Titanic (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

19

rtf

Titanic

Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium 8a. klass Verena Vaagen TITANIC Referaat Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2012 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................2 Ehitus.........................................................................................................3 Reis..................................................................................................

Uurimustöö

2

docx

Titanic, levinuimad müüdid ja faktid

Suurriikide sooviks oli teiste nõrgestamine ning oma mõju tugevdamine. Eriti tugevad vastuolud olid Inglismaa ning Saksamaa vahel. Titanic, selle uppumise põhjused ja tagajärjed Ehitus algas 31. märtsil 1909. aastal. Laev kuulus firmale White Star Line. Laev ehitati Harlandi ja Wolffi laevaehitustehases Belfastis, selle olid projekteerinud lord Pirrie, Thomas Andrews ja Alexander Carlisle. Laeval oli 29 aurukatelt, mis tagasid kiiruse 43 km/h. Titanic oli 269 meetrit pikk ja 28 meetrit kõrge ning kaalus 46 328 tonni. Laev mahutas 3547 inimest. Oma aja kohta oli Titanic väga luksuslik. Laeval oli võimla, bassein, türgi saun, raamatukogu ja seinatenniseväljak. Laevas oli kokku 4 lifti, neist kolm esimese klassi ning üks teise klassi reisjatele. Titanicu esmareis algas kolmapäeval, 10. aprillil 1912. Kapten oli Edward John Smith. Algas Southamptonist Inglismaal ning pidi lõppema New Yorkis. Esimene reis jäi kahjuks ka viimaseks.

Ajalugu

8

doc

Titanicu analüüs kommunikatsiooni kohta

Titanicu kommunikatsiooni analüüs Oma analüüsis arutlen „Titanicu“ kommunikatsiooni üle. Püüan välja tuua olulisemad punktid ja põhjused, miks Titanic uppus 15.aprill 1912. Kommunikatsioon on informatsiooni ja selle tähenduse ülekandmine ühelt isikult teisele kasutades selleks varem lepitud sümboleid. „Titanic“ oli 269 meetrit pikk ning 28 meetrit lai ning kaalus 46 328 tonni, oli 29 aurukatelt, mis tagasid kiiruseks 43 km/h. Laev mahutas oma pardale 3 547 inimest. „Titanic“ oli 1912a maailma suurim reisilaev ja alusats oma esimest merereisi 14.aprill. Laeva

Töökeskkond ja ergonoomika

5

doc

II tunnitöö Laevaõnnetus

 828 inimest. d) 24. augustil 1941. aastal uppus Prangli lähedal aurik "Eestirand". Pardal olnud 2800 mobiliseeritud mehest hukkus vaid 34, sest laev juhiti madalikule. Laevaõnnetused läbi aegade Viis suurimat laevahukku rahuajal 20. sajandil Aasta Laeva nimetus Hukkunute arv 1987 Dona Paz Üle 3000 1912 Titanic 1513 1914 Empress of Ireland 1012 1986 Admiral Nahhimov 423 1987 Herald of Free Enterprise 193 Suurimad laevahukkud Teises maailmasõjas Aasta Laeva nimetus Hukkunute arv 16 aprill 1945 Goya 7000 3 mai 1945 Cap Arcona 5594

Arvutiõpetus

50

docx

KRUIISILAEVAD Victoria Luise´st Quantumini

(Merike Hallik) 5 KRUIISILAEVAD Kruiisilaev on laev, millega tehakse pikemaid puhkusereise. Sellistel laevadel on pearõhk majutusel, toitlustamisel, luksuslikkusel ja meelelahutusel. Kuigi laev teeb pidevalt peatusi erinevates sadamates siis pole laeva ülesanne viia inimesi ühest riigist teise. Suurem osa reisijates naasevad alguspaika, kust nad alustasid reisi. Esimesed suured luksuslaevad, näiteks RMS Titanic, ei olnud kruiisilaevad, kuna nende ülesanne oli reisijaid vedada ühest sihtkohast teise. Kruiisilaevad on nagu linnad, kus on olemas kõik vajalik. Kaasaegsetel laevadel on olemas traadita internet, mobiilside ja satelliittelevisioon, nii et teil on kõik võimalused hoida reisi ajal ennast maailmaasjadega kursis ja lähedastega kontaktis. Pardal on ka piisavalt poode, et hankida endale midagi, mille olete ehk kogemata koju unustanud. Olemas on ka teeninduspunktid nagu

Laevandus

4

odt

Meresõidu ajalugu

kolbaurumasinatest. Aurulaeva populaarsus hakkas langema, kui tulid auruturbiin ja diiselmootor. Auruturbiini teoreetiliste aluste rajamise ja esimeste töötavate turbiinide loomise au jagavad inglane Sir Charles Parsons ja rootslane Gustaf de Laval. 1907. a. vettelastud Cunard Line'i nelja korstnaga 241 m pikad 32 000 brt reisi-laevad Lusitania ja Mauretania olid esimesed suured auru- turbiinlaevad. Kuulsam turbiinlaev oli Titanic, mis uppus 1912 kokkupõrkes jäämäega. Minu arust on kummaline see ,et kokkupõrkes jäämäega oli taevas täiesti selge. Titanicul oli teadaolevalt ka kaks eestlast. Katastroof uppumatuks peetud laevaga sundis merendusringkondi tõsisemalt, kui kunagi varem, tegelema meresõiduohutuse ja inimelude päästmise probleemidega rahvusvahelisel tasemel. USA valitsuse poolt 1921. aastal kehtestatud ranged immigratsioonikvoodid kahandasid

Merendus

58

doc

Praktika aruanne

Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ............................................................................................................

Merendus

26

docx

Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

Eesti Vabariik Aastatel 1991-1994 Ajaloo Uurimustöö Tallinn 2012  Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumine (1991) ...................................... 2. Valitsus (1992) ............................................................... 3. Eesti majandus (1993) .................................................... 4. Estonia katastroof (1994) .............................................. 5. Kasutatud kirjandus ........................................................ 6.  Eesti Taasiseseisvumine 1991 Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukoguvastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" Otsuse vastuvõtmise tõukeks s

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)