Toiduainetööstus Toiduainetööstus tegeleb põllumajandus ja kalatoodangu töötlemisega. Seega sõltub ta tugevasti kohaliku põllumajanduse ja kalanduse arengust. Kuna Eestis puudub siiani kindlasuunaline põllumajanduspoliitika, siis tulenevad sellest ka raskused toiduainete tootmises ja vastava kaubanduse arendamises. Sellegipoolest on toiduainetööstus Eesti üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid, mis annab tööd enam kui 22 000 inimeselevt! ja mille toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 %. Kõige mahukamad on piima, jookide ja kalatööstus, mis kolmekesi annavad üle 60 % toiduainetööstuse toodangust: Toiduainetööstuses on palju väikseid ettevõtteid, kuid üle poole nendest kuulub 12 suuremale firmale, kes tegutsevad ka välismaal. Suurfirmad on viimastel aastatel
teistest riikidest sisse osta. Konservitööstus valmistab kala ja lihakonservide kõrval ka mitmesuguseid puu ja aedviljahoidiseid ning valmistoite. Toiduainetööstuse hulka kulub veel joogitööstus , mis toodab nii karastusjooke kui ka alkohoolseid jooke. Joogitööstuse arvele läks 2011. aastal 13 protsenti toiduainetööstuse todangust, mis teeb sellest toodangu mahult kolmanda toiduaunetööstuse haru Eestis. Eesti toiduainetööstus Toiduainetööstuses võib eristada palju allharusid. 2011. aastal andis umbes kolmandiu kogu Eesti toiduainetööstuse toodangust piimatööstus, mis ongi Eesti tugevaim toiduainetööstuse allharu. 38 protsenti Eesti piimatoodetest veetakse välja. Piimatoodangu mahult ühel elaniku kohta on Eesti aga Euroopas koguni viiendal kohal. Piimatööstus annab koos lihatööstusega poole Eesti toiduainetööstustus toodangust. Eesti lihatoodetest eksporditakse 18 protsenti. Eesti Piim
küpsised) või rahvusvahelised (kohv, tee 4) Aglomeratsioonitööstus ehk koostööle orienteeritudettevõtted. kaup on keerulisem. Vajab palju koostööd. Tugiteenuste olemasolu (pangandus, kindlustus, tööjõu värbamine, nõustamisfirmad jne). Oskustööjõu olemasolu. Koostööpartnerid, soovitavalt lähipiirkonnast, sest kaugemad partnerid langevad ebaoperatiivsuse pärast ära. 5) Kõrgtehnoloogiline tööstus - teadlaste viimaste oskuste ellurakendamine. Uuringu- ja tootearenduskulude suur osatähtsus.Koondub sinna, kus teostatakse ulatuslikke baas- ja rakendusuuringuid seega ülikoolide juurde. Infotehnoloogia arenedes toimub tootmine üha enam looduskaunites kohtades, kus maa on odavam, pole liiklusummikuid ning elu- ja töökeskkond on meeldivam. 6) Kapitalimahukas tööstus - Tehnoloogiline eripära nõuab suuri investeeringuid, eriti alguses
metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis. Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine( tööstuse rajamine ja
metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis. Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine( tööstuse rajamine ja
Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus...................................................................................................................32 10. Energiamajandus ...........................................................................................................34 11. Tööstus...........................................................................................................................37 12. Teenindus..........
toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil; 37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, kalandus, tekstiilitööstus, äriteenused: info töötlemine, jahindus metallurgia, edastamine, turu-uuringud jne, masinatööstus jm biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus
Kõik kommentaarid