Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Tootearendus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas neid määrata ?
  • Kuidas määratakse (arvutatakse) deformatsioone, kontaktpindu ja pingeid ?
  • Kuidas valida baaspindu ?
  • Mida võimaldab vahetatavuse printsiibi järgimine tootmisel ?
  • Mis on GPS ja mida sellega tagatakse ?
  • Kuidas saavutada erinevaid täpsustasandeid ?
 
Säutsu twitteris
Vastused
  • Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid
    1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad ,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad — detailid( kruvid , mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõnikord kogunisti unikaalsed tööpingid ning muud tootmisvahendid . Loomulikult kõike ise teha iialgi ei jõua ja pole mõtetki— tulusam on hankida nn. ostutoode . Mõnikord toode peamiselt ostutoodetest koosnebki. Lihtsaid, koostisosi mitteomavaid tooteid nimetatakase lihttoodeteks (näiteks, kirjaklambrid, kruvid, naelad jms.).Kahest vōi enamast osast koosnev toode on liittoode. Standardtoode on selline toode, mille valmistamiseks vajaminev info on täielikult toodud normdokumentides.
    2. Masin on toode, mille ülesandeks on teha kas mõne tootmisprotsessiga või energia muundamisega seotud kasulikku tööd. Masinat iseloomustavaks tunnuseks on energia (ka aine) ülekanne ühelt struktuurielemendilt teisele ja energia muundamine ühest liigist teise. Masina struktuuriskeem :
    Aparaatideks nimetatakse tooteid, mille ülesandeks on informatsiooni hankimine ja vastuvõtmine ning muundamine inimesele või mõnele muule tarbijale sobivasse ja meelepärasesse vormi. Täidavad tootmises mõõtmise, kontrolli, loendamise ,arvestamise, registreerimise, häälestamise, juhtimise jne. funktsiooni. Aparaadi struktuuriskeem:
    Instrumendid on tööriistad.
    Mehhanism on kehade (lülide) tehissüsteem, mille ülesandeks on etteantud liikumisega keha
    (sisendlüli) liikumise teisendamine süsteemi teatava teise keha (väljundlüli) soovitud liikumiseks.Tagatakse liikuvate struktuurielementide ettenähtud asend.
    Peenmehhanism?
    Detail on lihtsaim toode, mis on valmistatud ühest materjalist koostamisoperatsioone kasutamata. Valmistatakse üht liiki materjalist ja ei kasutata keevitamist, jootmist ega muid liiteid.
    Koost (e.sõlm) on tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus), kuid ta ei pruugi tootes esialgu iseseisvat talitlusfunktsiooni kanda nt. reduktori võllile pressitud ülekandedetailid, laagrid jms.
    3. Struktuuriskeemil kujutatakse toote põhilisi koostisosi, nende otstarvet ja vastastikuseid seoseid . Struktuuriskeemilt saame vastuse, millised skeemielemendid moodustavad masina või aparaadi sisendit ja väljundit ühendava energia või infovoo ahela, mis on nende otstarve, millised peaksid olema või on nende põhiparameetrid. Struktuuriskeemi skeemielemendile määratletakse toote toimimisahelas kindel ülesanne, mida ta peab täitma. Struktuuriskeemid koostatakse toote projekteerimise algstaadiumis ja neid kasutatakse teiste skeemiliikide väljatöötamisel ja hiljem ekspluatatsioonis seadmega tutvumiseks. Sel skeemil kasutatakse toote koostisosade kujutamiseks lihtsaid geomeetrilisi kujundeid ( ruudud , ristkülikud, ringid, rombid jms.), millede vastastikust seost näidatakse joonte, noolte ja lühikirjete abil.
    Talitlusskeemil selgitatakse tootes toimuvaid protsesse ning püütakse leida vastust, et kuidas struktuuriskeemiga määratletud ülesannet lahendada. Talitlusskeeme kasutatakse toote tööpõhimõtte tundmaõppimiseks, samuti selle häälestamisel, reguleerimisel, kontrollimisel ja remontimisel ning sellel esitatakse kõik toote sisendit ja väljundit ühendava energia või info ülekandeahela kõik iseseisvat informatsiooni omavad lülid. Talitlusskeemi näide: kinemaatikaskeem.
    4. Skeemielement on skeemi koostisosa, millega kujutatakse toote struktuuris ja talitlusahelas üht kindlat ülesannet omavat osist, mida pole võimalik ega otstarbekas lahutada iseseisvat funktsiooni täitvateks allosadeks, nt. mootor, sidur , pidur , amortisaator, reduktor , küttekeha jne.
    Talitluselemendid on materialiseeritud skeemielemendid ehk masina või aparaadi komponendid, mis täidavad iseseisvat ülesannet seadme tööpõhimõtte realiseerimisel (ajam, mootor, reduktor, amortisaator, pidur,sidur,summuti, haarats jne.)
    5. Struktuuriskeemide koostamine (näidete põhjal).
    Koostatakse toote projekteerimise algstaadiumis. Skeem peab
    olema selge ja üheselt mõistetav, toote koostisosade
    kujutamiseks kasutatakse lihtsaid geomeetrilisi
    kujundeid, millede vastastikust seost näidatakse
    joonte,noolte ja lühikirjete abil. Ajakulu skeemi
    koostamisel pole suur.
    6. Kinemaatikaskeemide koostamise põhireeglid (näite põhjal):
    1,2 - mõõtetransformaatorid,
    3- südamik,mille siiret mõõdetakse,
    4- kompensaatori südamik
    5- võimendi,
    6- inertsivaba reverssiivmootor,
    7- reduktor, mille võll on sidestatud kompensaatori südamikuga ja indikatsiooniseadisega (8),
    8- indikatsiooniseade .
    7. Konstruktsioon , ehk masina-aparaadi ehitus (viis kuidas ja kuhu on toote komponendid paika sätitud), peab tagama nii paigalseisvate kui ka liikuvate struktuurielementide talitlusskeemile vastava asendi ja selle jäävuse ekspluatatsiooni kestel (st.määrab ära elemendi koordinaadid). Igal elemendil peavad igal ajahetkel olema ettenähtud asendikoordinaadid, liikuvate struktuurielementide asend tagatakse mehhanismide abil. Kindla asukohaga talitluselement omab kommunikatiivseid seoseid teiste talitluselementidega (mehaanilisi, elektrilisi, elektroonseid, optilisi, magnetilisi, akustilisi, keemilisi jt.)
    2.1 Toodete konstruktsioonielementide süstemaatika - masinate ja aparaatide üldotstarbelised detailid ning talitluselemendid
    1.Üldotstarbelised konstruktsioonelemendid - tuua üldotstarbeliste masinadetailide ja -elementide süstematiseeritud loetelu ( klassifikatsioon ).
    Liitedetailid: lahtivõetavad ja kinnisliited nt. keermes -, liist -, neet -, keevis -. liim - jt liited )
    Tugi- ja kandedetailid teljed, võllid, laagerdused,juhikud, korpused nt. raamid,kronsteinid, toed .
    Ü hendus - ja ülekandedetailid: sidurid , hõõrdülekanded, hammasülekanded, muud (nt. rihm -, kett-,
    kruviülekanne ja nukkmehhanismid).
    Elastsed detailid (peamiselt vedrud)
    Talitluselemendid (ajamid, reduktorid , pidurid, amortisaatorid jt).
    2.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone (tuua näiteid iga liiteliigi kohta - nimetus ja eskiis ). Liide on masina või aparaadiosade, üldjuhul mis tahes konstruktsiooniosade suhtelist liikumist mittevõimaldav ühendus (erandiks on neljakandilise vardaga ühendatud neljakandilise avaga klots ehk liugur ,kus säilib teljesihiline liikumine).
    1)Liited jagunevad: lahtiv õetavad liited (keermes-, liist -,hammas-,tihvt-,profiililiited) ja mittelahtivõetad e. kinnisliited (neet-,keevis-, joote -,liim-,press- ja valtsliited). Esimesi kasut. juhul,kui on vaja vahel liidetud detaile koostada või remontida. Kinnisliidet ilma liiteelemente vigastamata demonteerida pole võimalik.
    2)Teine liigitus - saamisviisi järgi,lähtutakse liite saamise füüsikalistest aspektidest. Liite saamine: *Aine oleku muutmise teel (joot-, keevis-, liim-, kitt - ja vormliited);
    * Plastse deformeerimise teel(neet-, valts -,käpp-,vöö-ja teppliited);
    *Elastse deformeerimise teel (press-,keermes-,tihvt-, klemm -,bajonett- ja lõhisvedruliited); *Geomeetrilise lukustuse teel ( profiil -, liist- ja hammasliited ,karp- ja sahtelliited jt.)
    3.Keevisliited: põkk-, katte- ja vastakliide (teha eskiis).
    a-põkkliide
    b-katteliide
    c-vastakliide
    d-nurkliide

    4.Punktkeevisliide (otstarve, omadused).
    Punktkeevisliide on keevisliide mis on punkti suurune ja teatud vahemaa tagant. Seda
    kasutatakse enamasti detaili paika panemiseks ehk edasiseks keevitamiseks või konstrueerimiseks.
    5.Garanteeritud pinguga (press)liide (eskiis ja kommentaarid).
    Pressliide on lihtne ja levinud töökindel liide. Põhineb võlli ja ava mõõtmete erinevusel enne liite monteerimist. Kasutatakse press- ja termokoostamist ( rummu ettekuumutus õlis või võlli jahutamine näit. süsihappelumes). Joonisel: Pressliite tasakaalutingimus (a) ja pingete jaotus liites (b)


    6. Neet-, tihvt-, joot- ja liimliited (otstarve, eskiisid).
    NEETLIITED :

    1)Tüüpilised needikujud. 2)Neetimine pressimisega 3)Pimeneetide (liite vastaspoolele
    a - lähteasend, juurdepääs takistatud) lõpp-pea
    b - peale lõpp-pea moodustumist. moodustamine: a – lõhkelaenguga
    b - torni läbitõmbamisega
    c - torni läbisurumisega.
    Neetliited:
    Neetliiteid kasutatakse siis, kui liide peab taluma vibratsioone või kui on vaja liita väga erinevatest materjalidest detaile. Neetimise eeliseks keevitamise ees on konstruktsioonide kõmmeldumisohu puudumine. Teatud juhtumeil (näiteks värviliste metallide, naha ja plastikute liitmisel terasega) on neetliited alternatiiviks liimliiteile.
    Neet koosneb varvast ja algpeast. Valmistatakse plastsest materjalist (süsinikvaene teras, vase- ja alumiiniumsulamid), selleks et oleks võimalik moodustada lõpp-pea. Viimase moodustamine võib toimuda pressides või tagudes, nn. pimeneetide korral. Terasneete läbimõõduga alla 10 mm võib neetida külmalt, üle 10 mm - varva otsa ettekuumutamisega ca 1000 oC. Lisaks sellele, et needi materjali deformeeritavus paraneb, tagab kuumneetimine tänu varva kokkutõmbumisele jahtumisel veel ka detailide parema liibumise, mis on oluline tiheduse saamiseks.
    Tihvtliited: tõkestavad pöörlemise ning fikseerivad detaili ettenähtud asendi.
    Liimliide :
    Nende liidete oluline eelis on võimalus ühendada eritüüpi materjalist detaile ( metall kummi või plastikuga, puit plastikuga jne.). Ka on liide reeglina hermeetiline, puuduvad jääkpinged ja - deformatsioonid . Puuduseks on liidete väike eritugevus , mistõttu ühendatavad pinnad peavad olema piisavalt suured.Üldjuhul on see saavutatav vaid katteliiteid kasutades. Näited masinaehitusest, kus liimliide on üldkasutatav, on friktsioonkatete ühendamine piduriklotsidega, kummitihendite liitmine autoustele, siltide liimimine masinakeredele jms.
    Jootliide:
    Jootmisel elemendid liituvad joodise tardudes, mis on eelnevalt sulasse olekusse viidud. Joodise sulamistäpp on liiteelementide omast madalam, seega on keevitamisega võrreldes tegemist märksa madalamate temperatuuridega. Tänu sellele on võimalik säilitada materjali esialgset struktuuri ja vältida keevitamisega kaasnevaid deformatsioone (kõmmeldumisi). Seejuures tugevusomadustelt jäävad jooteliited keevisliiteile alla. On eriti levinud aparaadiehituses ja remonttöödel.
    Jootmismeetodid:
    • jootekolvi e. tõlvikuga (väikesed pinnad, eriti elektrotehnikas)
    • põleti või leeklambiga kuumutades (tüüpiline remonttöödele)
    • ahjudes, võimalusega luua hapendumist vältiv gaasiline keskkond
    • takistus- ja induktsioonkuumutusega elektrivoolu abil
    • sukeldamisega sulajoodise vanni (eriti masstoodangul, näit. Jalgrattaraamide tootmisel).
    7. Liist- ja kiilliide (otstarve, eskiis, kommentaarid).
    On sobivad kasutada individuaaltootmisel, sest piisab universaal-tööpinkidel töötlemisest. Liistud , kiilud valmistatakse piisavalt muljumiskindlaist terastest. Standardsete liistude ja pikikiilude ristlõige b*h valitakse lähtudes võlli läbimõõdust, nende pikkused
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tootearendus #1 Tootearendus #2 Tootearendus #3 Tootearendus #4 Tootearendus #5 Tootearendus #6 Tootearendus #7 Tootearendus #8 Tootearendus #9 Tootearendus #10 Tootearendus #11 Tootearendus #12 Tootearendus #13 Tootearendus #14 Tootearendus #15 Tootearendus #16 Tootearendus #17 Tootearendus #18 Tootearendus #19 Tootearendus #20 Tootearendus #21 Tootearendus #22 Tootearendus #23 Tootearendus #24 Tootearendus #25 Tootearendus #26 Tootearendus #27 Tootearendus #28 Tootearendus #29 Tootearendus #30 Tootearendus #31 Tootearendus #32 Tootearendus #33 Tootearendus #34 Tootearendus #35 Tootearendus #36
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 107 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor us Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kodutööd, õppematerjalid aines Masinaelemendid I, II
    kodutööd , teooria , masin , instrumendid , mehhanism

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    252
    doc
    Rakendusmehaanika
    12
    doc
    Masinatehnika eksamiküsimuste vastused
    15
    docx
    Masinatehnika eksam 2010 2011
    20
    docx
    Masinaelemendid teooria - KT 1
    7
    doc
    Masinaelemendid lõpueksam
    65
    pdf
    Mõõtmestamine ja tolereerimine
    58
    doc
    Masinamehaanika täielik loengukonspekt
    181
    doc
    A Palu mootorratta raamat



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun