Toitefaktorid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

36

docx

Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus

Rohkesti: taimede rohelistes lehtedes. Vähe: jõusöötades, loomsetes söötades, lehma täispiimas. B-rühma vitamiinid (üle 20) C-ja P-vitamiin. Kõiki B-rühma vitamiine sünteesivad vatsabakterid, kellele nad on eluliselt vajalikud, mistõttu nende olemasolul täiskasvanud mäletsejaliste söödas ei ole tähtsust. Puudushaigusi võib esineda lindudel ja sigadel, samuti vasikatel, lambatalledel. B-rühma vitamiinidel on tähtis osa kogu organismi ainevahetuses. 7) Energia kui toitefaktor. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine, on seotud pideva energia kulutusega. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. 9

Seakasvatus

4

docx

Veisekasvatuse söötmise vahearvestuse konspekt

ligikaudu 5% laktoosi. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Laktatsioonikõver näitab, palju loom piima toodab. Tänapäeva söötmisteadus uurib peamiselt söötmise mõju piimale, söötade kvaliteeti ja tehnoloogiat ning nende omadusi. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga. Toitained on kõik söödas olevad ained, mida loom kasutab energia saamiseks. Need võivad olla orgaanilised ained, kui ka mineraalelemendid. Toitefaktorid on toitained, mida loom ise ei suuda sünteesida ning need pärinevad söödast. Elutegevuseks on loomal kindlasti vaja energiat, proteiini, rasva, 14. vitamiini, 24. Mineraalelementi, vett ja hapniku. Toitaineid saavad loomad kasutada seedeprotsesside kaudu. Ainete lagunemise protsessi organismis nimetatakse kataboolseteks protsessideks. Katabolism on organismis toimuv protsess, mille käigus vabaneb energia. Sünteesiprotsesse organismis nimetatakse anaboolseteks protsessideks

Veistekasvatus

7

docx

Protekteeritud (kaitstud) proteiin mäletsejate söötmisel

Eesti Maaülikool Loomakasvatus II Kaja Tuisk Protekteeritud (kaitstud) proteiin mäletsejate söötmisel Juhendaja: O. Kärt Tartu 2012 Sissejuhatus Sõna proteiin tuleb kreekakeelsest sõnast proteus - esimene või esmane. Põllumajandusloomade söötmise seisukohalt peame proteiini rakendus ­ bioloogiliseks mõisteks, mis tähistab nii söötades kui organismis olevaid kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid. Pikka aega ei pööratud mäletsejaliste söötmisel söödaproteiini koostisele ja bioloogilisele väärtusele suurt tähelepanu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on teadmised mäletsejate seedefüsioloogiast aga niivõrd kasvanud, et on üles kerkinud vajadus ka praktika tarbeks seni kasutusel olnud proteiini hindamise süsteem üle vaadata. Proteiin söödad on piima tootmisel kõige kulukamad, sellepärast on ka tähtis teada kuidas

Söötmisõpetus

7

doc

Söötmisõpetuse kordamisküsimuste vastused

luukoest. D-vitamiini vaegusel haigestuvad noorloomad rahhiiti. E-vitamiini (tokoferool) täpne füsioloogiline funktsioon ei ole teada, arvatakse, et ta võtab osa väga paljudest ainevahetusprotsessidest. Tal on oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses. Tema vähesus või puudumine söötades häirib kõigi elundite normaalset talitlust, sagedamini avaldub see närvisüsteemi ja lihaste (ka südamelihaste) talitluse häiretes. ENERGIA KUI TOITEFAKTOR. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine, on seotud pideva energia kulutusega. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudaine,

Loomakasvatus

22

docx

Söötmisõpetus

September-detsember 2008. a. Söötmine I loeng Loomade jaotus toiduenergia omastamise alusel Herbivoorid ­ toituvad põhiliselt heintaimedest, on võimelised vabastama energia mikrobiaalsete ensüümide abil. a) Mäletsejalised ­ eesmaoseedega b) Kabjalised ­ jämesooleseedega Omnivoorid ­ kõikesööjad , vabastavad taimedes oleva energia enda seedeensüümide abil. Karnivoorid ­ lihasööjad, ei vabasta ise fotosünteesil talletatud energiat. Kehaained Perioodilisuse tabelis 111 elementi Elusorganismides leitud 70 27 elementi omab bioloogilist funktsiooni Põhilisi bioloogilisi elemente 6 ­ vesinik, süsinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel (moodustavad kõik organismi bioloogilised molekulid) Põhilised bioelemendid ­ 98%, ülejäänud 2% nimetatakse mikroelementideks. a) Kõige rohkem on meie kehas hapnikku, ca 60% meie kehakaalust moodustab hapnik. Põhiliselt vee koostises, meie kehas on ca 65% vett. Veest 35% on rakusisene vesi( ja ülejäänud vesi o

Söötmisõpetus

30

doc

Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused

luukoest. D­vitamiini vaegusel haigestuvad noorloomad rahhiiti. E-vitamiini (tokoferool) täpne füsioloogiline funktsioon ei ole teada, arvatakse, et ta võtab osa väga paljudest ainevahetusprotsessidest. Tal on oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses. Tema vähesus või puudumine söötades häirib kõigi elundite normaalset talitlust, sagedamini avaldub see närvisüsteemi ja lihaste (ka südamelihaste) talitluse häiretes. ENERGIA KUI TOITEFAKTOR. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad

Põllumajanduse alused

17

docx

Biokeemia konspekt

Redoksreaktsioone katalüüsivad oksüreduktaasid Paljudes reaktsioonides kasutatakse koensüüme NAD+/NADH NADP+/NADPH FAD/FADH2 Hüdrolüüs Reageeriv molekul laguneb vee toimel kaheks iseseisvaks molekuliks Ensüümid: hüdrolaasid, esteraasid, peptidaasid, proteaasid, glükosidaasid jne Tavalisemad hüdrolüüsitavad sidemed on Estrid- rasvades Amiidid- valkudes Glükosiid- süsivesikutes SÖÖTMISÕPETUS SÖÖTADE PÕHILISED TOITEFAKTORID TOITEFAKTORITE ÜLDINE KLASSIFIKATSIOON TOITEFAKTORID ENERGIA - kõikide biokeemiliste protsesside käivitaja. Söötade energiasisaldus sõltub nende kuivaine koostisest. Rasvarikaste söötade kuivaine 1 kg võib sisaldada kuni 6 megakalorit (Mcal) energiat, rasvavaeste söötada kuivaine kg 3,6 - 3,8 Mcal. Kuivaines sisalduv toorkiud on sööda seeduva energia sisaldust vähendav komponent. Toorkiud on

Biokeemia

32

pdf

Loomakasvatuse arvestus - kokkuvõte olulisimast

! D-vitamiin – soodustab luukoe protsesse. D-vitamiini vaeguse korral: rahhiit, luude haprus. Leidub rohkesti: kalamaksaõlis, munakollases, ternespiimas, söödapärmis, kuivatatud heinas. Taimed sisaldavad D-vitamiini vähe. E-vitamiin – oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses. E-vitamiini vaegusel – valgelihastõbi. Rohkesti taimede rohelistes lehtedes. B-rühma vitamiine (üle 20) sünteesivad vatsabakterid. Tähtis osa kogu organismi ainevahetuses. Energia kui toitefaktor. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor!! Energia materiaalseks kandjaks on sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin)!! Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest, kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub seda taimsetes söötades vähe ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. Energia kategooriad.

Põllumajandus

Kommentaarid (0)