnud....................................................................4 2.5 Teatritee..............................................................................................5 2.6. Perekond............................................................................................5 2.7. Varajane surm....................................................................................5 3. Looming..........

Kirjandus

1

doc

KIIR

vähehaaval joob, see-eest aga mitu korda järgemööda võtab. Natuke aega seisavad sõbrad veel püsti, istuvad siis lumme ja toetavad seljad vastu maja seina"(pt.8.lk.189) Kiir on aga väga hädise tervisega ja hädaldab palju,nii ka päev pärast Tootsiga purjutamist ,,Viimane toetus peaga vastu sauna nurka ja ähkis ja puhkis, nagu oleks ta enda ülesandeks teinud sauna sel kombel ümber lükata."Mis viga?"küsis Toots ,,Süda läigib," vastas Kiir. (15.pt.lk.227) ,,Kiirel on küll ka koolis voodi, aga punajuukseline mees magab enamasti kodus, sest magamistoas on külm, ja kehva tervisega poiss võib enese ära külmetada"(25.pt.lk.291) Vahest püüab Kiir ka Tootsile meeleheaks olla, kuid siiski jääb ta Tootsile vihavaenlaseks. ,, ,,Kiire paganale jäi nahatäis andmata." [---] Kiir seisab eeskoja lävel ja näitab Tootsile rusikat.Kui Toots järsku tema poole astub, jookseb ta

Kirjandus

8

docx

Oskar Luts: Referaat

edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "Suve" I­II, 1918­1919; "Tootsi pulma", 1921; "Argipäeva", 1924; "Sügisega", 1938, II osa 1988. Sarja tegevus toimub Paunvere alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava Palamusega. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "Kevades": Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Aadniel Kiir,Tõnisson, aga samuti kohaliku kiriku kellamees Lible ja köster Julk-Jüri ning kooliõpetaja Laur on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). "Kevade" Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia

Eesti keel

Kommentaarid (1)