Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #1 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #2 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #3 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #4 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #5 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #6 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #7 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #8 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #9 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #10 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #11 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #12 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #13 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #14 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #15 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #16 Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dronabinol Õppematerjali autor
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
pdf

MIKROBIOLOOGIA Lõpptest

- Kuna levivad ka õhu kaudu, siis vastsündinute osakonnas ja operatsiooniblokis on vajalik ruumide ultraviolettkiiritus. - On tundlikud paljudele antibiootikumidele. Koagulaas (clumping factor, CF) on ensüüm, mis põhjustab plasma hüübimist ja kaitseb seeläbi stafülokokke fagotsütoosi eest: koagulaas seob fibriini ja muudab selle lahustumatuks fibrinogeeniks, kleepides mikroobid klompidesse. Koagulaasnegatiivne Koagulaaspositiivne KONS (CONS) – koagulaasnegatiivsed stafülokokid S. aureus (coagulase-negative staphylococci) - Infektsioon tekib resistentsuse vähenemisel (trauma, operatsioonijärgselt). Terves nahas

Kategoriseerimata
thumbnail
15
doc

Toiduhügieen/ Mikrobioloogia

Tingimused mikroobide paljunemiseks Mikroobide kiireks paljunemiseks on vajalikud järgmised tingimused: 1. Toitainete olemasolu ­ neid on tavaliselt toidus küllaldaselt kindlustamaks mikroobide kasvuks vajaliku energia ja toidu. Kui patogeenid satuvad töödeldud toitu, milles enamus mikrofloorast on hävinud, siis konkurents on väike ja patogeenid hakkavad kiiresti kasvama. Seega on valmistoidu saastumine ohtlikum. 2. Temperatuur ­ mikroobid võivad olenevalt liigist paljuneda väga temperatuuride vahemikus (-5ºC kuni 90ºC). Enamusele toiduhaigusi põhjustavatele patogeenidele on optimaalseks keha temperatuur, s.o. 37º ümber, seega on vahemik 8...60ºC nn. ohtlik tsoon patogeenide paljunemiseks toidus. 3. Keskkonna happesus e. pH - bakteritele on sobivam neutraalne (pH 7,0) ja sellele lähedane keskkond, hallitusseened eelistavad happelisemat keskkonda.

Toitumisõpetus
thumbnail
14
docx

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused

Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. 1.2 Clostridium perfringens 3 Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne, eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni tekitajatest. Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist Pilt 2 Clostriduim perfingens antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki

Bioloogia
thumbnail
8
docx

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid

nakatub Salmonella enterica-sse. Külmikutamine ja sügavkülmutamine ei hävita kõiki baktereid, kuid oluliselt aeglustab või peatab nende kasvu. Pastöriseerimine ja toidu kiiritamist kasutatakse et tappa Salmonellat kaubandusest toodetud toiduainete jaoks nagu näiteks jäätist. Kodus toorest munast valmistatud toidud nagu majonees, koogid ja küpsised peavad olema korralikult enne küümtöödeldud enne tarbimist. 1.2. Clostridium Perfringens Clostridium perfringens on eoseid moodustav bakter, mida võib leida paljudes looduslikes allikates samuti ka inimeste ja loomade soolestikus. C. Perfringens on tavaliselt leitud toores liha- ja linnulihas. Ta eelistab kasvada tingimustes kus on väga väha või mitte üldse hapniku ja ideaalsetes tingumustes võib paljuneda väga kiiresti. C. perfringens on üks kõige tavalisemaid toidumürgitusi Ameerika Ühendriikides. C. perfringens-sisse nakatunud inimestele tavaliselt tekib kõhulahtisus ja kõhukrambid 6 kuni 24 tunni jooksul

Mikrobioloogia ja toiduhügieen
thumbnail
11
doc

Referaat: Bakterid ja hallitusseened

Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. 4 Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. Tavaliselt paranetakse 2-3 päevaga ilma ravita. Väljaheitest võib aga baktereid leida isegi

Toiduhügieen
thumbnail
20
doc

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused

bacterium coli - soolekepike. Bakteritel eesti k pm nim pole. Sageli kasutatakse bak nimedes inimeste nime, kes on nime andnud või bak kirjeldanud. Perekonna nime järgi tuletades lõppeb sõna a - ga (bakteri nimi). Liiginimetused on nt bacillus pasterii (Pasteur). Planctomyces ( arvati, et tegu seenega seepärast myces) Thio - väävel. thrix - niit. Margarita - pärl. Spirillum - spiraal. Thermo - kuuma. Metanobacterium thermoautotrophicum - metaani moodustav soojust armastav autotroofne bakter. Phila - armastama. Ecto - hoiab väljaspool rakku.. Lacto - piim Bacillus - pulgakse Mega - suur Sfäär - kera Clostridium- kurikas Prekond thioploca (väävlipats) Halo - sool, fiil - armastama.. Pyrodiccium occultum. - oksüdeerib vesinikku ja redutseerib väävlit. Tõlkes tulevõrk. Desulfovibrio - de - redutseerib - sulfo - väävlit sisaldavaid sulfaate - vibrio - vibrioon. Rauda osküdeeriv bakter - leptothrix - thrix - niit. Stella - täheke. 6

Mikrobioloogia
thumbnail
45
docx

Mikrobioloogia I konspekt

avalikud ja veebi kaudu hõlpsasti kättesaadavad. Geenipank. · · · · · · · · · · · · EU- JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS: (loeng 3.) 10. September 2009 · · Eukarüootne rakk on ~10x suurem kui prokarüootne rakk. · Mikroobirakk sisaldab 70-85 % vett, kuivainet 15-30 %. Kui rakkudes on palju varuaineid, võib kuivainesisaldus olla ka suurem. · · Kuivainest moodustavad: · valgud ca 50%, · rakukesta komponendid 10-20%, · RNA 10-20%, (prokarüootidel rohkem, kuna rohkem ribosoome) · DNA 3-4%, · lipiidid ca 10%. · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · Histoonid on aluselised valgud, mis on evolutsioonis vähe muutunud (DNA kokkupakkimine.) · Rakumembraan koosneb fosfolipiidide kaksikkihist kuhu vahele on sukeldatud valgud. · · · · ·

Mikrobioloogia
thumbnail
10
docx

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused

Pikka aega peeti seeneks mütseeli moodustamise tõttu. Väga hea kasvukeskkond mullas (ligipääs org ainetele). Nad on suurimad antibiootikumide suurimad tootjad. NT Mycobacterium tuberculosis ja Corynebacterium diphteriae (tuberkuloos ja difteeria). Neil ei ole rakutuuma ega hüüfides rakuvaheseinu. Neil on väga suured genooomid. Müksobakterid: G- limabakterid, kirjuedatud elutsükliga. Painduv kest, liiguvad limaga.Suur genoom, elevad jäänustel ja sõnnikul. Moodustavad viljakehi(halbades tingimustes, nö puhkav koloonia), rakk piklik ja teritunud. Mükoplasmad: puudub rakukest seega ka kuju. G+ . Enamikus parasiitsed. Karukesta puudumise tõttu immuunsed penitsiliinile. Klamüüdiad: peetud viiruste ja bde vahevormiks. Megaväikesed, parasiteeruvad eukarüootses rakus. Elutsüklis 2 vormi: väliskeskkonnas nakatamisvõimeline ja raku sees paljunemisvõimeline. Elementaarosakesed on väikesed, kõva kestaga ja paljunemisvõimetud.

Mikrobioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun