Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Toidukeemia eksamiks kordamisküsimused-vastused (0)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Toiduainete keemiline koostis. Levinuimad funktsionaalsed rühmad biomolekulides, sidemete liigid.
    Toiduained koosnevad orgaanilistest ( nt valgud , süsivesikud, enamik toiduvärvaineid) ja anorgaanilistest ühenditest ( nt keedusool , kergitusained).
    Levinuimad funktsionaalsed rühmad: -OH – hüdroksüülrühm, aminorühm, okso - (keto), karboksüülrühm, tiool, fosforüülrühm.
    Funkt rühmad ei tule
    Elemendid on omavahel seotud sidemetega. Keemiline side on aatomite vastastikune mõju, mis tagab terviku püsimise. Side on erineva tugevusega.
    Kõige üldisem on kovalentne side (tekib elektronpaar kahe aatomi vahel). Kahe aatomi vahel võivad tekkida ka kordsed sidemed, siis ei moodustata paari ( paardumata ). Side võib olla mittepolaarne või polaarne .
    Side võib olla ka iooniline – tekivad ioonid. Vesinikside on polaarse kovalentse sideme erijuht , tunduvalt nõrgem, tekib siis, kui aatomite elektronide negatiivsused on erinevad. Tekib siis, kui üks aatomitest on tugevalt elektronegatiivne.
  • Toiduainete töötlemisel kulgevad protsessid.
    Temperatuur, happesus jne – nende najal leiavad muutused aset. Põhilised protsessid, mis kuumtöötlemisel muutuvad, on seotud struktuurimuutustega.
    Kuumtöötlemisel tselluloos pundub, hemitselluloos osaliselt destruktureerub, protopektiin osaliselt hüdrolüüsub, valk laguneb, tekivad lahustuvad ühendid.
  • Vesi toiduainetes .
    Vee molekul on polaarse ehitusega. Molekulid moodustavad assotsiaate, seotud vesiniksidemega. Vesi on hea lahusti – lahustab hästi sooli , aluseid happeid – ioonivõrega aineid. Vesi võtab osa ka ainete hüdrolüüsist ning vee osavõtul toimub ka oksüdatsiooniprotsess. Iseloomulikud kõrge sulamis- ja keemistemperatuur , suur aurumissoojus, suur soojusmahtuvus , kõrge pindpinevus .
    Vesi võib olla vaba või seotud vesi – seotud kas füüsikaliselt või keemiliselt. Keemiliselt seotud vett ei saa ka mikroobid kasutada. Vee sidumisvõime on tähtis kvaliteedinäitaja liha, külmutatud konservide, geelilaadsete ainete puhul. Süsivesikuterikkas keskkonnas sõltub vee sidumisvõime polüsahhariitidest. Vee sidumisvõime on seotud ka teatud ainetega – keedusoolal, sahharoosil hea sidumisvõime
  • Toiduvalkude ehitus, esmatähtsad aminohapped .
    Valgud ehk proteiinid on α,L-aminohapetest koosnevad biopolümeerid, milles aminohapped on ühendatud peptiid (amiid) sidemetega. Primaarne struktuur – peptiidsidemete abil seotud aminohapete järjestus ja üldarv polüpeptiidahelas, mummukesed mängivad üksikud aminohapped. Selle määrab ära aminohapete järjestus – missugune aminohape missuguse kõrval on. Olulised on järjekord, arv, molekulmass . Sekundaarne struktuur – vesiniksidemega fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon, üksikosa on korrastatud – kas moodustavad spiraali või on volditud. Tertsiaalstruktuur – kogu valgumolekulile iseloomulik ruumiline struktuur, hoiavad koos kas vesinikside või on kovalentne side või on laengute baasil ioonne side näiteks. Need 3 struktuuriastet on olemas kõikidel valkudel.
    Aminohappeid on valkude koostises erinevaid. Erinevaid aminohappeid tuntakse 250, inimorganismis leitud 60, valkude koostises 20 erinevat aminohapet. Valkude koostises oelvate aminohapete puhul on tegemist L-aminohapetega. Esmatähtsad aminohapped on valiin , leutsiin, isoleutsiin, treoniin, metioniin , lüsiin, fenüülalaniin, tüptofaan.
  • Aminohapete ja toiduvalkude füüsikalised omadused.
    Aminohapete lahustuvus vees võib olla väga erinav (nt klütsiin lahustub hästi, kuid enamus aminohapetest on vähelahustuvad, türosiin väga halvasti). Üldiselt sõltub lahustuvus keskkonna happelisusest ja sõltuvalt sellest võivad aminohappe dolal kas + või – laenguga või hoopis ilma laenguta.
  • Valkude denaturatsioon toidu töötlemisel ja seda
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Toidukeemia eksamiks kordamisküsimused-vastused #1 Toidukeemia eksamiks kordamisküsimused-vastused #2 Toidukeemia eksamiks kordamisküsimused-vastused #3 Toidukeemia eksamiks kordamisküsimused-vastused #4 Toidukeemia eksamiks kordamisküsimused-vastused #5 Toidukeemia eksamiks kordamisküsimused-vastused #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lahtli Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Toidukeemia eksamiks hea õppematerjal.
    toidukeemia , paberfiltrid , katseklaasid , klaaspulgad , klaaslehtrid

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    98
    doc
    Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused
    32
    doc
    Biokeemia kordamisksimuste vastused
    24
    docx
    Biokeemia I kordamisküsimuste vastused
    40
    docx
    Biokeemia kardamisküsimuste vastused
    42
    docx
    Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused
    34
    docx
    BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
    22
    docx
    Biokeemia eksami kordamine
    30
    docx
    Biokeemia Eksami kordamine



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun