valmidusastet. Antrekoot - veise seljatükist ribikondi vahelt lõigatud steek paksusega 2 cm. Bardeerimine - lahja liha pekiviilude (peekoniviilude) sisse keeramine või nendega katmine. Besee - magustoit vahustatud munavalgest ja tuhksuhkrust. Beshamellkaste - valge põhikaste võist, jahust ja piimast, mida vajaduse korral täiendatakse lisanditega nagu mädarõigas, sibul, juust, maitseroheline jne. Blanseerimine - kuumutamine vees või aurus. Broiling grillimine. Brunoise - köögiviljade 1-2 mm suurusteks kuubikuteks lõikamine. Barbecue - ameerikapärane nimetus õues grillimisele. Dekoorimine - dekoorkihi kandmist niiskele lihapinnale eesmärgiga muuta maitset ja välimust isuäratavamaks. Durumjahu - ehk kõvateralise nisu jahu kasutatakse siis, kui ei soovita venivat konsistentsi. Enamus makaronitooteid valmistatakse durumjahust, samuti pitsataigent.
Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud Veeaurus : · Praadimine Keetmisviisid Kupatamine · Rohkes magedes vees
kokkukeetmine, confi, brülee kreem, fondant, profitroolid, graavimine, bool, paseerimine, paneerimine, selitamine, moorimine, krepid. Redutseerimine ehk kokku keetmine- Vedelike koguse vähendamine ja maitse kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N. mõningaid köögivilju blanseeritakse heleda värvuse
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi.
Pajaroog-Veiseliha, sealiha, küülikuliha, vasikaliha, portsjonitükid 160-200g Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5, lehekülg 85-87 Keetmiseks võetakse ühesuurused ja ühest sordist kartulid. Kartulite pehmenemiseks kulub umbes 20-30 minutit, sellest umbes 15 minutit keetmiseks. Kartulitelt valatakse vesi ära ja lastakse neil 5-7 minutit aurus pehmeneda. Serveeritakse peale valmimist. Kartulite hautamiseks arvestatakse 1kg köögivilja kohta 0,2.0,3 l vedelikku ja 20-30g rasvainet. Tükeldatud kartulid kuumutatakse väheses rasvaines, lisatakse maitseköögivilju, maitseaineid ja vedelik ning hautakse kaanega suletud nõus pehmeks. Hautamisel võib lisada ka kastet. Praetud kartuleid praetakse väheses rasvas. Viiludeks või kangideks tükeldatud kartulid asetatakse kummrasva sisse ja praetakse aeg- ajalt segades pruunistumiseni- Kui kartulid ei ole pehmed, asetatakse need praeahju järelvalmima. Frittimisel praetakse tooreid
Tekkinud dekstriinid annavad toodete pealmisele koorikule või kogu tootele iseloomuliku värvi ja maitse. 11. Miks ei tohi ühte ja sama rasva mitu korda praadimisek kasutada? Rasv laguneb ja tekib vabu rasvhappeid. 12. Miks läheb tilgastunud piim kuumutamisel kokku? Kaltsiumkaseinaat laguneb ja kuumutamisel kaseiin koaguleerub. 13. Miks pannakse munad peale keetmist külma vette? Et ei tekiks sinine värvus, mis tuleneb munavalges olevas väävlis ja ja munakollases rauast. 14. Miks köögiviljad pehmenevad kuumtöötlemisel? Kuumtöötlemisel laguneb protopektiin pektiiniks, mille tagajärjel rakkude vahekiht laguneb, seega ka rakkudevaheline side nõrgeneb ning köögiviljad pehmenevad. 15. Miks kasutatakse pärmitaigna valmistamisel eelkergitust? Tärklise fermenatiivne hüdrolüüs toimub näiteks pärmitaignate valmistamisel pärmifermentide toimel- tärklis hüdrolüüsub melatoosiks, see omakorda glükoosiks. 16. Mis põhjustab suhkru karamellumise?
Need on elutähtsad meie töövõime tagamiseks. Süsivesikud peavad andma 55-65% vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas ja puuviljas. 5. Mis on karask? Eesti rahvustoit.(Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga.) Odrajahukakk. 6. Kohupiimatooted. Kohuke, kohupiimakreem, kohupiimapasta, kohupiimakook, kohupiimavorm, kohupiimaklimbid, kohupiimapallid. 7. Hautamine. Ahjus või pliidil tasasel tulel kaaneall kuumutamine. 8. Praadimine. On erinevaid praadimisi: · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkesrasvas e. Friteerimine. · Praadimine ilma rasvata e. Röstimine. 9. Iseloomusta valkusid. Valkude ülesanne on varustada orgaismi aminohapetega. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. Valke sisaldavad: Liha, kala, muna, piim ja piimatooted. 10. Biskviittaigen. Munad, jahu ja suhkur. Muna kollane ja muna valge vahustatakse eraldi. Siis
Tööleht ,,Mõisted restoraniköögi toiduvalmistamises" 1. Bouquet garni - Ürtide ja maitseköögiviljade kimp, mis koosneb enamasti porrulaugust, sellerivarrest, loorberilehest, tüümianist ning petersellist. Kimp seotakse kokku, et seda oleks valmistoidus hõlbus eemaldada ning sellega maitsestatakse suppe, kastmepõhju, hautisi ja ühepajatoite. 2. Blanseerima - Toiduaineid kiiresti aurutama või keetma. 3. en cocotte (pr k) toiduvalmistamismeetod, mil roog valmib tihedalt kaanega kaetud kõrgete servadega hautamisnõus. 4. frittima rohkes õlis või muus rasvaines toiduaineid küpsetama. 5. flambeerimine meetod, mil toidu valmistamisel lisatakse toidule kanget alkoholi, mis süüdatakse ettevaatlikult põlema, nii et alkohol põleb ära, jättes roale karamelliseerunud maitsenüansi. Mõned toidud flambeeritakse serveerimisel. Järgida tuleb ohutusnõudeid. 6
ükskõik milliste soovikohaste maitseainetega segatud riivsaiasse. Paneeritav toiduaine surutakse mõlemalt poolt riivsaiasse lühiajaliselt, aga tugevalt. Kolmekihilise paneerimise puhul kastetakse praetav toiduaine kõigepealt suurde taldrikusse sõelutud jahusse, seejärel veega lahtiklopitud munasse ning surutakse lõpuks riivsaiasse. Nõnda võib paneerida kartulikroketeid, räimi ja kalafileesid ning muidugi ka lihalõike. Riivsai, milleks võib olla ka värske saiapuru, on mõnikord segatud riivitud parmesani juustuga. 4 Eriti esinduslik paneering saadakse toiduaine kastmisel vee-munasegusse, millele järgneb imepisikeste saiakuubikute külgesurumine. Meil paneeritakse sellisel viisil kanahakklihast shnitsleid. 2. Mida paneeritakse? Skeem1 Mida paneeritakse?
Koka eksami kordamisküsimused 1. Külmtöötlemismeetodid: · Külmutatud toiduainete sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. Nt: köögivilja sorteerimine, pesemine, koorimine, Tapaloomade seedeelundite eraldamine, Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine, Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset
Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine
Serveeritakse ilma kastmeta. Soovi korral võib panna kastme lauale eraldi. Lisandiks praetud kartulid ja shampinjonid 6. aseptika - koristamine puhtamast mustema poole, et mustus ei kanduks puhtama osa poole 7. austerservik - austerservik on väga maitsev söögiseen ja tarvitamiseks kõlbulik ilma kupatamata. Sisaldab asendamatuid aminohappeid, vitamiine, kasulikke mineraalaineid ning mikroelemente 8. beauf - veiseliha tatra moodi, roog toorest hakklihast 9. besee - vahustatud munavalgetest ja suhkrust õhuline küpsetis 10. bitkii - ümmargune hakkkotlet 11. broiler - spetsiaalselt nuumamiseks aretatud noorlind või nuumloom, nt. kana, küülik. Liha on pehmem ja mahlasem 12. canape - väike võileib elegantse kattega 13. croissant - kohev sarvesai 14. culinaire - See tähendab kööki ja toiduvalmistamise oskust. Ladina keeles culinarius tähendab lihtsalt kööki 15
· Õli (tilk) märtsi kuust) 2. Keetmine Toote valmistamiseks · Pott Toiduained asetatakse · Liha väheses · Vesi keema vähesesse vedelikku · Köögiviljad vedelikus · Pliit ja keedetakse nõrgal · Kala kuumusel kaanega kaetud · Maitseained (mis keedunõus.
Klassikaline prantsuse kaste. 14.Erinevad hakkmassid ja nende koostised. Naturaalne hakkmass on ilma lisanditeta, hakklihale lisatakse leiget vett ja maitseained. Lihthakkmassi saamiseks lisatakse hakklihale vett, maitseained, piimas või vees leotatud saia, võib lisada ka hakitud sibulat. Knellmassile lisatakse vähem saia kui lihthakkmassile, lisatakse aga rõõska või hapukoort ning muna. 15.Milliseid toite saab räimest? Supis, praetuna, küpsetatuna, suitsutatuna, soolatuna. 16.Milline roog on raguu? Pooltoode sealihast. Rinna-, kaela-, nimmetükist. 40 g massiga kondiga tükk. 17.Zelatiini kasutamine roogades. Madalatel temperatuuridel tema vesilahus geelistub, kõrgematel temperatuuridel vedeldub. Kasutatakse külmutatud toodetes stabilisaatorina, et vältida suurte jääkristallide teket. 18.Mis magustoit on parfee? Parfee ehk pooljäätis on külmutatud kreem vahukoorest ja munakollastest, millele võib olla lisatud ka marju vms. 19.Mis on paneerimise eesmärk
Iseseisev töö 031K Kristel ja Geidy VEISEROAD Rostbiif Kondita veiseliha, sinep, must pipar, sool Valmistamine: 1. Hõõruda liha sinepi ja pipraga sisse, pruunistada pannil kõrgel kuumusel. 2. Tõsta ahjuplaadile ning raputada üle soolaga. Küpsetada 180°C juures 30 minutit või kuni liha sisetemperatuur on 60°C. Serveeri sinepikastmega. Rulaad Veise sisefilee, petersell, mündilehed, salvei, sool, pipart, küüslauguküünt, rasvaine, lihapuljongit. Valmistamine: 1. Lõigata filee ühest küljest lahti, nii et see avaneb üheks suureks "leheks". Maitsestada, keerata pikuti rulliks, siduda niidiga kinni. 2. Tõsta fileerull ahjuvormi, lisada rasvaine. Küpsetada 175 C juures u 40 minutit. 15 minutit pärast küpsetamise algust lisa lihale puljong. 3. Lõigata valmis küpsetatud fileerull viiludeks. Pikitud veiseliha Veiseliha, suitsupekk, porgand, mugulsibul, küüslauk, punane
Näiteks piimhapebakterid, äädikhapebakterid jne b) seened pärmseened käärimine, tulemuseks on alkohol ja süsihapegaas, hallitusseened jne 2) õhu koostis kõikides õhus leiduvates ainetes kõige aktiivsem mõjutab hapnik (tekib rasva rääsumine), mõned toiduained vajavad hapniku nt kuivained 3) õhuniiskus vett rohkem sisaldavad toiduaineid tuleb hoida niiskemas kohas (70-80%) köögiviljad, liha, kala jne, väike õhuniiskuse puhul tuleb hoida 50-70% - need on kuivained (suhkur, jahu jne) 4) temperatuur kõrge temperatuuriga toiduained kuivavad, kvaliteet muutub, halvaneb konsistsentsi, põhjustab aroomainet äralendumist 5) valguse mõju A ja C-vit hävib 6) pakkendamine vaakumiga parem säilivad Toiduainete kvaliteedi hindamine 1) organoleptiline hindamine - toimub meeleorganite abil
Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24 II põhikorrus: puuviljad ja marjad, köögiviljad ja kaunviljad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Puuviljad ja marjad 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või 2 dl puuvilja/marjamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju
Köögiviljaroad Toitlustamises tähtis roll: · kergesti seeditav ja sisaldab vajalikke toitaineid (mineraalained ja vitamiinid). · soodustavad seedimist (kreeklased piinasid vange sellega, et ei antud köögivilja tulemus piinarikas surm) Suurt rõhku tuleb panna kv säilitamisele, eeltöötlemisele ja kuumtöötlemisele Kasutada kvaliteetset ja värsket kv-d (kuulsate prantsuse restoranide töö algab turul käimisega) Kv vaenlased: valgus, õhk, soojus hakkab kohe toitainete kadu, aromaatsete omaduste vähenemine a. C vitamiini sisalduse vähenemine (spinat, kapsa ja salat 3 päevaga kadunud) b. lausa päikese käes on kadu veelgi suurem
praetakse Kanakoivad tehakse kanalihast, paneeritakse või maitsestatakse ja paneeritakse 12) Kirjelda kohupiimatoitude valmistamis, kasutamine Kohupiimast valmistatakse külmi ja sooje toite, erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasi. Kasutatakse täidisena taignatoodetes ning valmistatakse klimpe ja kastmeid. 13) Kirjelda heleda põhikastme valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Heleda põhikastme tooraineks on kastme vedelik, nisujahu, rasvaine, heledad puljongid, jahuvõi. 1 liitri heleda põhikastme valmistamiseks võetakse 60g võid või rasvainet, 60g nisujahu, 1,1 liitrit puljongit, koort. 14) C- vitamiini kadude vältimine toiduvalmistamisel Aedvilju peab keetma võimalikult vähese veega, metallriividega mitte riivida, tükeldatult võimalikult vähe õhu käes hoida. 15) Kirjelda võileibade valmistamise tehnoloogiat, kasutamine
Veinipunane pilvik marineeritud, kastmed, täidisena Gratineerima - on juba keedetud või hautatud toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitatavalt ainult pealtpoolt Timbaalid valmistatakse köögiviljapüreest, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse siis vahustatud munavalged. Mass pandakse väikestesse timbalivormidesse ja keedetakse ahjus vesivannil 170*C juures 25-30 min Terriin - Terriin on prantsuse päritolu roog, mis sarnaneb kõige enam meil levinud pasteedile. Samas erineb terriin pasteedist nii valmistuviisi (vesivannil kuumutamine) kui ka konsistentsi (tükiline) poolest. Coulis prantsuse kaste, mis on tehtud puuviljadest või köögiviljadest. Kasutatakse dessertides Võileivad Kanapee kokteilivõileib e. tikuvõileib Naan hapendatud, ahjus küpsetatud paks leib Lavass - õhuke ja pehme Armeenia päritoluga lameleib, mida meil müüakse riidetüki kombel kokkulapatuna kilepakendis
Barbecue - (barbeque) on küpsetusviis madalal temperatuuril spetsiaalses BBQ-ahjus. Bataat - magus kartul, troopilisest Ameerikast pärinev mitmeaastane taim söödavate, kuni 25 kg raskuste juuremugulatega. Bataadist valmistatakse jahu, tärklist, piiritust jm. Kasvatatakse Ida- ja Kagu-Aasias, on tähtsamai troopilisi kultuurtaimi. Blanseerimine - (tuleneb prantsusekeelsest sõnast blanchir -valgendama) on toiduainete lühiajaline aktiivne kuumutamine vees või aurus. Brülee - pruunistatud suhkur, vedeldatud vähese veega, tarvitatakse magustoitude maitsestamiseks ning katmiseks. Brokoli spargelkapsas Baklazaan köögivili, sobib praadimiseks, täitmiseks, salatiteks. Burgundia lihapada loomalihast valmistatud lihakaste Bearnaise`i kaste munakollase ja võiga rikastatud kaste äädikast, veinist, estragonist ja salottsibulast Besamellkaste valge põhikaste C Carne con chili - liha-oa ühepajatoit singiga
Afrodisiaakum - Kirge, sensuaalsust rõhutav, seksuaalset erutust tekitav toiduaine. Nimetus pärineb Kreeka armastusjumalanna Aphrodite nimest ning kõige sagedamini seostatakse seda austrite, sparglite, šokolaadi ja viigimarjadega. Aioli - Lõuna-Prantsusmaa Provence’i rahvustoit, mis kujutab endast küüslaugumajoneesi, mida serveeritakse enamasti kuivatatud kala ja köögiviljadega. Al dente - Mõõdukalt pehmeks keedetud, teisisõnu poolkõvaks jäetud köögiviljad ja pastatooted, nii et toorainel on säilinud algne kuju ja tekstuur. Al fresco - Värskes õhus serveeritud eine. Alphabetti - Tähestikukujuline pastatoode. Amatriciana - Itaalia linnakesest Amatricest pärit pastakaste, mis valmistatakse peekonist, tomatitest ja oliividest ning maitsestatakse värskete ürtidega. Agnolotti - Ravioolisarnane, spinati ja ricotta juustuga täidetud pasta Itaalia Emilia Romana piirkonnast. Arrabbiata - Vürtsika tšillipipraga maitsestatud tomatine pastakaste.
vahel isegi ürdid. Crème brûlée’d võib nautida nii soojalt kui ka külmalt. 4.9 Suflee See on toit, mis võib olla nii soolane kui ka magus, ahjus küpsetatud või sootuks küpsetamata, kuum, külm või suisa külmutatud. Lühidalt öeldes valmistatakse suflee paksust valgest põhikastmest (bechamellkaste), munarebudest ja vahustatud munavalgetest. Lisaks võib suflee koostisse kuuluda ka köögiviljad, sink, juust, linnuliha, kala ja kalatooted, maitsetaimed. Lisaks kuulub sufleega kokku ka kaste. See võõrapärase nimetusega toitu serveeritakse nii eelroaks, põhiroaks kui ka desserdiks. 25 5 Võileivad ja pannkoogid 5.1 Kanapeed Väikesed võileivad (ka praetud või röstitud), mida serveeritakse enne sööki isuäratamiseks või söögikorra lõpul. 5.2 Naan
Prantsuse köögist on kogu maailmale tuttavad sellised road nagu Gratin Dauphinois ning klassikaline kartuligratään, milles keedukartulid kooresegus ja riivsaiaga kaetult üle küpsetatakse. Timbaalid valmistatakse köögiviljapüreest, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse siis vahustatud munavalged. Mass pandakse väikestesse timbalivormidesse ja keedetakse ahjus vesivannil 170*C juures 25-30 min. Terriin on prantsuse päritolu roog, mis sarnaneb kõige enam meil levinud pasteedile. . Valmistatakse spetsiaalses terriinivormis veevannis kuumutades. Kui eraldi nõu pole, siis sobib edukalt ka keeksivorm, millel kaaneks foolium. Coulis on prantsuse kaste, mis on tehtud puuviljadest või köögiviljadest. Kasutatakse dessertides. III praktikum : Kanapee on väike võileib (ka praetud või röstitud), mida serveeritakse enne sööki isuäratamiseks või söögikorra lõpul. Naan on india lameleib.
kollakas. Kujult on pirnjas või munajas.Pärit on Mehhiko keskosast, tänapäeval kasvatatakse Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, ka Põhja- Ameerika California ja Florida osariikides. Eelkõige kasutatakse nagu köögivilja, samas on temas piisavalt rasva, et asendada liha võileibades ja kergemates roogades. Kergelt pähkli maitsega, võine. Austrid - söödavad austerkarplased, leidub palju erinevaid liike
Munad valatakse vahustamisnõusse ja lisatakse suhkur. Segu soojendatakse pidevalt segades vesivannil 3742 Cni ja alustatakse vahustamist. Biskviittaignast tehakse rullbiskviiti ja erinevaid kooke. 24. Köögiviljapuljongi valmistamine, kasutamine Köögiviljapuljongite keetmiseks kasutatakse peamiselt porgandit, valget peakapsast, harvem ka lill või nuikapsast, pastinaaki, sellerit, kaalikat, naerist, punast peeti, sibulat. Köögiviljapuljongi keetmiseks võetakse 1 osa köögivilja kohta 2 osa vett. 1. Köögivili pestakse, puhastatakse, tükeldatakse ja asetatakse külma vette. 2. Puljong kuumutatakse kiiresti keemiseni, korjatakse vaht. 3. Keedetakse 12 tundi. 4. Puljongil lastakse selgida ja seejärel kurnatakse. 5. Jahutatakse kiiresti jahutuskapis. Kasutatakse suppide valmistamiseks, lihtsalt eelroana. 25. Kuidas käitud kui köögis süttib rasv? Kui on pliidi peal siis proovin summutada tulekindla tekiga mis peaks igas köögis olema
hävib, muutub toiduainete konsistents, lõhn, maitse. Keedetud toiduained on pehmemad ja paremini omastatavad. Keetmiseks kasutatakse lahtiseid katlaid, mida kuumutatakse auruga, elektriga või lahtisel tulel. Tööstuses kasutatakse surve all töötavaid autoklaave, vaakumkatlaid, auru-keedukambreid. 3.2. Kupatamine ja blanseerimine Kupatamine ja blanseerimine on toiduainete lühiajaline kuumutamine vees või aurus mitmesugusel eesmärgil. Liha kupatatakse vahu eemaldamiseks ja liha tihendamiseks. Herneid ja ube blanseeritakse paisutamiseks, kapsaid blanseeritakse ebameeldiva lõhna eemaldamiseks jne. Kupatatakse ja blanseeritakse toiduaineid metallkorvides, mis lastakse kuuma veega täidetud reservuaari. Seejärel toimub koheselt kiire jahutamine külmas vees, et väljtida ülekeetmist ja riknemist. 3.3. Hautamine
012 58 0.005 0.024 0.010 10 sidrun/ viilud kaunistamiseks kg 0.011 10 0.010 0.022 0.020 11 sool 0.000 0.000 12 till kaunistamiseks kg 0.001 26 0.001 0.003 0.002 13 salatileht kaunistamiseks kg 0.001 33 0.001 0.003 0.002 Kokku: 0.157 0.314 Mise en place: 1. Keeda muna 10 minutit, jahuta ja koori. 2. Pese köögiviljad. 3. Puhasta õunad seemnekodadest. 4. Koori kurk. Pressi sidrunist mahl. Valmistamine 1. Tükelda suitsukala, õunad, kurk, tomat ja muna kuubikuteks. 2. Sega salatiained kergelt omavahel. 3. Kastme valmistamiseks sega hapukoor, majonees ja sidrunist pressitud mahl. Vajadusel lisa veidi soola. 4. Sega kaste salatiga. 5. Kontrolli maitset. Serveerimine: 1. Temperatuuril 2-6 °C 2. Kaunistada salatilehtede, sidruniviilu ja tilliga. TOIDU NIMETUS Hele linnulihapuljong
ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Söö mitmekesiselt: Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid. Ühekülgse toitumise puhul võib organism saada ka liigselt toidus sisalduda võivaid raskmetalle, saasteaineid ja lisaaineid (nt säilitusained, toiduvärvid), kuigi
sobivad kokku erinevad ürdid ja vürtsid ning ka marjad ja muud metsasaadused (nt kadakamarjad, seened), samuti viskist ja dzinnist valmistatud marinaad. Piprapoodides on müügil maitseaineid, mis on mõeldud spetsiaalselt metsloomalihale (nt dekoorvürtsisegu Bratox,
II tüübi diabeet algab enamasti täiskasvanueas. Haigestunud isik on enamasti ülekaalus (keskkeha rasvumusega) ja tema vererõhk või vere rasvanäitajad on kõrgenenud. Teised riskitegurid on näiteks pärilikkus, kõrge vanus, vähene kehaline aktiivsus või pikemat aega jätkunud koormav stress. Haiguse põhjuseks võib olla ka mingi haigus või teatud haiguste ravis kasutatud ravimid. II diabeedi puhul on insuliini tootmine, kudede reaktsioon insuliinile (nn. Insuliiniresistentsus) või mõlemad häiritud. Ravi oluline osa on eluviisi muutused, lisaks sellele määratakse ka ravi. Diabeetikutest põeb umbes 80-85 protsenti seda diabeedivormi. 5 Rasedusaegse diabeedi all mõeldakse last ootava ema erandlikku suhkru ainevahetust, mis tuvastatakse esmakordselt raseduse ajal
piparmündiõliga ja meresoolaga. Säilitamine - hermeetiliselt suletud eelistatult klaasnõus, mida hoitakse pimedas, kuivas ruumis, mille temperatuur on 810 °C, ei tohi säilitada raud-, tsink- ega vasknõudes, sügavkülmutamine ei ole soovitav. Kuumutamine - kuumutamisel üle 50 kraadi, hakkavad seal toimuma keemilised muutused ning ta kaotab enamuse oma kasulikest omadustest. 17. Suhkur, sool. Liigid ja sordid. Suhkruasendajate liigitamise alused. Kuumutamine. SUHKUR - keemiliselt on tavaline suhkur süsivesik sahharoos, mille molekul koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Lähtudes toorainest, võib nimetada roo- või peedisuhkruks. Põhiomadusteks magusus, kõrge energeetiline väärtus ja konserveeriv toime. Tootmine seisneb suhkruroost või suhkrupeedist saadud mahla puhastamises, filtreerimises ja tihendamises paksuks siirupitaoliseks suhkrulahuseks. Viimast kuumutatakse vaakumaurutis, kuni tekivad suhkrukristallid ja
seitse: põder, punahirv, metskits, metssiga, karu, hunt ja ilves. Suurulukite (sh suurkiskjate) asurkonnad on väga heas seisus, seevastu oluliselt on vähenenud kunagiste populaarsete jahiulukite hall- ja valgejänese ning metsise ja tedre arvukus. Mõned näpunäidet liha töötlemiseks ja ettevalmistamiseks - Liha ei tohi keeramise ja lõikamise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ning roog jääb kuivem/tuimem. - Lihalõigud (nn pihvid) tuleb alati lõigata risti lihaskiudu. Sama kehtib roa lahtilõikamise kohta pärast küpsetamist, sest see lühendab lihaskiude, tehes portsjontükid õrnemaks ja pehmemaks. Ei tohi lõigata pikikiudu, kuna siis jääb liha vintskeks ja ei ole nii maitsev. - Lõigata tuleb liha terava noaga, et mitte närustada lõikepinda. Nuga peab libisema kergelt läbi liha. Kontide tükeldamiseks on vaja luusaagi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
