Tiigrid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

rtf

Amuuri Tiiger

Põhja-Korea põhjaosa. Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt (1992) 350-ni (2004), hoolimata kutsikate suurest suremusest ainsal nende elupaika läbival maanteel autoõnnetuste tagajärjel. Amuuri tiiger on ohustatud liik ja Siberis Amuuri jõe piirkonnas elab neid ainult umbes 450 isendit.Kogu maailmas arvatakse amuuri tiigreid olevat tuhatkond. Loomaaedades elab kokku rohkem tiigreid kui vabas looduses.Kõikjal on amuuri tiigrid looduskaitse all. Rasmus-Richard Marjapuu, Haapsalu 2010 Suurus ja kirjeldus Amuuri tiiger on suurim kaslane üleüldse isegi suurem kui lõvi. Isase tiigri pikkus peast sabani on kuskil 3,3 m ja kaalub kuni 300 kilogrammini. Emased on märgatavalt väiksemad,pikkus umbes 1.6m.Keskmiselt kaalub isasloom 225kg ja emane 160kg. Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses.Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg, lõvi aga ainult 366kg.

Geograafia

2

rtf

Valge tiiger

Tiigritel on sissevälja käivad küüned nagu kassidelgi. Täiskasvanud tiigril on 30 hammast. Keegi ei tea täpselt miks tiigritel on triibud, aga arvatakse, et need aitavad varjuda saagi püüdmisel. Kasukas on enamikel tiigritel oranz ja mustade triipudega. Tiigri saba on 11,5 m pikk, umbes pool keha pikkusest.Tiigrid kasutavad oma saba suuna muutmiseks või hoidmiseks jooksu ajal.Saba kasutatakse ka teiste tiigritega suhtlemisel. Ehituslikud iseärasused Kõik teadaolevad valged tiigrid kuuluvad bengali tiigri alamliiki. Valge tiiger võib sündida vanematel, kellel mõlemal on retsessiivne valge värvi geen. Valge tiiger on väga haruldane ja teda on teadaolevalt ainult loomaaedades. Valge tiiger ei ole albiino (sellisel juhul peaksid neil olema punased silmad) ega ka eraldi olev alamliik, neil on shokolaadipruunid või punakaspruunid triibud, sinised silmad ja roosa nina, kuigi on nähtud ka teisi värvivariatsioone.

Bioloogia

14

doc

Vihmamets

Vihmamettsade on palju parasiite näiteks viigipuu, kes on parasiittaimeks teistele taimedele, ta kinnitub teiste taimede külge ja on seal senikaua kuni peremeestaim hukkub. c)Kisklus Kisklus on röövloma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest. Samas võib kisja ola ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Näiteks:1. kaks isast tiigrit võivad omavahel kakelda just emaslooma pärast. 2. tiigrid kütivad hirvi ja jõehubusid ja teisi loomi, et saak kätte saada tuleb see kiirelt kätte saada ja sageli lähevad nad mitmekesi kisklusesse toidupärast. Kus on parem liha. 3. oma väikesi, ent tugevaid lõugu kasutades toituvad röövritsikad kilkidest. Suured röövritsikad püüavadmõnikord isegisisalikke ja konni. 4. ninasõõrmetest õhumulle puhudes ümbritseb küürvaal kalaparve

Keskkonnaökoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)