TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT MIKROBIOLOOGILISI TOIDUMÜRGITUSI TEKITAVAD BAKTERID JA HALLITUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 SISUKORD Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused SISSEJUHATUS...................................................................................................... ....................................3 1.Toiduhaiguset sagenemise põhjused................................................................................................4 2.Toiduainete ja vee saastumine mikroorganismidega....................................................................5 3.Tingimused mikroobide paljunemiseks......................................
paljunemine 20...37 kraadi juures. Seetõttu riknevad liha, kala, piim soojas ruumis väga kiiresti, pärast külmutusest väljavõtmist riknevad nad loetud tundidega. Temperatuuri juures alla 6 kraadi ja üle 65 kraadi paljude mikroorganismide paljunemine katkeb, kuid nad ei hävi. Eksisteerib ka mikroorganismide rühm, mille arenemise optimaalne temperatuur kõigub 10...20 ° C piirides, neid nimetatakse psührofiilseteks (külmakindlateks). Sellesse rühma kuuluvad bakterid põhjustavad riknemist ka toiduainete külmkapis hoidmisel. Ühe rühma moodustavad veel termofiilsed ehk soojalembesed mikroobid, nende elutegevuseks sobilik temperatuur on 50...70°C. Bakterite spoorid on kõrgele temperatuurile väga vastupidavad, nende hävitamiseks on vajalik temperatuur üle 100°C. Madal temperatuur toiduainete säilitamiseks saavutatakse külmseadmetega, mõningatel juhtudel kasutatakse ka looduslikku jääd (värsket kala hoitakse vahetult jääl)
· Omandada teadmisi toidu säilitamisest · Omandada teadmisi toidu saastumise võimalustest, saastumise vältimisest · Omandada teadmisi toiduga levivatest haigustest, mõista nende ohtlikkust · Õppida tundma mikroorganismide, toidukahjurite kasvu ja paljunemist mõjutavaid tegureid · Omandada teadmisi käitlemisettevõtete ja ruumide kohta esitatavatest nõuetest. Õppematerjali teemad: 1. Sissejuhatus ainesse - toiduhügieeni õppimise vajalikkus, mõisted ja määratlused. 2. Mikroorganismid ja toiduained: temperatuuri mõju mikroorganismidele, mikroorganismide levik. Bakterid, viirused,seened 3. Toidu säilitamise viisid ja tingimused 4. Puhastamine ja desinfitseerimine 5. Toidukahjurid ja nende tõrje 6. Toiduinfektsioonid, toidumürgitused, helmintoosid. 7. Töötajatele esitatavad nõuded, isiklik hügieen. 8. Käitlemisettevõtete ruumid. Käitlemisettevõtete ja käitlemisruumide kohta esitatavad nõuded. 9. Käitlusettevõtte enesekontrolli plaani koostamine.
Toidust tingitud haigus.-iga nakkus või mürgitus, mille on põhjustanud toidu tarbimine. Toidunakkus.- nakkushaigus, mis levib toidu kaudu. Nakatav doos alates 10-15 elusbakterist kuni kümnete miljoniteni · Haigustekitajad toidus ei paljune (enamikel juhtudel) · Inimest nakatab Haigustekitajatega saastunud toit Haige inimene või loom Tervenenud mikroobikandja Mittehaigestunud mikroobikandja Toidumürgistus- toidus on toksiinid või toksiine tootvad bakterid. Muud mittemikrobiaalsed mürgised ühendid. Helmintoosid- tekib parasiitidega saastunud toidu söömisel. Areneb parasiitide munadega saastunud toidu söömisel. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused toored ja vähekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha, vesi, toorpiim, lemmikooomad, närilised, kahjurid. Siirutaja- ristsaastumine. Ennetamine: kuumtöötlemine, ristasaastumise vältimine, linnuliha täielik sulatamine enne kuumtöötlemist. S. typhimurium, S. enteritidis
5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid. Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Seente produtseeritud eksotoksiine nimetatakse mükotoksiinideks ja nende tekitatud toidumürgistused on mükotoksikoosid
tagamiseks. LOOM Käed, suu, nina,limaskest Väljaheited Et tagada ohutu toidu jõudmine tarbijani, juuksed peab toidukäitleja tundma toiduhügieeni põhimõtteid. Toiduained, vesi Suurimad ohuallikad inimese tervisele Inimene ja heaolule on mikroorganismid, bakterid ja hallitusseened. 1 - toodetakse rakku sisse -toodetakse rakust välja - ei eraldu mikroobi eluajal - eraldub mikroobi elu-ajal Toiduainetes olevad mikroorganismid toiduainesse
2. Enne külmikusse panekut on toit liiga aeglaselt jahutatud 3. Toitu pole taaskuumutatud piisavalt kõrgete temperatuurideni 4. Toidumürgistust põhjustavate bakteritega eelnevalt saastunud valmistoidu kasutamine 5. Toidu alavalmistamine 6. Sügavkülmutatud linnuliha sulatamiseks ebapiisav aeg 7. Ristsaastumine toorelt toidult valmistoiduks 8. Kuuma toidu säilitamine temeperatuuril alla 65C 9. Nakatunud toidukäitlejad 10. Toidu ülejääkide kasutamine MIKROORGANISMID Prioonid - kõige väiksemad Viirused Bakterid Hallitus- ja pärmseened Protozoad e. algloomad - kõige suuremad Bakterite arvukus sõltub: · tooraine mikrobioloogilisest kvaliteedist · hügeeni standartitest tootmises · toiduainetest, kasutatud konservantidest ja protsessidest · pakendi tüübist ja kvaliteedist · käsitlemise, transportimise ja serveerimise temperatuurist ning hügieenist Patogeensed mikroobid
juriidiline isik, kelle ülesandeks on tagada toidualaste õigusnormide nõuete täitmine tema kontrollitavas toidukäitlemisettevõttes TOIDUAINE- aine, mida kasutatakse kas söögiks või joogiks töötlemata kujul või toorainena toidukauba või roa valmistamisel. TOIT- toiduaine, toidukaup, roog TERVIST OHUSTAVAD TEGURID: · looduslikud mürkained · toidu lisaained · valed toitumisharjumused · keskkonna saastatus · patogeensed mikroorganismid TOIDUHÜGIEENI MÄÄRAVAD TEGURID: 1. Inimesed · Personali hügieen · Tööriietus · Koolitus 2. Toiduaine · Turvaline varustaja · Toiduaine omadused, säilitamine · Toidu valmistus-ja säilitusviisid · Toidu-ja toidunõude "ringlusteed" (lõikelauad, seadmed) · Serveerimine · Toidujäätmete õige majandamine 3. Ruumid, seadmed, vahendid · Ruumide planeering · Seadmete, vahendite valik
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. .
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. .
16 2.2. TOIDUHÜGIEENI EESMÄRK JA ÜLESANDED Toiduhügieen on enam kui lihtsalt puhtus; see hõlmab kõiki töövõtteid, ja sellest tingituna on toiduhügieeni eesmärkideks: 1) kaitsta toitu saastumisohu, sh kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest; 2) takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist määrani, mis võib põhjustada tarbijate haigestumise või toidu kiire riknemise; 3) hävitada toidust kõik patogeensed bakterid põhjaliku keetmise-küpsetamise või töötlemise abil. Seega on toiduhügieen toimingute kogum toidu ohutuse ja hügieeninõuete- kohasuse tagamiseks. Toiduhügieenil on järgmised ülesanded: · toidu kaitsmine mikrobioloogilise, keemilise ja füüsikalise saastumise eest; · mikroobide paljunemise pidurdamine, vältimaks tarbijate tervisehäireid ja too- dete enneaegset riknemist; · toidupatogeenide ja termolabiilsete (temperatuuritundlike) toksiinide hävita-
enesekontrollisüsteemi. 3 Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN
Toidu saasteallikad Toidu ohud OHT - bioloogiline, keemiline või füüsiline agens ehk mõjur toidus või toidu potentsiaal tekitada tervistkahjustavaid efekte. Ohud millised põhjustavad inimese haigestumise või vigastamise jaotatakse kolme klassi: bioloogilised ohud; keemilised ohud; füüsikalised ohud. KEEMILISED OHUD TOIDUS Keemiliste ühenditega saastumine võib toimuda igas toidukäitlemise etapis alates tooraine kasvatamisest kuni valmistoote tarbimiseni. Keemiliste ohtude alla kuuluvad näiteks veterinaarravimite jäägid, pesemis- ja desinfitseerimisained, polükloreeritud bifenüülid, raskemetallid jne. Käesolevas materjalis on käsitletud järgmisi keemilisi ohte: saastumine pestitsiididega; saastumine lisaainetega. Saastumine pestitsiididega Pestitsiidid on keemilised ühendid, mida kasutatakse erinevate kahjurite kontrollimiseks või hävitamiseks
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Bacillus Cerius-Sooltepõletik Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Merilin Jürine Bacillius cerius SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. BACILLIUS CERIUSE HAIGESTUMINE.........................................................4 2. CHRONI TÕBI.....................................................................................................5 2.1 ÜLEVAADE....................................................................................................5 2.2 TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID......................................................5 2.3 SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE..............................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Bacillus Cerius-Sooltepõletik Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Merilin Jürine Bacillius cerius SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. BACILLIUS CERIUSE HAIGESTUMINE.........................................................4 2. CHRONI TÕBI.....................................................................................................5 2.1 ÜLEVAADE....................................................................................................5 2.2 TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID......................................................5 2.3 SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE..............................................................
Ei tohi põdeda viirus ja nakkushaigusi. · Peavad olema loodud tingimused isikliku hügieeni tagamiseks, sh hügieeniliseks kätepesuks. · Kui müüakse müügipakendisse pakendamata toitu või valmistatakse toitu kohapeal, siis kõik pinnad, millega toit kokku puutub, peavad olema puhtad ja terved. · Toores veiseliha, linnuliha ja mereannid tuleb hoida eraldi muudest toiduainetest. · Kui on vaja kasutada nuge ja lõikelaudasid, siis tuleb kasutada toore toidu jaoks eraldi vahendeid. · Valmistoit ja toores toit tuleb hoida eraldi, et välistada ristsaastumist. · Toit, mis vajab säilimiseks külmkapi temperatuuri, tuleb sellisel temperatuuril hoida kogu müügiaja jooksul. Külmkapi temperatuuri vajava toidu hoidmine kõrgemal temperatuuril, tekitab soodsa keskkonna bakterite arenguks. Bakterid tekitavad erinevaid terviseprobleeme, millest mõnedel võivad olla tõsised tagajärjed
Toidu käitlemise kaudu levivad haigustekitajad Sisukord 1. Haiguste jagunemine 2. Tuntumatest haigustest Botulism Salmonelloos Rotaviirusenteriit Kampülobakter 5. Kokkuvõte Toidu kaudu levivad haigused jagunevad: Toiduinfektsioon on haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidumürgitus, mille puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal. Omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (bakteriaalsed, seenelised) ja mittemikrobioloogilisteks. Helmintoosid ehk usstõved on haigused, mille tekitavad kehas, enamasti soolestikus elavad ussid Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium
2. Mis on peamine põhjus, miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid? need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see põhjustab kaastöötajates kadedust (vale) need võidakse ära varastada (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) 3. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? enamik mikroorganisme ei hävi, kuid nende areng peatub (vale) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävivad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) 4. Millistes toiduainetes on salmonnelloosi oht kõige suurem? kalatooted (vale) piimatooted (vale) kanatooted (õige) lihatooted (vale) 5. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinfitseerimist? 1x nädalas ja/või iga suurpuhastuse käigus (vale) iga kahe tunni tagant (vale) töövahetuse lõpus (vale) piisava sagedusega (mistahes saastumisohu vältimiseks) (õige) 6. Milline väide on õige? kõik mikroobid vajavad arenguks hapnikku (vale)
Toidu kaitsmine saastumise eest Isikliku hügieeni nõuded Toiduhügieeni 10 kuldreeglit Küsimusi mõtlemiseks Kasutatud allikad Kaja Rahu 2 Toiduhügieeni eesmärk 1. Kaitsta toitu saastumisohu, sh. kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest. 2. Takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist, et ära hoida tarbijate haigestumist ja toidu kiiret riknemist. 3. Hävitada toidust kõik patogeensed bakterid põhjaliku keetmise-, küpsetamise või töötlemise abil. Kaja Rahu 3 Toiduhügieeni ülesanded Toidu kaitsmine mikrobioloogilise, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikroobide paljunemise pidurdamine, vältimaks tarbijate tervisehäireid ja toodete enneaegset riknemist Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide hävitamine töötlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine toiduhügieeni reeglite järgimisega Kaja Rahu 4
.. : +2 kraadi (vale) +4 kraadi (vale) +6 kraadi (õige) +10 kraadi (vale) 6. Kui tihti peab vahetama fritüüris õli? : iga päev (vale) vastavalt vajadusele (õige) 1 kord nädalas (vale) töövahetuse lõpus (vale) 7. Inimene võib nakatuda laiusstõppe, kui ta sööb... : bakteritega nakatunud kala (vale) mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud kala (õige) mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud liha (vale) pesemata puu ja köögivilju (vale) 8. Toore liha töötlemiseks mõeldud lõikelauda tohib kasutada ka... : toore kala töötlemiseks (vale) leiva, saia lõikamiseks (vale) küpsetatud liha lõikamiseks (vale) ei tohi kasutada peale toore liha töötlemise millegi muu töötlemiseks (õige) 9. Peale seda, kui toitlustusettevõtte töötaja oksendab ja kõht on lahti võib ta tööle minna... : niipea, kui tal on parem (vale) niipea, kui arst on teda tööle kirjutanud (õige) nädal peale paranemist (vale)
bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 9. Toiduhügieeni koolituse tunnistusi tuleb hoida igapäevaselt... : kodus (vale) saata Veterinaar- ja Toiduametisse (vale) tööl (õige) saata perearstile (vale) 10. Desinfitseerimisvahendeid kasutatakse selleks, et... : vähendada bakterite arvu ohutu tasemeni (õige) eemaldada plekke (vale) eemaldada rasva ja mustust (vale) hävitada kõik bakterid täielikult (vale) 11. Kõige sagedasemaks toidumürgistuse põhjuseks on... : vesi (vale) bakterid (õige) kemikaalid (vale) mürgised taimed (vale) 12. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... : suhkurt (vale) niiskust (õige) õhku (vale) valgust (vale) 13. Toiduainetele ettenähtud taaras... : võib hoida kemikaale, kui taara on suletav (vale)
Inimeselt inimesele, toidu kontamineeritud toidu ja ja joogivee tarbimine, joogivee tarbimine, kontakt kontakt loomadega. loomadega ja inimeselt inimesele. Ennetamine Vältida toore või termiliselt Isiklik hügieen, eriti käte Hügieen Vajalik on puhastamine, ebapiisavalt töödeldud pesemine ja desinfitseerimine, hügieen, toiduainet (eelkõige liha ja desinfitseerimine. Tagad Efektiivne näriliste tõrje. piim) tarbimist. nõuetekohane hügieen
materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimuste kontrollimine Puhastamise ja desinfitseerimise kirjeldus Töötajate hügieen Toiduga kokkupuutuvatel töötajatel on läbitud toiduhügieenikoolitus selgitus nimeliselt Ettevõtte töötajatel on kehtiv tervisetõend Kahjuritõrje Jäätmekäitlus Veevarustus ja kanalisatsioon Joogivee analüüside tulemused Kaebused ja toidumürgituse kahtlused kuidas lahendada ja tegutseda Enesekontrolliplaaniga seotud tegevuste tutvustamine kõigle töötajatele Enesekontrolliplaani toimimise kontrollimine ja dokumentide säilitamine Enesekontrolliplaan täiustub pidevalt
22. Liha subjektiivne ja objektiivne kvaliteet Subjektiivset kvaliteeti määravaks teguriks on tarbija eelistused, harjumus, ootused toote suhtes (toote suitsutusaste, soolasus jne). Objektiivne kvaliteet peab olema määratav ja mõõdetav. Näiteks on võimalik määrata füüsikalisi näitajaid: niiskusesisaldus, keedusoolasisaldus, nitritisisaldus. 23. Toidu saastumise viisid (3) BIOLOOGILINE * seened (hallitused, pärmseened) * bakterid Toksiinid on enamasti kuumakindlad ja toiduainete töötlemisel ei hävi. Enamus baktereid seevastu hävivad juba 72 C juures. * parasiidid – keeritsuss * toiduviirused KEEMILINE * lisatud lisaained * pesu- ja desoained * saasteained- antibiootikumid tooraines, taimekaitsevahendid FÜÜSIKALINE * ohtlikud võõrkehad (teravad metallesemed, klaasitükid, sõrmused, kõrvarõngad jne) * ebameeldivad ja lubamatud võõrkehad (juuksekarvad, putukad, pakkematerjal jne) 24
ohtlikuks, ära luba tööle, kus ta võib kokku puutuda käideldava toidu või käitlemisel kasutavate seadmete ja vahendite või toitu käitlevate töötajatega. Töötajat, kellel on haavad, armid, nahahaigused peavad kasutama kõiki meetmeid, et need ei põhjustaks toidu saastumist – nt käehaavade puhul kandma ühekordseid kindaid. 10 1.11 Isiklik hügieen Kõik toidu käsitsemise alas töötavad inimesed peavad tagama kõrgel tasemel isikliku puhtuse, kandma sobivat tööriietust, vajadusel kaitseriietust. Tee näiteks nii: Taga, et kõikidel töötajatel oleksid sobivad tööriided, korralda nende tööriiete vahetamise sagedus, pesemise sagedus ja kord (pesumajas, ettevõttes olevas pesumasinas) ning kirjelda seda eeltingimuste programmi töötajate hügieeni osas.
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud külmetushaigused Ha
Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on ,,kummis" konservikaaned. Mikroobi leidub pinnases, vees, põhjamudas, kalade ja loomade soolestikus. Ta on võimeline üle minema eoselisse vormi, mis aitab taluda ka mitmetunnist kuumutamist, kõrget happesust, suhkru kontsentratsiooni üle 50% ja soola kontsentratsiooni üle 10%. Üldiseloomustus Botulism on lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab bakter Colostridium botulinum. Ta eristub teistest bakteritest võime poolest toota kõige tugevamat bioloogilist toksiini, mis on tuntud botulinumi neurotoksiinina. Inimesele surmav doos jääb vahemikku 0,1- 1 ng/kg(1 nanogramm = 0,000000001 g).1 g botulismi toksiini võib tappa rohkem kui 1 000 000 inimest. Botulismi on kirjeldatud kui antraksi- tüüpi katastroofilist haigust. Algselt seostati botulismi Kesk-Euroopas toodetud vorstidega, nüüdseks on bakteriga seostatud palju
· Kala ja liha süüa hästi keedetult või praetult. · Kõiki toiduaineid tuleb kaitsta tolmu, kärbeste ja näriliste eest. Joosu E.(2008) Põltsamaa ametikool. Helmintoosid. Toiduainete riknemine. (27.09.10) 11 5 SALMONELLOOS Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis või- vad põhjustada kõhutüüfust või salmonellaenteriiti ehk soolepõletikku. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle
Toimub plasmoptüüs. Lahustunud ainete kontsentratsiooni tõusul keskkonnas üle teatud piiri tekib raku dehüdratiseerumine ja toitainete vastuvõtt rakku lakkab. Toimub plasmolüüs. Sellises olukorras võib ühtede mikroorganismide eluvõime säiluda pikemat aega, teised aga hukkuvad kiiresti. Füüsikalised 1) Temperatuur: Keskkonna temperatuur on üks põhilistest teguritest, mis määrab oluliselt mikroorganismide arengu võimalusi ja aktiivsust. Iga mikroob võib areneda ainult teatud kindlates temperatuuri vahemikes. Kõrged temperatuurid. Keskkonna temperatuuri tõus üle optimumi on tunduvalt ebasoodsam mikroobide arengule kui selle alanemine. Mikroorganismide käitumist temperatuuridel, mis ületavad nende kasvu maksimumi, iseloomustatakse termoresistentsusega. Temperatuurid, mis mõnevõrra ületavad kasvu maksimumi, kutsuvad esile termosoki ja pärast selle lühiajalist mõju
· Eelistage väherasvaseid piimatooteid. · Eelistage sea- ja veiselihale linnuliha ja kala. · Kasutage rasvarikaste salatikastmete asemel ise mahla, jogurti ja keefiri baasil valmistatud kastmeid. · Eelistage praadimisele tervislikumaid toiduvalmistamise viise. · Võid määrige leivale õhukeselt. · Lugege pakendilt, kui palju sisaldab toiduaine rasva. Ärge maiustage liiga tihti Tänapäeval seostatakse suhkrut eelkõige hambakaariesega. Suus elunevad bakterid kääritavad suhkrud happeks, mis kahjustab hamba emaili. Hammaste regulaarne puhastamine fluori sisaldava hambapastaga aitab vähendada suhkru kahjulikku mõju. Eriti kahjulik on magusa näksimine söögikordade vaheaegadel. Tahked kondiitritooted on kahjulikumad kui vedelad magustoidud, kuna kleepuvad hammaste külge. Suhkrut on süüdistatud ka ülekaalu põhjustamises, kuid kehakaal suureneb ainult siis, kui saame rohkem energiat kui kulutame. Seega lisandub kaal ka rasvade liigtarbimisel
4) listerioos Mürgistus: saab: 1) toidu säilitamisest valel temperatuuril 2) mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe sisaldav toiduaine 3) muu mitte mikrobioaalse päritoluga mürgiste ühendite sisaldus 4) haiged toidukäitlejad 5) hügieenireeglite rikkumine haigused: stafülokokk (saab lõikehaavade ja paisete ja toore piima (udarapõletik) kaudu Botulism: anaeroob, moodustab eoseid, paljuneb, moodustab toksiini Mikroorganismide paljunemise takistamine: Ristsaastumise vältimine (toore ja valmistoidu kokkupuute vältimine) Toiduainete säilitamine kaetuna/pakendatuna Säilitamine putukate/lindude/loomade/näriliste vabas keskonnas Isiklik hügieen Tööriietus Õiged desinfitseerimis- ja puhastusprotseduurid
(Tóth et al., 2013)...................................................................................................................................... 4 Joonis 3. Germinatsiooni faasid (Setlow, 2014) ............................................................................. 6 Tabel 1. B. cereus’e toidutekkeliste haiguste võrdlus (Doyle et al., 2007) 10 SISSEJUHATUS Toiduainetes esinevad spoore moodustavad bakterid on olulise tähtsusega, sest bakteri moodustatud spoor on resistentne kuumutamisele, külmutamisele, kemikaalidele ja teistele ebasoodsatele tingimustele, mis toimuvad toidu töötlemise ning ettevalmistamise ajal. Nende tingimuste juures vegetatiivne rakk hävib, kuid spoorid jäävad eluvõimelisteks ning vajavad inaktiveerumiseks karmimaid tingimusi. Tähtsamad spoore moodustavad bakterid kuuluvad perekonda Bacillus. Nad on aeroobsed või fakultatiivselt anaeroobsed pulgakujulised mikroobid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
