Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Toit ja toitumine (0)

3 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Toit ja toitumine #1 Toit ja toitumine #2 Toit ja toitumine #3 Toit ja toitumine #4 Toit ja toitumine #5 Toit ja toitumine #6 Toit ja toitumine #7 Toit ja toitumine #8 Toit ja toitumine #9 Toit ja toitumine #10 Toit ja toitumine #11 Toit ja toitumine #12 Toit ja toitumine #13 Toit ja toitumine #14 Toit ja toitumine #15 Toit ja toitumine #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkeitss Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
docx

Tervislik toitumine

TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumis

Toit ja toitumine
thumbnail
32
docx

hiuhiuhiuhhiu

Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Vesi Enamik meie rakkudes

Toit ja toitumine
thumbnail
2
doc

Imetava ema toitumine

IMETAVA EMA TOITUMINE · Raseduse ajal loob enamik naisi 2-4 kg keharasva Kuigi valkude, süsivesikute ja rasvade kogused varu, mis katab esialgu imetamisel energia erivajadused. rinnapiimas on suhteliselt stabiilsed, on juba enda tervise huvides mõistlik süüa mitmekesist toitu. Tundes huvi käesoleva voldiku vastu, olete · Imetav ema vajab piima tootmiseks umbes 500 te tõenäoliselt juba raseduse ajal tervislikule lisakalorit rohkem kui mitterase naine, seega on toitumisele rohkem tähelepanu pöörama soovitatav toiduga saada keskmiselt 2700 kcal päevas. hakanud ja oma toitumisharjumustes ehk · Sageli sööb imetav ema vähem, mistõttu naine mõningaid muutusi teinud. Ajal, mil imetate saavutab kergesti raseduseelse kaalu. Liiga energia

Toitumine
thumbnail
144
xlsx

Tervislik toitumine

Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89 C18:3, g 0,

Toit ja toitumine
thumbnail
19
docx

Diabeet ja toitumine

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KAROLIINA SOONBERG, MARILIIS VIPP DIABEET JA TOITUMINE Referaat Juhendaja: Piret Simm, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini või tablettide doosi valimisega. Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud. Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravireziim tuleb taga

Sisehaigeõendus
thumbnail
10
docx

Toitumine

Lisaks kulutatakse energiat kehaliseks tööks. Kui toiduga saadakse rohkem energiat kui kulutatakse, on tulemuseks kehakaalu tõus. Mehed kulutavad rohkem energiat kui naised, kuna meeste lihasmass on suurem. Vananedes väheneb põhiainevahetuse kiirus. Lisaks alaneb vananedes kehaline koormus. Seepärast tuleks vähendada ka toiduga saadava energia hulka. Tervise seisukohast lähtudes on ohtlik olla nii ala- kui ka ülekaaluline. Alakaalulistel, kes söövad liiga vähe, võib tekkida mõne toitaine puudujääk. Tegelikkuses kohtame siiski sagedamini ülekaalulisi. Ülekaalulistel on palju suurem risk haigestuda paljudesse tsivilisatsioonihaigustesse. Oletame, et teie kaal ületab optimaalset 10 kg võrra. Kas kujutate ette, et peate päev otsa tassima 10 kg suhkrut. Tundub peaaegu võimatu!. Ometi peab organism sellega hakkama saama. Nii ei olegi midagi imestada, kui ülekaalulistel esineb liigeste, eeskätt puusa- ja põlveliigese haigusi. Sageli kaasneb ülekaaluga kõrge vererõhk

Tööõpetus
thumbnail
10
docx

Toidu- ja toitained

Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine, eriti kui laps saab põhiliselt piima ja piimatoite kuid vähe või üldse mitte liha, võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele. Kokkuvõte Kokkuvõtteks sain teada täpsemalt teada, mis on toiduaine ning mis on toitained. Täpsemalt sain teada, millest koosneb toiduaine ja toitaine ning kuidas neid liigitatakse. Toiduained liigitatakse veel eraldi mitmesse erinevasse rühma, suuremad neist on valgud, süsivesikud ning rasvad, kuid veel on väga palju väiksemaid koostisained. Veel sain teada, et kui inimene ei saa piisavas koguses mingeid ained, võib see mõjuda halvasti inimese organismile. Kasutatud allikad http://www.menopaus.info/website/content/articles/5_5_nutrients.asp 22.04.2012 http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium 22.04.2012 http://et.wikipedia

Kodundus
thumbnail
24
doc

Tervislik toitumine

VIIMSI KESKKOOL TERVISLIK TOITUMINE Referaat Töö koostaja: Paula Luks Juhendaja: Marika Seppor Viimsi 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud.................................................

Kehaline kasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun