Toidupuudus, muldade hävimine, maavarade kasutamine (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Liiv ja kruus

LIIV JA KRUUS Referaat Juhendaja: Pärnu 2013 Liiv ja kruus Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal. Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (lõimis): 0,05-5 mm - liiv, 5-70 mm - kruus, veerised, >70 mm - munakad ja rahnud. Maapõue seaduse järgi kujutavad liiv ja kruus endast mitmekomponendilisi purdsetendeid, kusjuures liivas on üle 5 mm läbimõõdugaon osakesi vähem kui 35% ja kruusas samu osakesi rohkem kui 35%. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt.

Ehitusmaterjalid

11

sxw

Liiv

..................................................................................4 · Liigitus terasuuruse järgi.......................................................................................4 · Mineraalne koostis .................................................................................................4 · Settimine...................................................................................................................4 · Kasutamine...............................................................................................................4-5 · vesiliiv.......................................................................................................................5 · Liivakivi...................................................................................................................5 · Liivakiviga sarnased kivimid ...............................................................................

Keemia

17

doc

Ökoloogilised globaalprobleemid

Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); Õigeaegne väetamine põllumajanduses; Läbimõeldud niisutussüsteemid; Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel); Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud; Liustikuvee kasutamine joogiveena; Merevee destilleerimine; Vihmavee kogumine. chryssy 2 3. Hapestumine Põhjused: Kütuste põletamine; Tööstuste saaste; Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Tagajärjed: Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja lämmastikühendid (NO; NO2) happeid, mis happesademetena

Keskkonnaökoloogia

14

odt

Geograafia, kordamine eksamiks

MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA maavarade kaevandamisega kaasnevad probleemid; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi

Geograafia

36

doc

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

Mida saab ette võtta:  Veetarbimise vähendamine;  Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline);  Õigeaegne väetamine põllumajanduses;  Läbimõeldud niisutussüsteemid;  Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse;  Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel);  Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud;  Liustikuvee kasutamine joogiveena;  Merevee destilleerimine;  Vihmavee kogumine. chryssy 2 3. Hapestumine Põhjused:  Kütuste põletamine;  Tööstuste saaste;  Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Tagajärjed: Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja lämmastikühendid (NO;

Bioloogia

36

pdf

Mullateaduse üldosa

Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on üks loodusteaduse harudest, mis uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist. Rakenduslik mullateadus: agronoomiline, metsanduslik, maaparanduslik, keskkonnakaitseline. Mullateaduse harud: · mullageneetika (uurib muldade teket ja arengut) · mullafüüsika (uurib muldade füüsikalisi ja füüsikalis-mehhaanilisi omadusi)

Mullateadus

30

doc

Üldgeograafia 10.kl

muundavad org. 10 m litosfäär ainet Hüdrosfäär Maailmamere, Kiired muutused, järvede, jõgede, osaleb veeringes, loob soode, mulla-, eeldused loomade, põhja-, atm. ja taimde, muldade liustikuvesi tekkeks Atmosfäär Maad ümbritsev 1000-1200 km Kõige liikuvam, (õhkkond) õhukiht lahustub vees, tungib 78% N2 , 21% osakeste vahel, siit O2, Ar, 0,93% pärineb O2 CO2 0,03% ja

Geograafia

26

doc

Mullateaduse eksam

Pedosfäär(mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja mullateaduse ees seisvad ülesanded. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnusseks on viljakus, mille all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullateadus uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist. Mullateaduse ees seisavad ülesanded:*muldade arengu ja omaduste üksikasjalik väljaselgitamine ning aluste väljatöötamine mullaviljakuse tõstmiseks, säilitamiseks. *mulla kui tootmisvahendi inventariseerimine. *mulla kui tootmisvahendi kaitse ja kui üks osa terviklikust keskkonnakaitsest. 5. Kivimite klassifikatsioon.

Mullateadus

Meedia

Kommentaarid (2)