Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toitumine (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks me sööme palju rasva?
  • Kuidas vähendada rasva hulka toidus?
  • Kuidas vähendada suhkru tarbimist?
  • Kuidas vältida soola tarbimist?

Lõik failist

Toitumine
  • Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis , köögiviljas, puuviljas.
  • Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast.
  • Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas , munades.
  • Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba.
  • Vähemkasulikud toiduained.

  • Suhkrud — šokolaad, marmelaad, tort , šokolaadikompvekid jne.
  • Jahutooted—valge sai, saiakesed , koogid, keeks.
  • Rasvad — pannkoogid , vorst , rasvane sink , munakollane .
  • Alkohol .
    • Süsivesikud

    Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi
    1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat.
    Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid.  Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen.
    Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid –glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu või kiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili , leib juustuga, leib kohupiimaga ).
    Kasulik oleks süüa päevas 5-7 korda süsivesikute rohket toitu koos kiudainetega ning vähese valgu ja rasvaga .
    Eelistada vähemagusaid jooke.
    Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid.
    Süsivesikuterikkad ja rasvavaesed toiduained on nuudel, riis , helbed, leib, kartul , köögivili, puuvili .
    Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid ).
    Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani , siis süüa 5-7 korda päevas.
    Süsivesikud
  • Vasakule Paremale
    Toitumine #1 Toitumine #2 Toitumine #3 Toitumine #4 Toitumine #5 Toitumine #6 Toitumine #7 Toitumine #8 Toitumine #9 Toitumine #10
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Karina Repetun Õppematerjali autor
    Referaat

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    doc

    Tervislik toitumine

    (60-75).Hingamishäired, igemete veritsus, haavade aeglane paranemine, verejooksud ninast. Ületarbimisel ebameeldiv tunne urineerimisel, seedesüsteemi häired--iiveldu s, gaasid. · Vitamiinide paremaks omandamiseks. 1. süüa erinevaid toiduaineid 2. iga päev täisteratooteid. 3. pidevalt puuvilu, juurvilju. 4. liha, kala ja munad. 5. vältida vitamiinikadusid toiduvalmistamisel. Minu toitumine Toit Kolmapäev hotdog kartul,kaste ja hakkkana koib jäätis vesi mahl Toit Neljapäev hotdog kartul kaste kalapulgad mannavaht ühepajatoit väike pakk krõpsu mahl piim vesi Toit Reede hotdog saiake õun makaronid kastmega jäätis piim mahl mineraalvesi Toit Laupäev hotdog makaronid mahl võileivad Toit Pühapäev pannkoogid mahl saslõkk mineraalvesi krõpsud Toit esmaspäev pizza mahl saslõkk kali kook jäätis aura tee

    Terviseõpetus
    thumbnail
    38
    ppt

    Tervislik toitumine esitlus

    Tervislik toitumine Triin Valk 2008 Tervislik toitumine   Me sööme selleks, et elada, ei ela  selleks, et süüa. Need, kes elavad  ainult momendinaudingule,  unustavad, et toit peab varustama  inimorganismi toitainetega, mis on  vajalikud elamiseks, kasvu- ja  taastumisprotsessideks, tagama  mõtlemisvõime, hea tervise. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks  Nautige toitu, mida sööte   Toituge mitmekülgselt   Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid   Ärge sööge palju rasvast toitu   Ärge maiustage liiga tihti   Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale   Soolaga ei tohi liialdada   Saavutage optimaalne kehakaal   Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt  Toiduained jagatakse rühmadesse  Toit peab varustama organismi vajalike  toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki 

    Toit ja toitumine
    thumbnail
    6
    doc

    Toitumine

    Inimese elus täidab väga tähtsat osa toitumine. Selleks, et elada täisväärtuslikku elu tuleb toituda tervislikul. Paljud peavad toitu millekski, mille nimel elada, kui tegelikult on toidu põhieesmärgiks vaid inimorganismi varustamine vajalike toitainetega, mida me vajame elamiseks, kasvamis- ja taastumisprotsessideks, mõtlemisvõime tagamiseks ning hea tervise säilitamiseks. Kui palju peaksime sööm? Kasvades nõuab meie organism ka palju enam toitaineid. Samuti nõuavad ka erinevad eluviisid vastava koguse vitamiine ja teisi kasulikke aineid. Seega on paika pandud kindalt toitainete kogused, mida vajavad erinevad inimesed. · 1200 kalorit - see on minimaalne kogus; seesugune madal kalorite kogus aitab kehakaalu vähendada ning on sobiv inimestele, kes on istuva eluviisiga ja äärmiselt väheliikuvad. · 1600 kalorit - on soovitav naistele, kes on väheliikuvad ning see sobib ka osadele vanainimes

    Bioloogia
    thumbnail
    50
    doc

    Toitumise põhialused spordis

    TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    24
    doc

    Tervislik toitumine

    VIIMSI KESKKOOL TERVISLIK TOITUMINE Referaat Töö koostaja: Paula Luks Juhendaja: Marika Seppor Viimsi 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud.........................................................................

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    21
    docx

    Tervislik toitumine

    TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies

    Toit ja toitumine
    thumbnail
    12
    doc

    Tervislik toitumine ja selle tähtsus referaat

    Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus TERVISLIK TOITUMINE JA SELLE TÄHTSUS Referaat toitumisõpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid..................................

    Toiduainete ja toitumisõpetuse alused
    thumbnail
    10
    odt

    Nimetu

    Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................................................................6 8.VALGUD TERVISESPORTLASE TOIDUS........................................

    Kehaline kasvatus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun