mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konfliktide tüübid: Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud, ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad, enamasti peegeldavad struktuuri vigu Latentsed konfliktid konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada Kuidas konfliktidega toime tulla? Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Konfliktide põhitõed: Ükski konflikt ei lahene iseenesest. Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte. Iga lahendamata vana konflikt kerkib üles uue konflikti tausta Konfliktide võivad olla põhjustatud: Erinevast informeeritusest- Konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni
2) Kuidas ma arvan, et teine näeb mind. 3) Teise inimese nägemus minust 4) Kuidas ma näen teist. 5) Kuidas teine arvab, et ma näen teda. 6) Teise nägemus endast. Igaüks sünnib siia ilma oma ainulaadse geenikomplektiga. Me võime vaid aimata, kuidas daltoonik näeb rohelist ja punast värvi meist erinevalt või lõhnaõlide disainer eristab lõhnu millest meil pole aimugi.[1] 5 3. KUIDAS KONFLIKTIGA TOIME TULLA Kuidas konfliktidega toime tulla? Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Millised võimalused selleks on? 3.1. Domineerimine/võitlus Selle strateegia kasutaja on maksimaalselt keskendunud omaenda huvidele ja minimaalselt teise poole huvidele. Domineeriv konfliktis osaleja peab ülimaks iseenda huve ning kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset) teise poole mõjutamiseks
Viimasele aitab kaasa kui vaadata pigem tulevikku (kuidas võiks teisiti teha) selle asemel, et minevikust süüdlast otsida. 7 2. Konflikt organisatsioonis Me teame, et konfliktide vältimine ei ole üheski organisatsioonis võimalik. Küll aga on organisatsiooniti erinev konfliktide mõju nii organisatsiooni kliimale ja töötulemustele. Mida oskuslikumad on töötajad konfliktidega toimetulekul, seda tõenäolisem on et, organisatsioon konfliktidest kokkuvõttes pigem võidab-vastuolud töötajate või organisatsiooni allüksuste vahel viitavad sageli probleemidele, mille lahendamine võib kogu organisatsiooni töö oluliselt tulemuslikumaks muuta.Seega võib teoreetilises analüüsis konfliktid ehk edasiviivateks ning destruktiivseteks ehk lammutavateks. Muudatuste sisseviimise alustamiseks sobib kõige paremini optimaalne konflikti tase. Sellisel
Konflikt- vajalikud või kahjulikud? Defineerides konflikti on see lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: * lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; * kõrgendatakse häält; * süüdistatakse teisi; * nägeletakse pisiasjade pärast; * teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; * püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata * vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; * jäine viisakus; * boikott; * apaatia, üldine loidus, passiivsus Konfl
meeskonnakoolitused, juhtimiskoolitused, väärtuskasvatus, suhtlemisõpetus, uudne lähenemine tiimitööle Kuidas lahendada konflikte? 7. sept 2007 - 0 Comments Autor:Anneli Salk, Celestis OÜ koolitaja-psühholoog, Allikas: www.juhtimine.ee 07.09.2007 Ka kõige paremas töökollektiivis tuleb vahel ette üksteise mittemõistmist ja möödarääkimist. Kui ei suudeta tekkinud olukorda rahumeelselt lahendada, võib see viia konfliktini. Konfliktsituatsiooniga toimetulek sõltub suures osas kõigi osapoolte sotsiaalsest intelligentsusest, heast tahtest ja suhtlemisoskustest. Kõige olulisem on konfliktsituatsioonis tugevad emotsioonid ja mõistus lahus hoida. Kui tunded võtavad 16 võimust, siis reageeritakse ainult emotsionaalsel tasandil ning ei suudeta tekkinud olukorda adekvaatselt hinnata ega konstruktiivselt lahendada.
võime me muuta viisi, kuidas sellesse suhtuda ja sellega toime tulla. Konflikti võiks algusest peale suhtuda kui lahendatavasse ning püüda säilitada teise poolega avatud suhtlemine. Tõenäoliselt on suuremad lootused arusaamatused lahendada kui neist partnerile teada anda ning nendega tegelda. Enamasti ei ole konflikti haaratud teemad eluküsimuseks ning kui neid mitte üle tähtsustada, siis ei ole vajadust kramplikult kinni olla vaid ühes võimalikus lahendis. Kuidas konfliktidega toime tulla? Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Millised võimalused selleks on? 1. Domineerimine/võitlus Selle strateegia kasutaja on maksimaalselt keskendunud omaenda huvidele ja minimaalselt teise poole huvidele. Domineeriv konfliktis osaleja peab ülimaks iseenda huve ning kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset) teise poole mõjutamiseks
3. Kui kaugele on konflikt arenenud? Konflikti arenguastme määramine. 4. Millised on konflikti võimalikud edasised arenguvõimalused? Vastavalt sellele valida edasine käitumisstrateegia. Aleksander Kjerulf (positivesharing.com) kirjutab viiest olulisest sammust, kuidas konflikte lahendada. Esiteks tuleb mõista, et konfliktid on vältimatud tööl. Parimad töökohad ei ole ilma konfliktideta vaid konstruktiivsete konfliktidega. Uued ideed ja muutused on vältimatud ilma konfliktita. Teiseks käsitle konflikte pigem varem kui hiljem. 90% konfliktidest tulevad sellepärast mida ei öeldud. Kolmandaks, küsi! Kui teine isik on teinud midagi, mis valmistas pahameelt või mida ei mõisteta, siis küsige. Mõnikord on täiesti hea põhjus, miks inimene teeb seda, mida ta teeb ja võimalik konflikt laheneb kohe. Neljandaks, ,,kaelkirjaku keel", kus kutsutakse teine isik vestlusele, vaadeldakse
Konflikti tagajärjel võib suureneda inimeste vaheline distants, halveneda organisatsiooni mikrokliima ja kannatanu võib organisatsioonist lahkuda. Seetõttu peavad juhid olema teadlikud erineva tasandi konfliktidest oma alluvatel ja neid oskuslikult lahendama. 8 3 KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Konflikt peab alati lahenduse leidma. Konfliktide eest ei saa põgeneda. Me võime ju töökohta vahetada, aga kui meil puuduvad oskused ja teadmised konfliktidega toime tulla, siis oleme varsti nende juures tagasi. Konfliktide lahendamisel tuleb meeles pidada, et ükski konflikt ei lahene iseenesest, iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte ja iga lahendamata konflikt kerkib esile uute konfliktide taustal. 3.1 Konflikti lahendamise viisid Konflikti lahendamisel eristatakse viit tehnikat: vältimine, kohaldumine, kompromiss, domineerimine ja koostöö. Joonis 1 Konflikti lahendamise viis stiili (Kaldoja, 2011)
Kõik kommentaarid