Tookeskkonnaohutuse alused (0)

5 VĂ„GA HEA
Punktid

Esitatud kĂĽsimused

  • Kuidas käituda kiirabi saabumiseni ?
 
Säutsu twitteris

Bioloogilised ohutegurid
  • Bioloogilised ohutegurid on:
    bakterid
  • viirused
  • seened
  • rakukultuurid
  • inimese endoparasiidid
  • muud bioloogilised aktiivsed ained
  • Kokkupuutumise võimalused:
    toateenindajad
  • puugihammustus
  • kalatööstus – punataud
  • meditsiini personal (sĂĽgelised, tuberkuloos, HIV jne)
  • lammutustööde tegijad – hallitusseened
  • tavalised inimesed – leegionääri haigus
  • põllumajandus – kokkupuude loomadega
  • Ohuklassid
    Määramise aluseks on:
  • oht inimese tervisele
  • nakkusohu tõenäosus elanikkonnale
  • tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu
  • OhurĂĽhmad
    1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist
  • 2. ohurĂĽhm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid .
  • 3. ohurĂĽhm – inimeste rasket haigestumist. Olemas tõhusad ravivahendid.
  • 4. ohurĂĽhm – inimeste raske haigestumine ( Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad.
  • RiskianalĂĽĂĽs
    Tööandja määrab kindlaks nakatamisohu

  • Hindamisel arvestatakse
  • töökohal esineva bioloogilise ohuteguri ohuklassi
  • seadustest tulenevad nõuded töötajate kaitseks
  • haigestumise võimalus ĂĽldse või konkreetsel töökohal
Tööandja kohustused
  • vältida või vähendada bioloogilise ohuteguri kasutamist
  • hoiatusmärgid “Bioloogiline oht”
  • tagada tööhĂĽgieen
  • arvestus 3. ja 4. ohurĂĽhmas töötavate inimeste ĂĽle
  • piisav väljaõpe
  • töötajate teavitamine
  • perioodiline tervisekontroll
  • tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.)
Elektriohutus
Elektrivoolu toime inimesele
avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises.
  • ElektrolĂĽĂĽtiline toime -
avaldub vere ja koevedelike lagundamises
  • Bioloogiline toime –
elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile
Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki:
  • Kohalik – elektritraumad
  • Ăśldine – elektrilöök
Elektritraumad
  • põletused
  • naha metaliseerumine
  • elektrimärgid
  • silmade kahjustused
  • mehaanilised kahjustused
Elektrilöök
4 astet
  • I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta
  • II aste - sama koos teadvuse kaotusega
  • III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või sĂĽdame fibrillatsioon
  • IV aste - kliiniline surm.
Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom:
  • inimese keha läbiv voolutugevus ,
  • mõju aeg,
  • voolu liik,
  • sagedus,
  • organismi läbinud voolutee,
  • inimkeha takistus,
  • inimese individuaalsed iseärasused.
Voolutugevus
Voolu liik

Sagedus
  • Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz
Inimkeha elektriline takistus
  • takistus esineb piirides 600...100 000 oomi
  • arvutustes - 1000 oomi
Elektriohutuse tagamine
  • organisatsioonilised abinõud
eeskirjad
juhendamine
teadmiste kontroll
  • kaitsemaandamine
  • kaitsenullimine
  • kaitsekatkestid
  • varjestamine
  • isikukaitsevahendite kasutamine
põhikaitsevahendid
abikaitsevahendid
Põhi
Abi
 1000 V
isoleerivad mõõtevardad
pingenäitajad
isoleerivad ja mõõtetangid
isoleerivad remondiseadeldised
Dielektrilised kindad ,
saapad ,
matid,
Restid
  • Kaitsepiirded
  • ajutised
  • alalised
Elektriseadmete ohutusklassid
  • 0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed
  • I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga
  • II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega
  • III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed.

ELEKTRIĂ•NNETUSED
Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine.
Tunnused:
  • Lihasevalu ;
  • Juhtmetesse kinnijäämine;
  • Põletus;
  • Teadvusekadu;
  • SĂĽdameseiskus, hingamise lakkamine .
Ohutusnõuded abistajale
  • Ohver on pinge all niikaua , kuni ta on seotud vooluringiga.
  • Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest.
Tuleb meeles pidada, et:
  • niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit,
  • kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid ,
  • kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid.
Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega.
Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset – lauajuppi, keppi jne.
Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral
  • Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega.
  • Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ĂĽmber 25 meetri raadiuses.
  • Elektrivoolu on võimalik välja lĂĽlitada ainult alajaamas.
ESMAABI
Kontrolli hingamist ja pulssi , nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist.
Ergonoomika
Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima , tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega
Ergonoomika liigid
  • sĂĽsteemiergonoomika
  • hambaravi ergonoomika
  • arvutitöö ergonoomika
  • rakendus ergonoomika
  • fĂĽĂĽsikaline ergonoomika
  • töökoha ergonoomika
  • nägmise ergonoomika
  • keskkonna ergonoomika
  • tarbekaupade ergonoomika
  • tööstus ergonoomika
  • kõrgkooli ergonoomika
  • kognitiivne ergonoomika
  • osalusergonoomika
  • makroergonoomika
  • mikroergonoomika
  • koduse töö ergonoomika
Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted
Ruumikujundus
  • töölauad
  • mööbli valik
  • peeglid ja peegelpinnad
  • skulptuurid või kivid
Töövahendite paigutamine
  • töövahendid, töölaud ja -tool
  • kuvari paiknemiskoht
  • laevalgustite asukoht
Materjalide valik
  • vastremonditud ruumid
  • kontoritolm
  • plastik või naturaalsed pinnad
  • (ei klaas-, metall- või kiviplaadiga lauale)
Ruumijaotus
  • Ettevõttesisene ruumijaotus sõltub töötajate ĂĽlesannetest
  • suur või väike ruum
  • kabinet - sobiv suurus on 10-12 m².
  • mitme inimese korral - 8 m² iga inimese kohta.
Ideaalbüroos peaks olema kõik nii, nagu paistab.
Värvid
  • Punane
  • - hoiatusvärvusena ja tähelepanu hõivamiseks
  • Sinine
  • - fĂĽĂĽsilist pinget lõõgastav, reguleerib hingamist ja sĂĽdame rĂĽtmi
  • Roheline
  • - rahustab närvisĂĽsteemi, kiirendab tajumist ja teravdab nägemist.
  • Kollane
  • - kaunistab ja kĂĽllastab, aitab vabaneda muredest ja soodustab head töömeeleolu
  • Valge
  • - peegeldab endast eemale teiste värvuste kiirguse ja soojuse
  • Must, pruun ja hall
  • - tekitavad loidust, apaatiat, ängistust ja väsimust ning loovad ĂĽmbritseva suhtes negatiivse hoiaku
  • Töövõimet halvavat pruuni nimetatakse ka taandarengu värviks.
Värvusteraapia tunnistab vaid vikerkaarevärve
  • lilla
  • sinine
  • roheline
  • kollane
  • oranĹľ
  • punane
  • Kolmele esimesele omistavad uuringud rahustava
  • kolmele viimasele stimuleeriva, erutava toime.
  • Tööruumidesse sobivad kõige paremini sinised toonid, mis alandavad vererõhku ning soodustavad ratsionaalset mõtlemist
  • Kontoris peaks vältima väga kiiskavaid toone, ka valget.
  • Kontori interjöör – seinad, lagi ja mööbel – võiksid olla matid
Taimed
  • Soovitatav on kontoritesse valida taimed, mis vajavad vähe hoolt
  • taimed mõjuvad hästi meie tervisele
  • looduslik roheline annab koduse tunde ja tekitab värske meeleolu
  • Taimede peal on hea silmi puhata
Miinused
  • Taimedele kogunenud tolm
  • Ei soovitata kontorisse:
  • - diifenbahhia erinevaid sorte
  • Kaktuse-, agaavi - ja aaloeokkad võivad põletikke tekitada
Valgustus
  • Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silma-, närvi-, sĂĽdame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut
  • Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni
  • silmade väsimine ning nägemishäiretest, millega võib kaasneda peavalu.
  • Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silma-, närvi-, sĂĽdame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut
  • Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni
  • silmade väsimine ning nägemishäiretest, millega võib kaasneda peavalu.
Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul:
  • Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päevavalgust.
  • Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust . 
  • Soovitav on vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi töökoha valgustamisel.
  • Tähtis on valgustuse pulsatsiooni vähendamine
  • Teravad varjud töötasapinnal on töö halva kvaliteedi, tootlikkuse languse, silmade ĂĽlepinge, väsimuse ja mõnikord ka õnnetuste põhjuseks.
  • eemaldada pimestav valgus
  • Soovitav on eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest
Kokkuvõtteks:
  • soovitav on kombineerida päevavalgust ning tehisvalgust
  • töötajatele tuleb kindlustada kĂĽllaldane valgustus
  • See suurendab töötaja mugavustunnet ja suutlikkust, muutes tööpaiga töötamiseks meeldivaks
Esmaabi järg
VĂ•Ă•RKEHA HINGAMISTEEDES
  • Kannatanu ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama.
  • Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm .
  • Ta haarab käega kõrist kinni.
  • Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks.
  • Kannatanu kaotab peagi teadvuse.
TEGUTSEMINE VĂ•Ă•RKEHA KORRAL:
  • Juhul kui kannatanu on veel teadvusel , sunni teda köhima.
  • Kui köhimine ei õnnestu, tuleb esmalt proovida abaluude vahele löömist ja seejärel kasutada Heimlichi võtet.
  • Löö käega abaluude vahel mitmelöögiliste seeriatena.
  • Löögid on tõhusamad kui painutada kannatanu ĂĽlakeha ette-alla nii, et pea oleks vöökohast madalamal
  • Aseta oma käed kannatanu seljatagant ĂĽmber tema ĂĽlakõhu.
  • Suru ĂĽks käsi rusikasse ja haara teise käega sellest või käerandmest.
  • Tõmba käsivartega jõuliselt vahelihast taha-ĂĽles 2–3 (kuni 6) korda. Tee seda mitu korda.
  • Seda võtet võid kasutada ka selili lamaval teadvuseta inimesel: asetu põlvili ĂĽle kannatanu jalgade. Hoia käsivarred sirged ja aseta teineteise peal olevad käelabad kannatanu ĂĽlakõhu keskkohta. Suru järsult ja jõuliselt sisse-ĂĽles keskjoonesuunas. Tee seda mitu korda.
KĂśLMUMINE
Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad.
KĂśLMUMINE
  • Nahal on tunda torkeid ja vahel valu.
  • Nahk muutub valkjaks, kĂĽlmumiskoht tundub katsumisel kõvana.
  • Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob.
  • KĂĽlmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta.
TEGUTSEMINE KĂśLMUMISE KORRAL:
  • Soojenda kĂĽlmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe.
  • Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu ), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C.
  • Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus.
  • Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega.
  • Ă„ra hõõru kĂĽlmunud piirkonda – see võib põhjustada vigastusi.
  • Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse.
SĂśGAV KĂśLMUMINE
SĂĽgava kĂĽlmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed , nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks
TEGUTSEMINE SĂśGAV KĂśLMUMISE KORRAL:
  • Kaitse kĂĽlmunud kehaosa kĂĽlma eest.
  • Tee kĂĽlmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. KĂĽlmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia.
  • Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku.
  • SĂĽgava kĂĽlmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu ĂĽldseisundit; lisaks kohalikule kĂĽlmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine.
PĂ•LETUSED
TEGUTSEMINE PĂ•LETUSE KORRAL:
  • Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga.
  • Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu.
  • Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega.
  • Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides.
  • Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam.
  • Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu.
  • Tee põletushaavale puhas side.
  • Ă„ra kasuta salve, ära ava ville .
  • Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel).
  • Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse.
  • Aseta teadvuse kaotanud kannatanu pĂĽsivasse kĂĽlili asendisse.
  • Kutsu kiirabi .
KUUMAKAHJUSTUSED
KUUMAKRAMBID
Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse ( higistamise ) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 1–3 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas.
TEGUTSEMINE KUUMAKRAMPIDE KORRAL:
  • Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta.
  • Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse.
Kuumarabandus
TEGUTSEMINE KUUMARABANDUSE KORRAL:
  • Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta pĂĽsivasse kĂĽliliasendisse.
  • Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega.
  • Jälgi kannatanu seisundit.
  • Kutsu kiirabi
MĂśRGITUSED
TEGUTSEMINE MĂśRGITUSE KORRAL:
  • Selgita välja, mis on juhtunud.
  • Juhul kui hingamine lakkab või oluliselt nõrgeneb, alusta kunstliiku hingamist. Abistajale on kunstliku hingamise tegemine väga harva ohtlik. Ohtlik on see näiteks tsĂĽaanvesiniku ehk sinihappemĂĽrgituse korral.
  • Aseta teadvuseta kannatanu pĂĽsivasse kĂĽlili asendisse.
  • Kui kannatanul on hingamisraskusi, ta on kaotanud teadvuse või on tal krambid, kutsu kiirabi.
Haigustunnuste puudumise korral anna kannatanule esmaabi olenevalt mĂĽrgituse liigist:
  • SööbemĂĽrki neelanule anna juua klaasitäis vett.
  • Vii mĂĽrki hinganud kannatanu värske õhu kätte ja aseta ta poolistuvasse asendisse.
  • Kui mĂĽrk satub silma, loputa seda kiiresti veega vähemalt 15 minuti jooksul.
  • Nahale sattunud mĂĽrk pese ära vee ja seebiga
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tookeskkonnaohutuse alused #1 Tookeskkonnaohutuse alused #2 Tookeskkonnaohutuse alused #3 Tookeskkonnaohutuse alused #4 Tookeskkonnaohutuse alused #5 Tookeskkonnaohutuse alused #6 Tookeskkonnaohutuse alused #7 Tookeskkonnaohutuse alused #8 Tookeskkonnaohutuse alused #9 Tookeskkonnaohutuse alused #10 Tookeskkonnaohutuse alused #11 Tookeskkonnaohutuse alused #12 Tookeskkonnaohutuse alused #13 Tookeskkonnaohutuse alused #14 Tookeskkonnaohutuse alused #15 Tookeskkonnaohutuse alused #16 Tookeskkonnaohutuse alused #17 Tookeskkonnaohutuse alused #18 Tookeskkonnaohutuse alused #19 Tookeskkonnaohutuse alused #20 Tookeskkonnaohutuse alused #21 Tookeskkonnaohutuse alused #22 Tookeskkonnaohutuse alused #23 Tookeskkonnaohutuse alused #24 Tookeskkonnaohutuse alused #25 Tookeskkonnaohutuse alused #26 Tookeskkonnaohutuse alused #27 Tookeskkonnaohutuse alused #28 Tookeskkonnaohutuse alused #29 Tookeskkonnaohutuse alused #30 Tookeskkonnaohutuse alused #31 Tookeskkonnaohutuse alused #32 Tookeskkonnaohutuse alused #33 Tookeskkonnaohutuse alused #34 Tookeskkonnaohutuse alused #35
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
LehekĂĽljed ~ 35 lehte LehekĂĽlgede arv dokumendis
Aeg2013-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mosjaaa Ă•ppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Põhjustatud haigused
  • Kokkupuutumise võimalused
  • Ohuklassid
  • OhurĂĽhmad
  • ohurĂĽhm
  • ohurĂĽhm
  • ohurĂĽhm
  • ohurĂĽhm
  • RiskianalĂĽĂĽs
  • Hindamisel arvestatakse
  • Tööandja kohustused
  • Ăśldine
  • >1000 V
  • Ohusildid ja plakatid
  • Kaitsepiirded
  • ELEKTRIĂ•NNETUSED
  • Tunnused
  • Ohutusnõuded abistajale
  • Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral
  • ESMAABI
  • Ergonoomika
  • Ergonoomika liigid
  • Värvid
  • Esmaabi järg
  • VĂ•Ă•RKEHA HINGAMISTEEDES
  • TEGUTSEMINE VĂ•Ă•RKEHA KORRAL
  • Heimlichi võtet
  • KĂśLMUMINE
  • TEGUTSEMINE KĂśLMUMISE KORRAL
  • SĂśGAV KĂśLMUMINE
  • TEGUTSEMINE SĂśGAV KĂśLMUMISE KORRAL
  • PĂ•LETUSED
  • TEGUTSEMINE PĂ•LETUSE KORRAL
  • KUUMAKAHJUSTUSED
  • KUUMAKRAMBID
  • TEGUTSEMINE KUUMAKRAMPIDE KORRAL
  • Kuumarabandus
  • TEGUTSEMINE KUUMARABANDUSE KORRAL
  • MĂśRGITUSED
  • TEGUTSEMINE MĂśRGITUSE KORRAL
  • SĂ–Ă–BEAINED
  • ORGAANILISED LAHUSTID
  • MĂśRGI
  • SISSEHINGAMINE
  • KRAMBID
  • TEGUTSEMINE KRAMPIDE KORRAL
  • LĂśLISAMBA
  • KAELAOSA
  • TEGUTSEMINE LĂśLISAMBA KAELAOSA MURRU KORRAL
  • TEGUTSEMINE LĂśLISAMBAMURDUDE KORRAL
  • Toksikomaani tunnused
  • Käitumine hädaolukorras
  • Esmaabi
  • ESMAABI EESMĂ„RK
  • HĂ„DAABI TELEFONID
  • KIIRABI
  • POLITSEI
  • TULETĂ•RJE
  • ĂśTLE VĂ•IMALIKULT TĂ„PSELT
  • Ă„RA KATKESTA KĂ•NET ENNE, KUI DISPETĹ ER ON SELLEKS LOA ANDNUD
  • TEGUTSEMISE PĂ•HIMĂ•TTED TĂ–Ă–Ă•NNETUSE KORRAL
  • KĂ•IGEPEALT VAATA ĂśLE Ă•NNETUSKOHT JA SELGITA VĂ„LJA
  • KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL
  • TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST
  • TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KĂśLILI ASENDISSE
  • Ĺ OKK
  • Ĺ okki põhjustab
  • Ĺ oki tundemärgid
  • Mida teha šoki ennetamiseks
  • ANAFĂśLAKTILINE Ĺ OKK
  • JĂ„RSULT TEKKINUD ELUOHTLIK ALLERGILINE REAKTSIOON
  • KIIRE KULG
  • ĂśLIRASKE SEISUND
  • PUNETAVAD SĂśGELEVAD LAIGUD
  • RASKENDATUD HINGAMINE
  • NĂ„O JA KAELA TURSE
  • KĂ•RITURSE
  • HINGAMISSEISKUS
  • KAHVATAU / SINAKAS NAHK
  • Ĺ OKI TUNDEMĂ„RGID
  • RĂśTMIHĂ„IRED
  • OLULIST TRAUMADEST
  • VĂ„GA OHTLIKUD
  • KUNSTLIK HINGAMINE JA SĂśDAME MASSAAĹ˝
  • TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED
  • KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE HINGAMIST!
  • Elustamist tuleb jätkata hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni!
  • VEREJOOKSUD
  • Kui kannatanul on suur verejooks haavadest, tuleb see koheselt peatada kõigi käepäraste
  • Ninaverejooks
  • LUUMURRU TUNNUSED
  • TĂ„HELEPANU!
  • Ă„RA LAHASTA
  • Ă„RA LIIGUTA
  • Ă„RA LAHKU
  • Ă„RA ANNA JUUA
  • Ă„RA ANNA RAVIMEID
  • SULGE VEREJOOKS
  • KONTROLLI PULSSI
  • PANE KĂśLMA PEALE
  • KATA SOOJALT
  • KIIRESTI 112
  • Peavigastused
  • Järgmistel juhtudel kutsu kindlasti kiirabi
  • NB! Teadvuse häiretega kannatanu pane lamama kĂĽlili asendisse
  • AJUVAPUSTUS
  • TEGUTSEMINE AJUVAPUSTUSE KORRAL
  • Juhul kui PEATRAUMAGA kannatanu ei ole teadvust kaotanud
  • TEGUTSEMINE AJUPĂ•RUTUSE KORRAL
  • SILMAVIGASTUSED
  • PURU SILMAS
  • ESMAABI
  • SILMA PRITSINUD KEMIKAALl
  • Mikrokliima
  • # katkendlik
  • # impulssmĂĽra
  • Levimiskeskkonna järgi
  • Kuuldava heli sagedus
  • Riski rĂĽhma
  • Raskuste käsitsi teisaldamise ohutegurid
  • Raskus võib põhjustada terviseriski
  • Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski, kui
  • Töötingimused võivad põhjustada terviseriski, kui
  • Teisaldustöö korraldus võib põhjustada terviseriski, kui
  • Töötaja isikust tulenevad
  • Abinõud raskuste teisaldamisest tuleneva terviseriski vähendamiseks
  • Tööandja peab
  • Ă•iged teisaldamisvõtted
  • Veenduge, kas
  • Raskuse tõstmisel
  • LĂĽkkamine ja tõmbamine
  • TĂ–Ă–ANDJA KOHUSTUSED JA Ă•IGUSED
  • TĂ–Ă–Ă•NNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE
  • Kutsehaigus ja tööga seotud haigus
  • Kutsehaigus
  • Tööga seotud
  • Tööst põhjustatud
  • Kutsehaiguse
  • Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine
  • Tööandja registreerib tööõnnetuse, näidates ära järgmised andmed
  • Tööõnnetuse uurimise eesmärk on
  • Töötaja kohustused ja õigused
  • Sissejuhatav juhendamine
  • Esmajuhendamine
  • Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus
  • Töökeskkonnaspetsialist
  • Töökeskkonnaspetsialist
  • Töökeskkonnavolinik
  • § 92. ĂślesĂĽtlemise piirangud
  • § 94. Töötajate esindajaga töölepingu ĂĽlesĂĽtlemise erisus
  • Töökeskkonnanõukogu
  • Vastutus
  • Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine
  • Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni
  • trahviĂĽhikut
  • Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga
  • Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine
  • Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku
  • trahviĂĽhikut
  • Distsiplinaarvastutus
  • Kriminaalvastutus

Teemad

  • Bioloogilised
  • ohutegurid
  • Põhjustatud haigused
  • Kokkupuutumise võimalused
  • sĂĽgelised, tuberkuloos, HIV jne)
  • hallitusseened
  • leegionääri haigus
  • kokkupuude loomadega
  • Määramise aluseks on
  • ei põhjusta inimese haigestumist
  • võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid
  • inimeste rasket haigestumist. Olemas tõhusad ravivahendid
  • inimeste raske haigestumine (Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad
  • Elektriohutus
  • Elektrivoolu toime inimesele
  • Soojuslik toime
  • avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, sĂĽdame
  • peaaju ja närvide ĂĽlekuumenemises
  • ElektrolĂĽĂĽtiline toime
  • avaldub vere ja koevedelike lagundamises
  • Bioloogiline toime
  • elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub
  • kesknärvisĂĽsteemile
  • Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki
  • Kohalik
  • Elektritraumad
  • Elektrilöök
  • astet
  • lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta
  • sama koos teadvuse kaotusega
  • fibrillatsioon
  • kliiniline surm
  • Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom
  • Voolutugevus
  • Voolu liik
  • Sagedus
  • Inimkeha elektriline takistus
  • Elektriohutuse tagamine
  • organisatsioonilised abinõud
  • eeskirjad
  • juhendamine
  • teadmiste kontroll
  • kaitsemaandamine
  • kaitsenullimine
  • kaitsekatkestid
  • varjestamine
  • isikukaitsevahendite kasutamine
  • põhikaitsevahendid
  • abikaitsevahendid
  • Põhi
  • Elektriseadmete ohutusklassid
  • klass
  • I klass
  • II klass
  • III klass
  • Tunnused
  • Vältida kokkupuudet
  • elektrivoolu
  • mittejuhtivat eset
  • Ergonoomilise kontori ĂĽldpõhimõtted
  • Ruumikujundus
  • töölauad
  • mööbli valik
  • peeglid ja peegelpinnad
  • skulptuurid või kivid
  • Töövahendite paigutamine
  • töövahendid, töölaud ja -tool
  • kuvari paiknemiskoht
  • laevalgustite asukoht
  • Materjalide valik
  • vastremonditud ruumid
  • kontoritolm
  • plastik või naturaalsed pinnad
  • ei klaas-, metall- või kiviplaadiga lauale)
  • Ruumijaotus
  • Ettevõttesisene ruumijaotus sõltub töötajate ĂĽlesannetest
  • suur või väike ruum
  • kabinet - sobiv suurus on 10-12 m²
  • mitme inimese korral - 8 m² iga inimese kohta
  • IdeaalbĂĽroos peaks olema kõik nii, nagu paistab
  • Punane
  • hoiatusvärvusena ja tähelepanu hõivamiseks
  • Sinine
  • fĂĽĂĽsilist pinget lõõgastav, reguleerib hingamist ja sĂĽdame rĂĽtmi
  • Roheline
  • rahustab närvisĂĽsteemi, kiirendab tajumist ja teravdab nägemist
  • Kollane
  • kaunistab ja kĂĽllastab, aitab vabaneda muredest ja soodustab head töömeeleolu
  • Valge
  • peegeldab endast eemale teiste värvuste kiirguse ja soojuse
  • Must, pruun ja hall
  • tekitavad loidust, apaatiat, ängistust ja väsimust ning loovad ĂĽmbritseva suhtes negatiivse
  • hoiaku
  • Töövõimet halvavat pruuni nimetatakse ka taandarengu värviks
  • lilla
  • sinine
  • roheline
  • kollane
  • oranĹľ
  • punane
  • Kolmele esimesele omistavad uuringud rahustava
  • kolmele viimasele stimuleeriva, erutava toime
  • Tööruumidesse sobivad kõige paremini sinised toonid, mis alandavad vererõhku ning
  • soodustavad ratsionaalset mõtlemist
  • Kontoris peaks vältima väga kiiskavaid toone, ka valget
  • Kontori interjöör – seinad, lagi ja mööbel – võiksid olla matid
  • Taimed
  • Soovitatav on kontoritesse valida taimed, mis vajavad vähe hoolt
  • taimed mõjuvad hästi meie tervisele
  • looduslik roheline annab koduse tunde ja tekitab värske meeleolu
  • Taimede peal on hea silmi puhata
  • Miinused
  • Taimedele kogunenud tolm
  • soovitata kontorisse
  • diifenbahhia erinevaid sorte
  • Kaktuse-, agaavi- ja aaloeokkad võivad põletikke tekitada
  • Valgustus
  • Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silma-, närvi-, sĂĽdame-veresoonte jt
  • haiguste teket ja arengut
  • Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime
  • nõrgenemist ning depressiooni
  • silmade väsimine ning nägemishäiretest, millega võib kaasneda peavalu
  • Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul
  • Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päevavalgust
  • Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust
  • Soovitav on vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi töökoha valgustamisel
  • Tähtis on valgustuse pulsatsiooni vähendamine
  • Teravad varjud töötasapinnal on töö halva kvaliteedi, tootlikkuse languse, silmade ĂĽlepinge
  • väsimuse ja mõnikord ka õnnetuste põhjuseks
  • eemaldada pimestav valgus
  • Soovitav on eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest
  • Kokkuvõtteks
  • soovitav on kombineerida päevavalgust ning tehisvalgust
  • töötajatele tuleb kindlustada kĂĽllaldane valgustus
  • See suurendab töötaja mugavustunnet ja suutlikkust, muutes tööpaiga töötamiseks
  • meeldivaks
  • TEGUTSEMINE VĂ•Ă•RKEHA KORRAL
  • köhima
  • ĂĽlakeha ette-alla
  • TEGUTSEMINE KĂśLMUMISE KORRAL
  • TEGUTSEMINE SĂśGAV KĂśLMUMISE KORRAL
  • TEGUTSEMINE PĂ•LETUSE KORRAL
  • TEGUTSEMINE KUUMAKRAMPIDE KORRAL
  • TEGUTSEMINE KUUMARABANDUSE KORRAL
  • TEGUTSEMINE MĂśRGITUSE KORRAL
  • olenevalt mĂĽrgituse liigist
  • TEGUTSEMINE KRAMPIDE KORRAL
  • MURD
  • TEGUTSEMINE LĂśLISAMBA KAELAOSA MURRU KORRAL
  • TEGUTSEMINE LĂśLISAMBAMURDUDE KORRAL
  • Toksikomaani tunnused
  • RAHULIKULT JA SIHIPĂ„RASELT
  • HĂ„DAABI TELEFONID
  • RAHULIKULT JA SELGELT
  • ĂśTLE VĂ•IMALIKULT TĂ„PSELT
  • KĂ•IGEPEALT VAATA ĂśLE Ă•NNETUSKOHT JA SELGITA VĂ„LJA
  • Ĺ okki põhjustab
  • VIIVITAMATULT
  • SĂśDAME MASSAAĹ˝IGA
  • tuleb peatada koheselt
  • vahenditega
  • pead tahapoole kallutada
  • poole tunni
  • Järgmistel juhtudel kutsu kindlasti kiirabi
  • TEGUTSEMINE AJUVAPUSTUSE KORRAL
  • Juhul kui PEATRAUMAGA kannatanu ei ole teadvust kaotanud
  • TEGUTSEMINE AJUPĂ•RUTUSE KORRAL
  • katta sidemega mõlemad silmad
  • lamama
  • Kehaasend
  • Ă•ige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise
  • Kehaasendeid võib jagada
  • pĂĽstiasend
  • isteasend
  • lamamisasend
  • Koduses tegevuses - isteasend
  • Inimene istub tavaliselt 8-12 tundi ööpäevas
  • Enamus inimesi on 2-7 tundi päevas pĂĽstiasendis
  • Inimene seisab rohkem kui loom
  • PĂĽstiasendi puudused
  • PĂĽstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ebasoodne staatiline koormus
  • SĂĽdame löögisagedus on pĂĽstiasendis ca 10% kõrgem
  • Liikumatult seismine - koormab närvisĂĽsteemi
  • Tööolukorras
  • põhiline isteasend
  • Parim variant on pĂĽsti- ja isteasendit tööaja jooksul sageli vahetada
  • Istme kõrgus?
  • optimaalne istme kõrgus -40-45 cm
  • istumine maas)
  • Jalapingi kasutamine
  • Istme kuju sõltub vajadustest
  • Optimaalne fĂĽĂĽsiline koormus
  • Optimaalne fĂĽĂĽsiline koormus kindlustab kestva tervise ja pika eluea
  • Inimese organism vajab teatud suurusega fĂĽĂĽsilist koormust
  • Igale inimese lihasele, liigesele jne on olemas optimaalne mehhaaniline koormus
  • Liiges pĂĽsib töövõimelisena seni, kuni teda kasutatakse
  • Liigutuste suunad, ulatus ja kasutatavad jõud peavad olema liigese töövõime säilitamiseks
  • optimaalsed
  • On soovitatud käia ĂĽks tund intensiivselt või 10 000 sammu ööpäevas
  • FĂĽĂĽsiline koormus mõjub soodsalt
  • eri jäsemete
  • liigutuste arv ajaĂĽhikus, liigutuste ulatus, trajektoorid, kasutatavad jõud jne
  • Ăśks töövõime tõstmise moodus on kehaliste harjutuste läbiviimine tööl
  • Libisemise ja kukkumise vältimine
  • Kukkumine põhjustab sageli raske kehalise trauma
  • Inimene kukub kergesti asjaolu tõttu, et ta raskuskese on suhteliselt kõrgel
  • Tasakaalu kaotus libisemisel ja seejärel kukkumine on inimesel ĂĽks olulisemaid traumade
  • põhjuseid
  • Inimene libiseb põhiliselt siis, kui jalatsi talla ja põranda või maapinna vahel on hõõrdumine
  • ebapiisav
  • Oluline on ka jalatsitalla reljeef
  • Ohtlikud kohad või kalded märgistada
  • Sobiv tähistus on kollased ja mustad triibud
  • Trepid
  • Trepil kukkumine lõpeb sageli raskete vigastustega
  • Oluline on trepiastmete kõrgus ja laius
  • Kõrgus, sõltudes jala mõõtmetest
  • Optimaalne aste
  • kõrgus 15-20
  • laius 25-33 cm
  • EbaĂĽhtlased astmed - ohtlikud
  • Lamamisasendi ebasoodne mõju
  • Uuringud on näidanud, et haiguste põhjuste uurimisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka
  • teguritele väljaspool tööaega
  • Vähe on käsitletud lamamise ja magamise ebasoodsat mõju
  • Kõikidel lamamisasenditel on miinuseid
  • Ratsionaalset lahendust pole kerge leida
  • Ă•ige keha asend ja liikumine -ergonoomilised soovitused
  • Soovitav
  • ei tehtaks
  • Raskuste kandmine
  • Olulised tegurid
  • õhutemperatuur
  • õhuniiskus
  • õhu liikumiskiirus
  • soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel
  • Vähemolulised tegurid
  • õhurõhk
  • õhu hapnikusisaldus
  • õhu ionisatsiooni olukord
  • Ă•hutemperatuuri tööruumis mõjutavad
  • antud maakoha kliima
  • aastaaeg
  • tehnoloogiline protsess
  • töö intensiivsus
  • Töö jaotatakse raskusastme järgi
  • kerge fĂĽĂĽsiline töö - Ia ja Ib
  • keskmise raskusega fĂĽĂĽsiline töö - IIa ja IIb
  • raske fĂĽĂĽsiline töö -III
  • Töö kategooriast olenevalt on määratud tööruumi maksimaalne ja minimaalne
  • temperatuur
  • hoiab inimese keha temperatuuri ĂĽhesugusel
  • tasemel, olenemata välistingimustest
  • Inimese keha tuuma temperatuur on 37
  • kõikumine sellest 4
  • piires
  • HĂĽpertermia
  • HĂĽpotermia
  • võrra allajahtumist talub organism mõnda aega
  • kahjustusteta )
  • Keha pinna temperatuur kĂĽlmas ruumis võib olla
  • Sobiv temperatuur
  • istuval tööl on 18
  • istuval tööl kerge käsitsitööga: 16
  • seisev asend kerge käsitsitööga: 15
  • seisev asend raske käsitsitööga: 14
  • fĂĽĂĽsiliselt raske töö: 13
  • toimub põhiliselt kolmel teel
  • soojuskiirgusega
  • soojusjuhtivusega
  • higi auramisega nahalt ja hingamisteedelt
  • Kui teha 30
  • C juures rasket fĂĽĂĽsilist tööd, ulatub veekadu
  • 12 l/vahetuses
  • esineb sel juhul, kui kehatemperatuur tõuseb
  • ni
  • Seejuures esinevad
  • peavalu
  • selja, jalgade valu
  • iiveldustunne
  • oksendamine
  • raskematel juhtudel ka teadvuse kaotus
  • Kuumarabandus võib lõppeda surmaga
  • Päikesepiste
  • peaaju kuumeneb 40...42
  • Seadmete pinna temperatuur töökoha läheduses ei tohi olla ĂĽle 45
  • Ă•hu liikumise kiirus
  • ei tohi olla suurem kui 0,3 m/s
  • Normaalne õhu niiskus on 30-70%
  • Ă•hu hapnikusisaldus
  • Tavaliselt on õhus 23,1 kaal% O
  • Hingamine muutub raskeks, kui O
  • sisaldus langeb alla 12%
  • Ă•hu ionisatsioon
  • värske õhk” sisaldab palju kergeid ioone
  • soodustavad vaimset tööd. Nende sisaldus väheneb talvel, pilves
  • ilmaga, samuti ruumides, kus on palju inimesi
  • Kerged positiivsed ioonid
  • omavad ainevahetust intensiivistavat toimet
  • nad vähendavad vaimset aktiivsust
  • tekitavad peavalu
  • ärritavad limanahku
  • Kergete positiivsete ioonide allikateks on lahtised kĂĽttespiraalid, väga kuumad radiaatorid
  • konditsioneerimist
  • Ventilatsioon
  • saavutatakse sise- ja välisõhutemperatuuride ja rõhkude
  • erinevusega, tuule mõjul, akende ja valguskuplite kaudu
  • on planeeritud ja reguleeritud loomuliku ventilatsiooni liik
  • jaguneb
  • ĂĽld- ja
  • kohtventilatsiooniks
  • Ăśldventilatsioon jaotatakse
  • sissepuhke- ja
  • väljatõmbeventilatsiooniks
  • kasutatakse ĂĽksikute seadmete juures kas mĂĽrgiste gaaside paikseks
  • eraldamiseks
  • on ette nähtud selleks, et kiires korras eemaldada suuri koguseid kõrge
  • mĂĽrgisuse või plahvatusohtlikkusega gaase ja aurusid
  • kujul võimaldab eraldada ruumist 65% soojusest
  • võib kasutada, kui ei ole takistusi õhujoa levimiseks ja sellega ei suurene
  • saastatus töökohtadel
  • Ă•hkdušid võivad olla statsionaarsed või teisaldatavad
  • Väldi väga niisket või kuiva õhku
  • Väldi liiga suurt kuumust ja kĂĽlmust
  • Väldi tuuletõmbust
  • Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ĂĽhte ruumi
  • Limiteeri aega, mille jooksul inimene viibib liiga kuuma või liiga kĂĽlma käes
  • Kasuta sobivat riietust
  • MĂĽra
  • KLASSIFIKATSIOON
  • Spektri järgi
  • ĂĽle 1 oktaavi
  • tonaalne
  • madalsageduslik (kuni 400 Hz)
  • kesksageduslik (400-1000 Hz)
  • kõrgsageduslik ( >1000 Hz)
  • Kestvuse järgi
  • vahetuse kestus ĂĽle 4 h
  • kuni 4 h
  • Toime aja ja iseloomu järgi
  • muutub ajas
  • muutub ajas >5 dB
  • diskreetne
  • kestvusega > 1 sek
  • kestvusega < 1 sek
  • õhu kaudu
  • konstruktsioonide kaudu
  • kõnel
  • muusikal
  • Kuulmise nõrgenemine
  • MĂĽra mõjub
  • MĂĽra rõhk
  • Lubatud mĂĽra tase
  • Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitab
  • Kaitsevahendid
  • Individuaalsed
  • Tropid
  • Kõrvaklapid
  • Tehnilised
  • Vali vaikne töömeetod
  • Kata mĂĽrarikkad masinad
  • Eralda mĂĽrarikas töö vaiksest tööst
  • Võimalda kĂĽllaldane kaugus mĂĽraallikast
  • Kasuta lage seinu, põrandat mĂĽra absorbeerimiseks
  • Organisatsioonilised abinõud
  • Töötingimused võivad põhjustada terviseriski, kui
  • Teisaldustöö korraldus võib põhjustada terviseriski, kui
  • mitte kanda sĂĽnteetilisest materjalist, nailonist, perlonist rõivaid
  • varustada töötajad nahktaldadega jalatsitega
  • Tööandja
  • Ăśldsätted
  • igas tööga seotud olukorras
  • ei tohi
  • tegema koostööd
  • töötajate või nende usaldusisiku ja töökeskkonnavolinikega
  • Tööandja tagab
  • vältimise abinõudest
  • juhendatud
  • ohtudest
  • hoidumise abinõudest
  • ning teavitama neid töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist
  • juhendama
  • igas tööolukorras
  • töökeskkonna sisekontrolli
  • vaatama igal aastal läbi
  • analĂĽĂĽsima
  • kohandama abinõud
  • riskianalĂĽĂĽs
  • säilitatakse 55 aastat
  • kirjaliku tegevuskava
  • ennetusabinõud
  • uue töökeskkonna riskianalĂĽĂĽsi
  • töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate
  • ohuteguritest
  • tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;
  • teavitama
  • töötervishoiuteenuste osutamist
  • tervise kontrollimise
  • tööleasumist
  • esmaabi
  • peab igas allĂĽksuses või vahetuses
  • olema kohal vähemalt ĂĽks esmaabi anda oskav töötaja
  • kättesaadavuse
  • kergesti juurdepääsetavas kohas;
  • tema
  • nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt
  • tööriietuse ning puhastus- ja
  • pesemisvahendid
  • töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid
  • korraldama
  • tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe
  • koostama ja kinnitama
  • ohutusjuhendi
  • alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psĂĽhhotroopse aine
  • teavitama
  • tegevusala muutmisest;
  • töötajale, töökeskkonnavolinikule
  • töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule;
  • kirjalikult
  • õigus
  • kehtestada
  • rangemaid
  • Tööõnnetus
  • töötaja tervisekahjustus
  • kergeks, raskeks või surmaga lõppenud
  • tööõnnetuseks
  • raske kehavigastuse või eluohtliku
  • seisundi
  • raskest, surmaga lõppenud ja töötajale ajutise töövõimetuse määramisest
  • tööandjale ja Tööinspektsiooni
  • viivitamatult
  • viivitamata
  • Tööinspektsiooni kohalikule asutusele
  • kutsehaiguste loetelus
  • töökeskkonna ohutegur või töö laad
  • tööst põhjustatud haigus
  • mida ei loeta
  • kutsehaiguseks
  • diagnoosib
  • hiljemalt viie päeva
  • Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja
  • töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile
  • hiljemalt viie päeva
  • jooksul
  • tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik
  • töötajate usaldusisik
  • kannatanule või tema huvide
  • kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele
  • registreerib
  • teatavaks töökeskkonnaspetsialistile
  • töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule
  • Tööandja registreerib tööõnnetuse, näidates ära järgmised andmed
  • kannatanu andmed, toimumise koht, sĂĽndmuse lĂĽhikirjeldus, tööandja andmed, teate
  • edastaja)
  • Tööõnnetuse uurimine
  • asjaolud ja põhjused
  • koguda andmeid
  • põhjustest tulenevad abinõud
  • Tööõnnetuse uurimine tööandja poolt
  • tööpäeva
  • säilitama sĂĽndmuskoha
  • tööinspektori saabumiseni
  • mittetulemise kohta teate saamiseni
  • kolmes
  • ĂĽks
  • eksemplar
  • kolme tööpäeva
  • vormistab
  • uurimistoimikuks
  • Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõud samalaadse
  • tööõnnetuse ärahoidmiseks
  • koostab
  • õnnetusjuhtumi kohta akti
  • tööpäeva
  • kohustatud
  • ohutu töökeskkonna loomisel
  • töö- ja puhkeaja
  • läbima tervisekontrolli
  • isikukaitsevahendeid
  • ei ohustaks
  • saastaks keskkonda
  • ohtlikust
  • olukorrast, tööõnnetusest, samuti tema enda tervisehäirest ning kõikidest kaitsesĂĽsteemide
  • puudustest
  • ;
  • täitma
  • alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või
  • psĂĽhhotroopse aine mõju all
  • ei vabasta tööandjat
  • õigu
  • nõuetele vastavaid töötingimusi
  • ohuteguritest, töökeskkonna riskianalĂĽĂĽsi tulemustest
  • tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja
  • tööinspektori ettekirjutusest tööandjale
  • peatada töö ning lahkuda oma töökohalt
  • või ohtlikult alalt;
  • keelduda tööst või peatada töö
  • teatades
  • ĂĽleviimist
  • hĂĽvitist
  • pöörduda
  • Töötaja juhendamine ja väljaõpe töökohal
  • töökeskkonnaspetsialist
  • tööandja poolt määratud pädev isik
  • Väljaõpe
  • Täiendjuhendamine
  • Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse
  • töökeskkonna alal pädev insener
  • tööandja on volitanud
  • määrama
  • ei vabasta
  • vastutusest
  • tööohutust reguleerivaid õigusakte
  • jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud
  • on kohustatud peatama
  • keelama
  • töötajatega ning töökeskkonnavoliniku
  • töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuarstiga
  • varustab
  • võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi
  • koolitust
  • teavitab
  • kirjalikult kĂĽmne päeva jooksul
  • töötajate valitud esindaja
  • kehtivad kuni neli aastat
  • ĂĽhe
  • töökeskkonnavoliniku
  • tööandja kohustatud konsulteerima
  • töötajatega
  • korraga ĂĽle kĂĽmne
  • igasse allĂĽksusse
  • Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike
  • vähemalt 50
  • kohustused
  • abinõud
  • varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
  • uurimisel
  • puudusest
  • nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist
  • juhendeid ja õigusakte;
  • jälgida
  • juhendamise ja väljaõppe
  • nõuda
  • teha ettepanekuid
  • pääseda
  • teavet
  • keelata
  • ebasoodsasse
  • Töökeskkonnavoliniku ĂĽlesannete täitmise aeg
  • kaks tundi nädalas
  • kĂĽmne
  • tööpäeva
  • tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu
  • Vähemalt 50 töötajaga
  • määratud esindajaid ja töötajate valitud
  • kehtivad kuni neli aastat
  • esimehe ja tema asetäitja
  • teavitab
  • nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja
  • nähtavale kohale
  • hiljemalt kĂĽmne päeva
  • teeb
  • jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;
  • arenduskava
  • tutvub
  • analĂĽĂĽsib
  • aitab luua
  • kirjalikult
  • kolme nädala jooksul kirjaliku vastulause
  • põhjendab
  • vabastab
  • ĂĽks tund nädalas
  • aeg liidetakse
  • korraldab tööandja oma kulul ja
  • tööajal
  • detsembriks
  • trahviĂĽhikut
  • kuni 2 600 €
  • raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise
  • registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni
  • trahviĂĽhikut
  • kuni 2 000 €
  • rahatrahv
  • töölt kõrvaldamine
  • töölepingu lõpetamine
  • rahatrahv
  • vabadusekaotus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

74
docx
TĂ–Ă–OHUTUS
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
158
pdf
Veisekasvatuse alused
16
docx
Töökeskkonna ohutuse alused
343
pdf
Maailmataju uusversioon
124
ppt
Tookeskkonnas esinevad ohutegurid
8
odt
Töökeskkonna ohtus
12
docx
Töökeskkonna ohutus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !