Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tina (0)

1 Hindamata
Punktid
Tina #1 Tina #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor joss615 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Tina

Gümnaasium referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Elemendist üldiselt Tina on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element, selle sümbol on Sn(lad. k. stannum)ja järjenumber on 50 .Looduslik tina koosneb kümnest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 112, 114-120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina on õhu käes väga aeglaselt tumenev hõbevalge, pehme, plastne ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. See on püsiv õhuhapniku ja vee suhtes, sest kattub kaitsva oksiidikihiga. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Looduses on see väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega. Tina esineb kolme kristallmodifikatsioonina: valge tina, ha

Keemia
thumbnail
5
ppt

Tina

Tina (Sn) Henri Juhkam AT-109 Tina · Aatomnumber: 50 · Aatommass: 118,71 Aatomi ehitus: · Elektronskeem: +50|2)8)18)18)4) · Elektronite arv: 50 · Neutronite arv: 69 · Prootonite arv: 50 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -IV, 0, II, IV Füüsikalised omadused Aatommass: 118,71 Sulamistemperatuur: 231,97 °C Keemistemperatuur: 2602 °C Tihedus: 5,77 g/cm3 , 7,26 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4

Keemia
thumbnail
5
doc

Tina

Kool Referaat TINA JA TINA SULAMID Koostaja: Nimi Rühm: ------- Juhendaja: ------- Tallinn 2007 Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valu omadused), mis soodustavad selle kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal , kus on tähtis madal sulamis temperatuur. Tina füüsikalised omadused Kui vaatame Mendelejevi tabelisse, siis leiame tina 50. kohalt, seega on tema tuumalaeng 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektro

Keemia
thumbnail
8
doc

Tina

Tartu KHK Tina Referaat Koostas: Ingrit Pavlov Juhendas: Tartu KHK2009 Sisukord Tina ................................................................................................3 Kui kaua tunneb inimkond tina.......................................................4 Tina algne tootmine ja avastamine.................................................4 Tinakatk..........................................................................................5 Tina radioaktiivsus.........................................................................6 Tinasulamid....................................................................................6 Lisa: Napoleon Bonaparte'i langus................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................8 2

Keemia
thumbnail
10
ppt

Tina

Sn e. Tina TinekeKätlin Vöö Iseloomustus Hõbevalge Pehme Hästi taotav venitatav madala sulamistemperatuurig a metall. Füüsikalised omadused on 50. , tina tuumalaeng on 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Molaarmass 118,9 g/mol elektronegatiivsus on 1,7 sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C tihedus on 7,29 g/cm3 Tina sulamid Tinasulamid on metallisulamid, kus tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, et: muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist või vismuti või vasesisaldus sulamis võrdub tabelis toodud piirnormiga või ületab selle. Tina kasutusalad Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tinaplii vahekorras orelivilede valmistamiseks. Aknaklaasi valmistat

Keemia
thumbnail
4
doc

Tina

Riidaja Põhikool Referaat teemal Sn Koostaja: Tauno Johanson Juhendaja: Märt Tomp Riidaja 2009 Tina Mis see on? Tina on keemiline element, mille ladina keelne nimi on stannum ning sümbol on Sn.. Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teistest metallidest kergesti ära tuntav seetõttu, et ta krigiseb painutamisel. Tina Mendelejevi tabelis Mendelejevi tabelis asub tina 50. kohal, seega on tema tuumalaeng 50 ja aatomituuma ümber tiirleb 50 elektroni. Tina peamised oksüdatsiooni astmed on II ja IV, sulamistempereatuur on 232°C ja keemistemperatuur on 2687°C ning tihedus on 7,29g/cm3, mis tähendab, et tina on 7,29 korda veest raskem. Molaarmassiks on 118,69 g/mol. Saamine Puhta ainena tina looduses ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit ehk tinaoksiid(SnO2). Tina oksiidi kuumutam

Keemia
thumbnail
10
ppt

Tina

Tina Tutvustus Tina varasem nimetus on INGLISTINA Järjekorranumber : 50 Sümbol : Sn Massiarv : 118,69 Tinal on 10 stabiilset isotoopi Esinemisvormid Tinal on 3 esinemisvormi : 1) Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall , pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja hea elektrijuht . 2) Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. 3) Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina igapäevaelus Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stannioli, millesse pakitakse toitaineid, ja valmistatakse elektrikondensaatoreid. Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada toitu ja säilitada toiduaineid. Hinnatakse, et umbes 50% tina maailmatoodangust kulub raudpleki tinutamiseks, viimastest valmistatakse konservipurke. Tinaesemed Pronks Pronks on tina ja vase sulam . Redutseerimisprotsessi kerge teostatavus võim

Keemia
thumbnail
3
doc

Tsink

Tsink Tsink on metalliline keemiline element, mille perioodilisustabelis on Zn ning mille aatomnumber on 30. Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakas-hall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teise mitte-metallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi reaktsiooniaste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Rakendusalad Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud, alumiinium ja vask. · Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida · Tsinki kasutatakse sellistel sulamites nagu messing, nikliga kaetud

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun