Tiheduse määramine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Rasvasisalduse määramine

TÖÖ PEALKIRI: Rasvasisalduse määramine TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärk on määrata piima ja rõõs koori rasvasisaldus.Meie määramasime Gerberi meetodiga.Meetodi põhimõte on järgmine:valgu hüdrolüüsitakse väävelhappega,rasv eraldatakse tsentrifuugimisel.Rasva eraldamise kiirendamiseks lisatakse isopentüülalkoholi.Tulem loetakse bütoromeetril skaalal. KATSE KÄIK.Butüromeetrisse mõõdetakse 10 ml väävelhapet, lisatakse pipetiga 5 ml vett ja 5 ml kohupiima.Pipeti ots hoiakse vastu butüromeetri seina 45°C nurga all.Seejärel lisatakse 1 ml isopentüülalkoholi.Butüromeetri kael puhastatakse, butüromeeter suletakse kuiva kummikorgiga ja loksutatakse butüromeetrit 2-3 kordaümber, et hape seguneks täielikult lahusega.Pärast valkude lahustamist asetatakse butüromeetrid 5 minutiks 65±2°C veevanni. Veevannist võetud butüromeetrid asetatakse tsentrifuugi pandrunitesse korgipoolne ots allapoole.Butüromeetrid peavad paiknema sümeetriliselt. Butüro

Piimatoodete tehnoloogia

5

docx

Keemia protokoll 3

Järeldused: Soojusefekt võib olla nii positiivne kui negatiivne, ehk endo- ja eksotermilised reaktsioonid. Kui reaktsiooni käigus lahuse temperatuur tõuseb, on tegu endotermilise reaktsiooniga (soojusefekt on positiivne) ja süsteem saab energiat juurde. Kui reaktsiooni käigus ga temperatuur langeb, on eksotermiline reaktsioon, kus soojusefekt on negatiivne ning süsteem annab energit ära. Katse nr 4: Vask(II) sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Töö eesmärk: Saada teada, mitu mooli vask(II) sulfaati on ühe mooli vee kohta. Reaktiivid: CuSO4 ­ vask(II)sulfaat ; H2O ­ vesi Töö käik: Kaaluda kuiv ja puhas tiigel, selles omakorda sisse kaaluda 1,0-1,2 g CuSO 4 · nH2O. Kristallvee eraldamiseks kuumutamiseks kuumutada tiiglis olevat segu gaasipõleti kohal (kollase leegiga!!!) kuni värvus muutub sinisest värvituks. Peale kuumutamist lasta tiiglil jahtuda ning uuesti kaaluda. Kuumutamist korrata seni, kuni kaal on konstantne.

Anorgaaniline keemia

12

docx

Keemia praktikum KT

Lahustada segu destilleeritud veega ning filtreerida, korrata seda veel ning seejärel loputasa veel ka keeduklaasi, milles oli liivasegu destil. veega ning filtreerisin. Saadud lahusele lisada nii palju vett, et lahust oleks täpselt 250 ml. Mõõta areomeetriga lahuse C% maine  Vlahus    100% tiheduse. Soola mass arvutada valemi järgi. 15. Mis on areomeeter? Milleks ja kuidas kasutatakse areomeetrit? Areomeeter on mõõteriist vedelike tiheduse määramiseks. Areomeetreid kasutatakse toiduainetetööstuses (näiteks veini alkoholi- või piima rasvasisalduse määramiseks), laborites lahuste kontsentratsiooni määramiseks, hapete (eelkõige akuhappe) kontsentratsiooni määramiseks. Areomeeter tuleb viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata

Anorgaaniline keemia

9

docx

Anorgaaniline keemia I praktikum 2 protokoll

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati

Anorgaaniline keemia

5

docx

Keemia praktikumi kontrolltöö kordamine

1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Aeromeetrit kasutatakse lahuse tiheduse määramiseks. Aeromeeter sukeldatakse lahusesse ning loeme skaalalt näidu. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Tihedus sõltub lahuse massist ja mahust, lahustunud aine sisaldusest lahuses 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus

Keemia ja materjaliõpetus

18

docx

Keemia aluste Protokoll 1

...  ­ vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (= 2,0 g/mol) suhtes Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Näiteks õhu tihedus 0 = 29/22,4 = 1,29 g/dm3 veeauru tihedus 0 = 18/22,4 = 0,80 g/dm3

Keemia alused

14

docx

Laboratoorsed tööd

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: Ehitusmaterjalid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: 2009 TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], G 0 = * 1000 V0 V0 - proovikeha maht [cm3] kus G - proovikeha mass õhus [g] ja Töö tulemused Proovikeh Materjali Proovikeh Proovikeh Proovikeh Tihedus

Ehitusmaterjalid

10

docx

Ideaalgaaside seadused

kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 29,0 g/mol) või vesiniku (Mvesinik=2,0 g/mol suhtes) Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Gaasi absoluutne tihedusnormaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel  Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk

Keemia

Kommentaarid (0)