Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Tooma Katsebaas (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tooma Katsebaas
Eesti Vabariigi algusaastail tekkis suur vajadus haritud maaparandusmeistrite järele. Selle lünga täitmiseks avatigi 1928. aastal Tooma Sookultuuri ja Maaparanduse Kool.
Selleks, et saada maaparandusmeistri diplom , tuli kaks aastat koolipinki nühkida. Koolis õppis 30−40 õpilast ja koolmeistreid oli kuus. Kooli esimeseks direktoriks oli Enn Terasmäe, kes pidas seda ametit viis aastat. Siis asus kooli etteotsa Osvald Ojaveer, kes oli sel ametikohal kuni kooli likvideerimiseni fašistliku okupatsiooni päevil.
Koolis õppis noormehi üle kogu Eesti. Selleks, et koolis hakkama saada, pidid olema tugev ja töökas poiss. Nõrgad langesid õige pea välja. Õppeaineid oli palju. Peamine rõhk oli edaspidises töös vajaminevatel ainetel: maaviljelus , sookultuur, maaparandus , geodeesia, loomakasvatus , piimandus, turbatehnoloogia, arvepidamine. Olid ka üldained. Lisaks õpiti aiandust, tervishoidu ja suurt tähelepanu pöörati ka laulmisele. Kooli lauluõpetaja oli Linda Raus, kes pani poisid laulma ja isetegevust tegema. Suures aus oli ka kehaline kasvatus.
Suvel saadeti kõik õpilased riigimõisatesse praktikale. Seal ootas poisse ees füüsiline töö, kus tuli kasutada õpitud teadmisi. Tuli käsitsi kaevata kraave, teha loodimistöid jne. Kui vaja, tuli ka villkopp (pika varrega nõu vedeliku tõstmiseks) kätte võtta ja peldik puhtaks teha.
Koolis ei olnud õppemaksu, kuid suvel tööga teenitud rahast tuli osa loovutada söögi tarvis. Kooli kokk oli Linda Rooma, kes hiljem töötas Tooma Katsebaasis karjabrigadirina kuni pensionile minekuni. Kool oli täielikult isemajandav. Kasvatati kartuleid, vilja, köögivilju ja ka vähesel määral sigu. Viimastest saadi toidulauale liha. Kõiki töid tegid õpilased ise.
Kooli lõpetanud said tööd üle Eesti. Nende teadmisi said kasutada ka talumehed, aga oli ka selliseid talumehi, kes noori õppinud poisse ei usaldanud ja tegutsesid ikka iseenda tarkusest, olgugi et valed töövõtted sageli kätte maksid. Ent paljud ei tahtnud maade ( soode ) ülesharimisest kuuldagi. Eesti riik oli aga suuna võtnud põllumajandusele ja hiljem tuli neilgi uuendustega kaasa minna.
Koolis oli õpilaste omavalitsus, eesotsas õpilasvanemaga, kes oli sidepidajaks õpilaste ja õpetajate vahel. Oli ka agronoomilise nõuande büroo, mis pakkus juhatust talude maaparanduses ja raamatupidamises. Kool sai tegutseda 15 aastat. Paljud läksid hiljem edasi kõrgkooli. Mitmed kohalikud lõpetajad jäid aga ka Toomale tööle. Siinsetest lõpetajatest olid Heino Laanemets, Hugo Kaljumäe ja August Peedo kuni oma elu lõpuni siinsete tööde ja tegemistega seotud. Mitmetest lõpetajatest said nõukogude ajal agronoomid, kolhooside esimehed ning teadustöö tegijad õpitud alal. Kooli likvideerimise järel jaotati väärtuslik kooli raamatukogu teiste tehnikumide ja koolide vahel ära.
Toomale ei rajatud kooli juhuslikult. 1908. aastal asutati Tartu Balti Sooselts, mille üheks ülesandeks oli sookatsejaama asutamine. 1910 . aastal asutaski Balti Sooparanduse Selts Toomale sookatsejaama, millele kuulus üle 120 ha maad. 1928. aastal rajati Toomale kool.
Tähtsam ülesanne oli Sooparanduse Seltsil rohumaade rajamine, parandamine ja teaduslik juhtimine. Just looduslikud rohumaad, mis enamuses asusid soo- ja soostunud maadel, vajasid kultiveerimist. Selle tarbeks osteti 1910. aastal Tooma talu, mis andiski Tooma Katsejaamale ja hiljem Tooma Katsebaasile nime. Algas hoogne areng ja see kestis kuni 1914. aastani, mil algas I Maailmasõda. Katsejaam alustab tööd uuesti alles 1920. aastal.
Balti Sooseltsi poolt kinnitatud temaatika kohaselt oli uuritavate küsimuste ring lai ja mitmekesine. Katsejaam pidi hindama balti soid taimekasvatuse , alus- ja kütteturba tootmise seisukohalt, uurima soode kuivendust, mullaharimise ning väetamise viise, ühtlasi aretama turbamuldadele sobivaid taimesorte jne. Eriline rõhk oli pandud kultuurrohumaade sooniitudele rajamise küsimustele. Tuli uurida madalsoode kuivendus - ja kasutusmeetodeid. Kool
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Tooma Katsebaas #1 Tooma Katsebaas #2 Tooma Katsebaas #3 Tooma Katsebaas #4 Tooma Katsebaas #5 Tooma Katsebaas #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 259320 Õppematerjali autor

Lisainfo

Eesti Vabariigi algusaastail tekkis suur vajadus haritud maaparandusmeistrite järele. Selle lünga täitmiseks avatigi 1928. aastal Tooma Sookultuuri ja Maaparanduse Kool. Praegu on kooli renoveeritud hoones Endla Looduskaitseala keskus. Koolihoones ja ka teistes Tooma ehitistes on tunda rootsipärast ehitusmaneeri. Ilmselt oli see tingitud Tooma Sookatsejaama esimese juhataja, Rootsiga tihedates sidemetes olnud baltisakslase Arved von Vegesacki (1880–1945) mõjutustest.
Tooma Katsebaas , maaparandus , sookultuur , Arved von Vegesack , Endla looduskaitseala

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
147
docx
Eesti XX sajandi algul
56
doc
Eesti ajalugu
94
doc
Läti ajalugu
72
doc
Eesti uusaeg-1710-1900
95
doc
Mein Kampf
45
docx
Türgi rahvaste kultuur - materjal





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun