Hästi eristatav kevad- ja sügispuit. Puit koosneb peamiselt traheiididest (90..95%). Nende ülesandeks anda puule mehaanilist tugevust ja on alla toiteaineid juhtivaks organiks (trahheiisi keskmiseks pikkuseks on kuusel 3...4 mm, männil 2..3 mm ja laius 0,02 mm). Okaspuude puidurakud on ühtlasema asetusega kui lehtpuude omad, sest puidu põhiosa moodustavadki peamiselt ühte liiki rakud, trahheiidid, mis täidavad mitmeid ülessandeid- lehtpuul aga palju eri ül rakuliike. Kui okaspuu aastarõngad on laiad, siis sisaldab see tavaliselt rohkem kevadpuitu. Selline suuremkogus kevadpuitu põhjustab puidu madala tiheduse. Ehituspuiduks kasutatakse harilikult okaspuu puitu, kuid ehituskonstruktsioonide jaoks valitud puidu aastarõngaste keskmine laius ei tohi eeskirjade järgi ületada 5mm, et tagada okaspuu sügispuidu osa küllaldane protsent. Sellisel viisil vähendatakse ohtu, et puit liiga nõrk ei oleks
soojendamiseks 1’C võrra Ühikuks on kJ/kg ’ C Erisoojus iseloomustab soojushulka mida on vaja materjali soojuse tõstmiseks näit, kuumutamiseks. Mõnede ainete soojusmahtuvused kJ/kg ’ C Absoluutkuiva puidu erisoojus 1,36 Õhk 1.0 Vesi 4,19 Teras 0,4 Soojusmahtuvuse näitaja omab tähtsust Puidu kuivatamisel Spoonipakkude termilisel töötlemisel enne spooni lõikamist Külmunud puidu ülessulatamisel enne töötlemist Soojusjuhtuvus on üks kolmest soojuse edasikandumine vormist Soojusjuhtuvus – toimub tahketes kehades Konvektsioon – toimun keskkonna (õhu) vahendusel. Soojuskiirguse Soojusjuhtivuseks nim, soojushulka, mis läbib materjali 1m2 pina paksusega 1m kui vastaspindade temp vahe 10 C Ühik on W/ m ’ C Soojusjuhtuvustegur .
Kevad- ja sügispuidu tihedus võib erineda kuni 3 korda. Aastarõngaste laius võib olenevalt puiduliigiti märgatavalt erineda, sõltudes kliimaoludest, mullastikust jne. Ilmastikuolude ja kasvutingimuste muutudes (näit. puu lähemast ümbrusest teiste puude väljaraiumisel või mulla väetamisel) võib aastarõngaste laius ühes ja samas puutüves suuresti erineda. Okaspuu puidus võib sügispuidu laius olla keskmiselt 20...25% kogu aastarõnga laiusest, kõikudes 15...40%-ni. Kui okaspuu aastarõngad on laiad, siis sisaldab see tavalisest rohkem kevadpuitu. Puukoor Puukooreks loetakse harilikult kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab tavaliselt ca 10% kogu puu mahust. Koor koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist e niinest ja surnud rakkudega väliskihist, korbast. Niin ümbritseb kambiumit ja koosneb teatud liiki pehmest rakukoest, sisaldades nii puumahlu juhtivat kui ka tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse, tüve
_____________________________A. Roos______________________________ 1 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Sellest kasvab välja vertikaalne peavõrse, millest hiljem areneb puutüvi, ning mõned külgvõrsed, mis kasvades muutuvad oksteks Lehtpuude oksakohad on ebakorrapärased, sest mõned külgvõrsed arenevad peavõrseteks e hiljem tüvedeks, mistõttu pikkuse juurdekasv kujuneb ebaühtlaseks. Kui aga okaspuu ladvavõrse saab mingil moel kahjustatud, areneb sel lehtpuudele sarnaselt mõnest külgvõrsest ladvavõrse ning hiljem sellest tüvi. Nii võib juhtuda näiteks põtrade poolt kahjustatud puudega. Kasvukohatingimused, milles ladvavõrsed ja oksad kasvavad ning arenevad, määravad puu tüve sirguse, okste seisukorra ja esinemise sageduse. Kõigel sellel on suur tähtsus puidu praktilise kasutuse seisukohast. Puukrooni e võra suurus ja kuju sõltuvad suurel määral puu kasvuümbrusest
kastani lülipuit ning tamme,kuuse,paju,lehise,nulu ja lepa koor. Plaatmaterjalid Spoonid Saevineer on kõige vähem kasutatav ja tehakse kuivast materjalist.nottide pikkuseks võivad olla 4 ja 4,8 m.Paksuseks 0,8-2 mm. Suurte kulude tõttu toodetakse saevineeri põhiliselt muusikariistade tööstuseks.Saevineeri kasutatakse veel mitmesugustel tööstusvineeride korral ehk looduslik tehis vineeride korral ja ka n:kilpparketi tootmisel . Spoonitud vineer või treivineer ehk spoon Spooni valmistatakse 50-80 kraaadi temperatuuriga. Pakk pannakse pärast basseinist välja võtmist ja otspindade mahalõikamist koorimis masinasse pöörlema ja vastu pakku surutud nuga eemaldab sellelt pikka pideva spoonilindi,edasi toimub 2 tehnoloogiat · lõigatakse giljotiinkääridega lehtedeks · pidev spoonilint kuivatatakse ja seejärel lõigatakse lehtedeks,edasi toimub korkimine ja korgi määramine.
Juured: kinnitada puu maasse, hankida toitaineid ja viia need tüvesse, säilitada orgaaniliseid toitainied Tüvi: hoida üleval tervet puud (oksad/võra), transportida mahlu, säilitada toitaineid Võra lehed, okkad ja oksad. Rohelised okkad või lehed omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodustuvad õhukes
1. Juurte ülesanded · Kinnitavad puud pinnasesse · Võtavad mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhivad need tüvesse · Säilitavad süsivesikuid ja teisi toitaineid. 2. Puutüve ülesanded · Hoida üleval tervet puud tüve ja oksi · Olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks · Säilitada toitaineid 3. Võra · Lehed , okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis
Trahheiidid Iseloomulikuks elemendiks on trahheiidid (90-95%), mis jagunevad: sügistrahheiidid on paksu seinaga ja annavad mehaanilise tugevuse (kõigis okaspuudes) kevadtrahheiidid on õhukese seinaga ja tagavad toitainete transpordi (kõigis okaspuudes) spiraalse seinapaksendusega kevadtrahheiidid on vaid osadel liikidel (nt: Ebatsuuga) Säsikiired Säsikiired hõlmavad okaspuidu üldruumalast 5…10%. Lehis – okaspuu, mis puistab talveks okkad maha ja mille puidus on ~1.5 korda rohkem säsikiiri, kui ükskõik millises teises okaspuus (10%). Okaspuu säsikiired on enamuses üherealised. Männil, lehisel, seedril ja kuusel on säsikiired mittehomogeensed: o nende üla- ja alaservades on horisontaalsed trahheiidid väikeste koobaspooridega o säsikiirte keskosa koosneb parenhüümrakkudest. Vaigukäigud
tekib säsi ülemises osas,juurdekasvu tipus uus pung,millest järg kevad uus sooned sügispuidu omadest märgatavalt suuremadMeie aladel levinud lehtpuu võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see puidu tihedus on 0,3...0,8 g/cm 3.Puidu mikroskoopiline ehitus-Rakuliigid- näha aastarõngastena,millest heledam osa tekib kevadel ja tumedam okaspuu koosneb trahheiididest(pikliku kujuga),kiud on pikerguse kujuga sügisel.Tüve ülesanne ja omadused-Kasvav puu koosneb 2/3 osast õõnsad rakud.Puidukiudude arv ulatub ca 1000...2000 tk-ni tüvest.Tüve ülesanne on puule seisukindluse andmine,mahlade juhtimine ja ruutmillimeetril.Säsikiirte trahheiidid asuvad puutüve suhtes radiaalsuunaliselt toitainete säil.Anatoomiliselt koosneb puutüvi puidukiududest
1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 g/cm3 3. Järjesta puuliigid
Puidu makroskoopiline ehitus. See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Puidu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse 3-es läbilõikes : Ristlõikes e. otslõikes radiaallõikes tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid Aastarõngad Maltspuit ja lülipuit Sooned Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele Kevadpuit Seesm
Milliste meetoditega neid määratakse? Puidu tihedus on massi ja mahu suhe, sõltub niiskusest. Puitaine tihedus on rakuseina materjali tihedus ilma tühimiketa. Kõigil liikidel ~1,53 g/cm 3. Meetoditeks on: stereomeetriline, kaalumismeeter. Stereomeetriline Võetakse mõõtmed, kaal ja tihedus. Kaal põhineb üleslükkejõul. Üleslükke jõud võrdub massiga. 20. Võrrelge tiheduse varieerumist lehtpuu ja okaspuu sügis- ja kevadpuidus. Okaspuidus sõltub sügispuidu osakaalust aastarõngastes. Lehtpuidus sõltub libriformikiudude suhtelisest seinapaksusest (seetähendab seinapaksuse ja üldise diameetri suhet). 21. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Kuidas mõjutab niiskus puidu tihedust? Puidu tiheduse kasv suurendab järgmisi omadusi: tugevust, kõvadust,
PUITMATERJALID Puit kui toormaterjal on naturaalsetest ainetest kolmandal kohal maailmas süsi ja nafta järel. Maakera pindalast on metsaga kaetud 32%, millest 33% moodustavad okaspuumetsad ning 67% lehtpuumetsad. Maailmas on üle 25 000 erineva puuliigi. Eestis on 42% maismaa üldpindalast metsa. 70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikaliste omaduste
veekindla plaadikesega, mis takistab vee tagasivoolu vaskulaarsest silindrist Ksüleemis on kerge eristada väikese läbimõõduga trahheiididest protoksüleemi (ksüleemikiirte tippudes) ja suurtest astrik-, võrk- ja poortrahheedest koosnevat metaksüleemi. Floeemikimbud asuvad vaheldumisi ksüleemikiirtega. 8. Miks ei teki juurtes lülipuitu? 9. Millised erinevused on leht- ja okaspuu juurtepuidul võrreldes tüvepuiduga? Kus kasutatakse juurtepuitu? Okaspuit: + Trahheiidid on pikemad ja laiemad + Võime sünteesida vaiku on suurem kui tüve puidus, sest rohkem on parenhüümrakke Juurte südamikus puudub säsi, selle asemel on kesksilindris nn. juveniilpuit Juurtes ei teki lülipuitu Juurte puidus on väga raske määrata aastarõngaid Juurte puit on väiksema tihedusega, nõrgemad mehaanilised omadused
· Saematerjali mõõtühikuks on ruutmeeter (tihumeeter) · Kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A, B, C, D) Pooltoodete valmistamisel on neidpeale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) · Hööveldatud lauad · Põranda lauad, paksus 22-37 mm · Voodrilauad, paksus 12-22 mm · Piirlauad ja liistud · Sindlid 0,5 0,7 m · Katuselaastud 0,5 m · Katevineer (spoon) · Ristvineer saadakse mitme spooni risti liimimisel · Parketiliistud Puitlaastplaat · Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilisi vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooniga, lamineerida, samuti värvida. · Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Puitkiudplaadid
70 Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub muide LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes
70 Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes
Sügavimmutatud konstruktsioonidele sobib ainult männipuit. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimimisel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätkukohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas ristlõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna suhtes risti. Tarnitavate talade väikseim paksus on 27 mm ja suurim 75 mm, samm 6 mm
Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,43,2 mm. Iga järgmine kuid eelmisega risti. > Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudeks, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. > Ehituses kasutatske liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 430mm. > Puuliikidest kasutatakse männi, kuuse ja kasepuitu. Kasepuu vineer on kõige tugevam. > Vineeril on väiksem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuidul. Püsib hästi mõõdus. > Valmistamistatakse mitmesuguseid tala, raam, kaar ja sõrestik konstruktsioone. > Liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist parkettristlõikest liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on parallelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. > Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige.
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet
Põhjendage oma väidet. Süttivus Tundlikkus vee toimele Juhib heli Pehme – muljumine, nt kruvi sisse keeramine Lõhn 8. Loetlege 3 puidu omadust, mida Te loete unikaalseks. Põhjendage oma valikut. Varieeruvus – palju eri liike Muster Kerge töödeldavus 9. Loetleda tootegruppe, mida valmistatakse Eestis puittoorme baasil. Spoon, paber, mööbel, vineer, puitkiudplaadid, muusikainstrumendid, parkett, ehitusmaterjal. 10. Milline on Eesti aastane raiemaht ? (Suurusjärk) 10, 11 mln m3 11. Puu osad ja nende põhiülesanded kasvavas puus. Juurestik – o Imab pinnasest vett koos selles lahustunud mineraalainetega; o Juhib vee koos sooladega ja võras tekkinud orgaaniliste ainetega tüvesse ja võrasse; o Täidab toitainete säilitusfunktsiooni;
Korrosioon Tartu Kutsehariduskeskus sander.mänd MT109 Märts 2010 Tartu. Puuliigid:Seeder,Pärn,Pirn,Nulg,Jalakas. Liibanoni seeder. Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu. Ta kasvab looduslikult Tauruse mägedes ja Küprose saarel, kus varem moodustas suuri metsi, kuid praegu on muutunud haruldaseks. Liibanoni seeder on seedrile iseloomuliku ilusa korrapäratu vihmavarjutaolise võraga puu. Okkad on keskmiselt 3 cm pikkused ja 30-40 kaupa kimbus. Elab kuni kaks tuhat aastat vanaks. Seedripuu hakkab õitsema alles 25-30-aastaselt. Liibanoni seedrit on mainitud juba Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil
Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineerida, samuti värvida. Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Nimi PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12/22 Juhendaja: Tallinn 2008 Puidu omadused ja kasutamine 1 SISSEJUHATUS Referaat räägib puidu omadustest ja kasutamisest. Puit on asendamatu ehitusmaterjal. Kivi võib teise samataolise vastu vahetada, aga puidust sarika asemele ei ole mõtet keevitada rauast. Kivi on küll vanim ehitusmaterjal, aga puit tervisesõbralikum ja kergem töödelda. Kuid puu kui selline mädaneb ja põleb. Põlemine võib olla kasulik kui see toimub küttekoldes ja annab energiat, kui aga konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks puit just nüüd siit pi
Puidu mehaanilistele omadustele mõju ei avalda. Spoonil suurte radiaalsete laikude kohal mõnikord lõheneb. Korduv maltspuit mitu kõrvutiasetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Vesipuit tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on tekkinud kasvavas puus järsu veesisalduse suurenemise tagajärjel. Pärast kuivamist vesikihilaigud pleekuvad ja puidus tekivad peenikesed lõhed. Keemilised värvused Keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormaalsed värvused, mis on seotud parkainete hapendumisega. Asetsevad erinevalt seenvärvusest puidu pindmistes kihtides. Keemilised värvused ei mõjuta puidu füüsikalis-mehaamilisi omadusi. Intensiivne värvumine rikub kattematerjalide välisilmet. 6 2. Puidu kahjustused Seenkahjustused Seenkahjustused esinevad kõikidel puuliikidel
..22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund-laudade hulka); · piirlauad ja liistud; 9 · sindlid kujutavad endast pakkudest välja saetud katusekattematerjale, pikkus 0,5...0,7 m; · katuselaastud on pakkudest välja lõigatud katusematerjalid, pikkus ca 0,5 m; · kattevineer (spoon) on puidust välja lõigatud või saetud 0,5...1,5 mm paksune leht; · ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer; · parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest, pikkus 150...400 mm. Puidust ehitusdetailid (laudsepatooted) kujutavad endast valmis hooneosi. Tähtsamad puidudetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. milliseid võib kasutada siseruumides õhuniiskusesisaldusel <70%.
KLAASTOOTED: transportida vertikaalasendis, et niiskus vahele ei satuks. · Lehtede paksus, tav. Aknaklaas 2 mm (2,5;3;4;5;6), vitriinklaas 6 mm12mm. Vooderdusklaasvälisfassaadidel, tagumine pind võib olla kaetud kile või värviga. Peegliklaas, oluline tsasapinnalisus Mattklaas, 1 klaasi pinna matistamisel, karedaks muutmine lihvimiskäiaga, söövitava ainega või kova(?)pritsiga. Jääklaas kaetakse klaasi 1 pind liimikihiga ja kuumutatakse kõrgel temp. liim kuivab, praguneb ja tõmbab kaasa klaasiosakesi >muster. Reljeefklaasid saadaksa valtsimise käigus. Armeeritud klaas, 2 klaasilehte poolsulasolekus surutakse kokku, keskele jäetakse armeeritud võrk. Lamineeritud klaas koosneb kahest klaasilehest, mille vahel on laminaadikiht (PVBkiht) klaasitükid jäävad purunemisel kluge. Karastatud klaas horisontaal karastuse meetodil klaasi tugevus 5 kordistub. Turvaklaas puruneb ümarnurgelisteks tükikesteks.
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde ki
1. Millised eesmärgid seatakse puidu makroskoopilise ehituse uurimisele? Millised on puidu makroskoopilised karakteristikud? Kõige sagedamini määratakse makroskoopilisel tasandil Euroopa puiduliike ja hinnatakse puidurikkeid. Makroskoopilised karakteristikud: Lüli- ja maltspuit. Aastarõngad. Kevad- ja sügispuit. Säsikiired ja säsikordused. Sooned. Vaigukäigud. 2. Mis on mükoriisa? Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses? Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Eristatakse endo- ja ektomükoriisat. 3.
....... 7 13. PUIDU NIISKUS- STANDARDNIISKUS, RUUMIKUIV PUIT NING ÕHUKUIV PUIT?.................7 14. MILLISEID PUIDU VIGU VÕIB ESINEDA NING KUIDAS PUIDULE MÕJUVAD?......................7 15. KUIDAS KAITSTAKSE TÜÜPILISELT PUITKONSTRUKTSIOONI TULE EEST?........................8 16. MILLISTE MEETODITEGA ON VÕIMALIK PUITU KUIVATADA?...........................................8 17. LOETLE PUIDUST SAEMATERJALE JA POOLTOOTEID......................................................9 18. MIS ON VINEER JA KUS KASUTATAKSE?.......................................................................9 19. MIS ON PUITKIUDPLAAT JA KUS KASUTATAKSE?..........................................................9 20. MIS ON JA KUIDAS SAADAKSE TERMOTÖÖDELDUD PUIT, KASUTUSKOHAD?...................9 21. LIIMPUIT- MIS SEE ON, KUS KASUTAN?......................................................................10 METALLMATERJALID......................................................................................
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta, hinnatakse külmats
saepalgid saekaatri abil saematerjaliks (prussideks ja laudadeks). Saematerjalid Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali. Kuna puit on looduslik materjal siis on puidu välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinevad, Omadused sõltuvad puuliigist ja kasvutingimustest. Üldjuhul kasutatakse ehituses männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali. Seda eelkõige konstruktsioonides, kuna okaspuu säilib hästi ka niiskemas keskkonnas. Oma omadustelt on kuusk ja mänd üsna sarnased ning neile lubatud koormused on samas suurusjärgus. 18 %-se suhtelise niiskuse juures on männipuidu erikaal keskmiselt 490 kg/ m3 ja kuusel 460kg/m3. Välisilme poolest erineb männipuit oma punaka keskosa ja kollaka välisosaga ühtlaselt heledast kuusest. Lehtpuu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
