TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali
Mõõtmed[mm] Jrk nr Materjali nimetus a a_kesk b b_kesk 164 44 1 Poorbetoon 1 163 163.3 45 44.7 163 45 101 101 2 Poorbetoon 2 101 101 101 101 101 101 41 90 3 Mullklaas 42 41.3 92 91.3 41 92 100 98 4 Saepurubetoon 100 99.7 97 96 99 93 49 150 5 EPS1 50 49.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2014/2015 Tiheduse määramine Õpperühm Tanel Tuisk Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Leida korrapärase ja korrapäratu materjali tihedus. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Silikaattellis- lubjast ja liivast ning veeauru abil kõvastatud. Betoon- tsemendist ja lubjast koosnev tehislik materjal Graniit- kivim, mis sisaldab alati kvartsi ja päevakive Keraamiline tellis- Põletatud savi 1000 ° C juures 3. Kasutatud töövahendid Nihik, joonlaud, elektrooniline kaal 4
J. Kotov 11.10.2014 1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Terassilinder, killustik, EPS200, silikaattellis, puit 3. Kasutatud töövahendid a) Joonlaud b) Nihik c) Elektrooniline kaal d) Mõõtesilinder veega 4. Töö käigu kirjeldus: 4.1 Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht Vbr arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes, mõõtmised teostatakse joonlauaga ja nihikuga, mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Saadetakse 3 mõõtu – a, b, h, arvutatakse Valemiga (1) ja terassilindri ruumala arvutatakse Valemiga (2). Proovikeha mass m määratakse kaalumise teel. Peale seda arvutatakse keha tihedus Valemiga (3). Mõõtmis – ja arvutustulemused on toodud Tabelis (1) Valem (1). Vbr ( a b h) 1000
2.2 Keraamiline tellis Valmistatakse savist, vormitakse ja seejärel kuumutatakse ahjus. Värvus punane. 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02mm materjali mõõtmiseks, joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Töö käik Ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena. 4.1 Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Proovikeha mass määratakse kaalumise teel. Tabel 1. Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Proovi- Materjal Proovik Proovik Proovik Tihedus keha i eha eha eha nr. nimetus mõõtme maht mass d
TÖÖ PEALKIRI: Tiheduse määramine TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärk on määrata piima tihedus. Piima (kohupiima) tihedus o piima teatud mahu massi suhe 20º C sama vee mahu massi samal temperatuuril. Piima tiheduse määramiseks kasutatakse aeromeetrit gradueeritud skaalaga 1,025-1,045 g/ml. . KATSE KÄIK: Tiheduse määramiseks valatakse piim klaassilindrisse peene jaona, et vältida piima vahutamist. Kuiv puhas areomeetre asetatakse klaassilindrisse (nii et areomeetri ei oleks vastu silindri põhja) ja jätakse sinna sisse 1-3 min. Näit loetakse meniski ülemise ääre järgi ½ skaala jaotustäpsusega. Temperatuur määratakse 0,5º täpsusega. ARVUTUSED JA TULEMUSED: Piima temperatuur oli 16ºC ja tihedus 1,032 g/cm³ JÄRELDUS: Võime järeldada, et meie oli värske piim, sest meie tulemus on 16°C juures Allkiri: Ku
Laboratoorne töö VORMISEGU OMADUSTE MÄÄRAMINE Töö eesmärk Tutvuda vormisegu omadusteedega ja nende määramise meetoditega, ning omaduste praktiline määramine 1. Töö selgitav osa Liivvormid valmistatakse vormisegudest, mille valmistamiseks lisatakse liivaosakeste siduvuse parandamiseks savi ja vett. Kvaliteetsete valandite saamiseks esitatakse vormisegudele järgmisi nõudeid, nagu tugevus, gaasiläbilaskvus, plastsus, väljalöödavus, järeleandlikkus, kuumuspüsivus jt. Vormisegu tugevus Vormisegu tugevus sõltub savi ja niiskuse sisaldusest, liivaosakeste suurusest ja kujust. Vormisegul määratakse tugevus (vt. 2.3 Vormisegu survetugevuse määramine) survele ühesuguse tihedusega silindrilistel proovikehadel läbimõõduga 50 mm (vt. 2.1 Proovikehade valmistamine). Gaasiläbilaskvus Sula metalli valamisel liivvormi tekivad seal gaasid, mis seotud õhu paisumisega vormisegus, sulametallis lahustunud gaaside eraldumisega, niiskuse aurustumisega, sideainete ja keemi
1. Töö teoreetilised alused Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide või vabu aminohappeid. Proteaasid on väga levinud kõikides organismides, kuna nad osalevad paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises. Proteolüütilistel ensüümidel on erinevad toimespetsiifikad, osad lõhustavad vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid, teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele. Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, praktiliselt kõiki peptiidsidemeid valkudes lagundavad subtilisiin, savinaas ja alkalaas ning produtseerivad sellega ka vabu aminohappeid. Eristatakse endo- ja eksopeptidaase vastavalt sellele, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, ne
Kõik kommentaarid