Toompea loss (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Toompea linnus

Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea1227­1237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas,

Ajalugu

10

doc

Kunsti ajaloo reisiplaan

1624. a. oli torn neljakorruseline , 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Tänaseks on säilinud kolm korrust, mis1780. Linnavangla laiendamiseks tehtud ümberehituse tulemus. Torn restaureeriti ilma telliskivivoodrit taastamata aastatel 1973 - 1980. Asub se torn Hommiku tänaval. Praeguseks on säilinud ka linna müüride vallid. 11.30 Vaba aeg lõunasöögiks ja ostlemiseks 13.00 Kogunemine bussi 13.05 Sõit Tallinna poole 15.30 Saabumine Tallinnasse 15.45 Tutvumine Toompea linnusega Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus

Kunstiajalugu

43

pdf

Toompea

TALLINNA VANALINN - TOOMPEA  Toompea u. 48 m merepinnast kõrgemale kerkiv paeküngas. Rahvuskangelase Kalevi hauaküngas. Kui hiiglane Kalev suri, kandis lesk Linda suuri kivirahne hauale. Põll rebenes viimast kivi kandes, linda nuttis palavaid pisaraid. Sinna rajasid eestlased 11. saj keskpaigas seoses sadama kasutuselevõtuga oma puulinnuse 1219-Taani kuningas Waldemar II vallutas linnuse. Sealtpeale jäi Toompea sajanditeks võõrvõimu ­ algul Taani, siis Saksa Ordu, seejärel Rootsi ja lõpuks vene ametikandjate ­ asupaigaks Elanikkond koosnes valdavlt aadlikest, vaimulikest ja väiksearvulisest käsitööliskonnast Toompea ja all-linn olid nii halduslikult kui õiguslikult kuni 1877. aastani autonoomsed  Toompea loss ja Pikk Hermann 1227.- 1238.a oli Toompeal võim Mõõgavendade Ordu käes- lasi ehitada kivist linnuse, nn. Castrum Minuse- väikese linnuse

Kunstiajalugu

3

doc

Gooti kunst

Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus. Pärast põlengut kattis seda piirkonda mite meetri paksune rusukiht, Kiriku taastamisel seda ära ei veetud ja seega tundub praegune kirik osaliselt maa siise ehitatud olevat. Toomkirikusse on maetud mitmeid aadlikke ja rikkaid kaupmehi. Niguliste kirik

Kunstiajalugu

8

docx

Tallinna vanalinn

aastal. 1227. aastal läks linnus Mõõgavendade ordu valdusesse, kes ehitasid välja nn Väikese linnuse, praeguse Riigikogu asukohal. Ülejäänud Toompead hakati nimetama Suureks linnuseks. Ümberehitustööd jätkusid ka Taani ajal (1237-1346), eriti ulatuslikult aga 14. sajandi teisel poolel, kui Põhja-Eesti läks Liivimaa ordu kätte. Siis rajati konvendihoone ja tugevdati Väikese linnuse müüre. Linnusel oli kolm väravat, peavärav paiknes idamüüris, mis hiljem lammutati. Toompea ordulinnus oli Tallinna komtuuri asukohaks. 1558. aastal langes see ajutiselt Taani-meelsete avantüristide kätte, kuid võeti ordu poolt tagasi. 1561. aastal läks see koos Tallinnaga rootslaste kätte, kuigi 20 päeva hiljem kui muu linn, sest Poola-meelsed orduväed nõustusid sealt lahkuma alles pärast piiramise alustamist. Tallinna Toomkirik Tallinna Toomkirik on pühakoda Tallinnas. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku

Ajalugu

4

doc

Eesti keskaegne kunst ja arhitektuur

jälgitav. Ainsana on oma põhilised keskaegsed vormid säilitanud konvendihoone Kuressaares ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist. Linnus ehitati saarlaste vaoshoidmiseks pärast Jüriöö ülestõusu. Eesti linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad eelkõige Tallinnas, kus keskaja lõpul olnud ligi 50 tornist säilinud 26 ja 2,35km pikkusest ringmüürist umbes 2/3. Tallinna kindlustamine algas 13. Sajandil ning Toompea ja all-linn moodustasid ühtse kaitsesüsteemi. Siiski olid need rahu ajal seisuslikel põhjustel suhteliselt omaette. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tähenduse võimsad suurtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Diele oli elamu tähtsaim ruum. Oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehele, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Koja nurgas oli lahtine kolle ja selle kohal kõrge mantelkorsten. Dornse oli kojatagune tuba ja ainuke köetav ruum

Kunstiajalugu

15

docx

Vanalinna arhitektuur

meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. Torn sai kõvasti kannatada Tallinna piiramise ajal Moskva vägede poolt 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, seda kasutati vanglana kuni 1626. aastani, 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna. Lagunenud torni hakati korrastama 1968. aastal, põhjalikult umber ehitatud tornis avati 1980. aastal Neitsitorni kohvik. Praegu on torn tühi ja kasutamata. Toompea loss ehk Väike linnus Väike linnus ehitati endise eestlaste linnuse asemele. Esialgsel kujul valmis see 1229. aastal. Toompea on nime saanud Toomkiriku järgi (1486). Varaseimad säilinud ürikud mainivad piirkonda lihtsalt mäena (1327 ladina mons, 1372 saksa bergh). Eesti rahvaluule tunneb Toompead Kalevi kalmuna, mille on kokku kandnud tema lesk Linda. Toompea Väikese linnuse rajas Mõõgavendade Ordu 1229. aastal Toompea paelava edelajärsakule ning alates 1238

Arhitektuur

36

odt

Liivimaa linnused

Magnus Gabriel De la Gardiele Kuressaare krahvkond ning 16. septembrist ka Kuressaare linnus, Kuressaare krahv De la Gardie nimetati ka 1649. aasta Liivimaa kindralkuberneriks ja ta kavatses linnuses kapitaalseid taastamis- ja ümberehitustöid. Kuid 1654. aastal loobus Rootsi kuninganna Kristiina troonist ja jättis Saaremaa endale sissetuleku allikaks.20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkonna residentsiks.27. juunil 1934 avati linnuses postiagentuur Kuressaare Loss. 7 8  Paide Ordulinnus Paide ordulinnus (saksa Weissenstein; alamsaksa Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.Paide Vallimäele hakati ordulinnust rajama 1265. aastal. Samas kohas võis varem asuda eestlaste muinaslinnus. 14. sajandil asuti linnust laiendama ja sellest kujunes oma keskse

Ajalugu

Kommentaarid (1)