Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Toiduleksikon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Toiduleksikon #1 Toiduleksikon #2 Toiduleksikon #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ELZZA Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
pdf

Köögileksikon

Tallinna Ülikool KÖÖGILEKSIKON Toiduvalmistamise tehnoloogia I Tallinn 2012 1 A (Crassostrea virginica) ja suur hiidauster(Crassostrea gigas). Sisaldavad rohkesti fosforit, rauda, tsinki, joodi ja vitamiine. Austriliha värvus varieerub roosakaspunakast rohekassiniseni, al dente - tähendab, et ,,on hamba all tunda". Väljendit olenevalt sordist on liha sitke ja krõmpsuv või rasvane ja pehme. kasutatakse pasta ja köögiviljade küpsuse väljendamiseks. Ei ole Karpi avatakse spetsiaalse noaga ja kindaga, etkäsi ei kriimustuks. liiga pehme eg

Toiduvalmistamise tehnoloogia...
thumbnail
8
docx

Köögileksikon

algab temperatuuril 50-55oC. 80oC juures omandab munavalge geeli kuju.Pikaajalisel keetmisel liituvad divesiniksulfiid (H2S) ja munas sisalduv raud, tekib sinise värvusega ühend. Vesivannil keetmine - keedetakse neid toite, mis kergesti põhja kõrbevad, näiteks munahüüvet, munamagustoite, piimakreeme. Vesivannil keedetakse ka pudingeid ja sulatatakse zelatiini. Toidunõu koos keedetava toiduga asetatakse keevaveenõusse ja hoitakse selles (vajadusel segades või vahustades) nii kaua, kuni toit on valminud üleküpsetatud jäätis ­ mis ülesanne on munavalgel? Valmistamise põhimõte on selles, et õhk juhib soojust suhteliselt halvasti (talviste topeltakende efekt!). Rohkesti õhku on nii vahustatud munavalges, munvalged kaitsevad jäätist kuuma eest. Munavahukiht muutub pruunikaks, aga selle all olev jäätis on külm Kreembrülee (brüleekreem) - ehk põletatud kreem kujutab endast jahutatud keedukreemi,

Kodundus
thumbnail
42
xls

Toiduained

KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape ­ MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)

Kehaline kasvatus
thumbnail
68
docx

Köögileksikon

soovitatavalt ainult pealtpoolt, mille tagajärjel tekib toidule krõbe pind. Sageli kasutatakse gratineerimisel riivjuustu või riivsaia, aga ka paksu koort. Prantsuse köögist on kogu maailmale tuttavad sellised road nagu Gratin Dauphinois ning klassikaline kartuligratään, milles keedukartulid kooresegus ja riivsaiaga kaetult üle küpsetatakse 2.5 Timbaalid Köögiviljapüreest valmistatud toit, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse siis vahustatud munavalged. Mass pandakse väikestesse timbalivormidesse ja keedetakse ahjus vesivannil 170*C juures 25-30 minutit. 2.6 Terriin Terriin on Prantsuse köögist pärit toit, mis valmib spetsiaalses terriinivormis veevannis kuumutades. Kui eraldi nõu pole, siis sobib edukalt ka keeksivorm, millel kaaneks foolium. See

Toiduvalmistamine
thumbnail
62
doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks.

Toitumisõpetus
thumbnail
12
docx

Toitumise alused.

kaltsiumi? Klaas = 200 ml Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal Süsivesikuid = 200*0,05=10 grammi > 10*4,1= 41 kcal Valku = 200*0,04= 8 grammi > 8*4,1= 32,8 kcal 54,6+41+32,8= 128,4 kcal NB! Vitamiini ja mineraalained toiduenergiat ei anna 2. Toidukorrad päevas Hommikusöögiga soovitatakse katta 20-25% päevasest energiavajadusest. Oluline on, et hommikumenüüsse kuuluks kiirelt valmistatav soe toit. Omal kohal on pudrud, muna- ja aedviljatoidud, täisteraviljatooted, helbed, müsli ning mitmesugused võileivad. Jookidest eriti piim ja jogurt, sobib ka kohv. Oluline on tasakaalustatud toitainete valik ning mitmekesisus nädala lõikes. Võrreldes teiste söögikordadega, mõjutab hommikusöögi kogust ja valikut isu tunduvalt rohkem. Hommikune isu sõltub õhtusest söögist. Rohke ja hilise õhtusöögi korral on hommikul seedekanalis

Toitumisõpetus
thumbnail
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

ühenditest. Kõik taimed, osa baktereid ja seeni. Auksotroofsed – ei sünteesi kõiki enda jaoks vajaminevaid aminohappeid. Kõik loomad, osa baktereid ja seeni.  Klassifikatsioon inimese näitel: Asendamatud – neid inimene ise ei sünteesi ja peab inimene saama toiduga! Neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% energiast. Organismi aminohappe vajadust rahuldab kõige enam see toit, mis on süstemaatilselt päritolult kõige lähedasem (inimesele imetaja liha). Taimedes on aminohapped väga ebavõrdsetes proportsioonides ja nad tuleb ümber sünteesida. Tarbitava toidu mass kasvab ja organismis N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt (see avaldab mõju neerudele). Asendamatuid AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad näiteks muna, piim, juust ja liha. Taimsed valgud (kaunviljad, pähklid, seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatuid AH-d

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Köögiviljaroog ja hakkmassist valmistatud roog kus on kasutatud vähemalt kahte kuumtöötlusmeetodit

Dana Makejenko KS 14 Köögiviljaroog ja hakkmassist valmistatud roog kus on kasutatud vähemalt kahte kuumtöötlusmeetodit Täidetud kartulikotletid 1, 5 l keedetud ja riivitud kartulitele kasuta (sobib ka eilne v üle-eilne kartulipudru) 3/4 tl soola 2 muna 1 spl jahu (mina panin 2 spl) Täidiseks: 200 g metsaseeni(pilvikud, puravikud vm seen) või suitsukana. (Prae paar minutit, kuni sibulad on kuldpruunid. Lisa hakitud metsaseeni ja ploomid ja prae veel minutike). 100 g riivitud juustu soola pipart Kartulid keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks, jahuta ning riivi lisada munad ja jahu.Sega ühtlaseks taignaks.Tee peopesa külmaveega märjaks tõsta lusikaga kotleti suurune pätsike tainast ning vajuta laiaks ning sellele tõsta täidist teelusikaga sellele oma uus pätsike tainast.Vormi ääred ilusti kinni ning paneeri kas riivsaias või jahus ning prae kuumal pannil või siis ahjus 200 kraadi juures Serveeri kas hapukoorekastme või mõne muu

Toiduvalmistamine



Lisainfo

Seletatud erinevaid toiduaineid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun