Tiheduse määramine

Smirnova, Sofya

Tiheduse määramine (0)

Ehitus - Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust tihedust ja poorsust?

Lõik failist

TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr: 1
2014/2015
Tiheduse määramine
Rühm: EAUI31
Sofya Smirnova
131790
Mattias Põldaru
19. september 2014

TÖÖ EESMÄRK

Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine.

Kasutatud vahendid

Töös kasutati järgnevaid seadmeid:
Joonlaud täpsusega 1mm – materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g – materjali
kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks.

TÖÖ KIRJELDUS

Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine

Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. Iga keha külje mõõdetakse joonlauaga kolm korda mõõtmistäsusega 0,1mm, seejärel arvutatakse iga külje jaoks keskmine mõõt. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutatakse keha maht Vbr valemiga 1. Proovikeha mass m määratakse laboratoorsel kaalul. Keha tihedus arvutatakse valemiga 2
Keha maht arvutaakse järgmise valemiga:
, Valem nr: 1
kus V – keha maht [cm3]
a – pikkus [mm]
b – laius [mm]
h – kõrgus [mm]
Keha tihedust arvutatakse järgmise valemiga:
, Valem nr: 2
kus ρ – proovikeha tihedus [kg/m3]
m – proovikeha mass õhus [g]
Vbr – proovikeha math [cm3]

Ebakorrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine

Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse Vbr määramiseks kaalutakse proovikeha esiteks õhus ja pärast vedelikus . Kuiva proovikeha mass m määratakse laboratoorsel kaalul. Järgmine katsemetoodika valik sõltub materjali võimest imada vett. Kui keha on tihe ja materjali poorsus on väga väike ning ta praktiliselt ei ima vett, nagu graniit , siis kaalutakse proovikeha õhus, seejärel vees ning arvutatakse tema maht valemiga 3 ja tihedus valemiga 4
Ebakorrapärase proovikeha maht arvutatakse järgmise valemiga:
, Valem nr: 3
kus Vbr – proovikeha math [cm3]
m – proovikeha mass õhus [g]
m1 – proovikeha mass vedelikus [g]
pv – vedeliku tihedus [g/cm3], (1 g/cm3)
Ebakorrapärase keha tihedus arvutatakse järgmise

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sofya Smirnova Õppematerjali autor

Ehitusmaterjalid 1 protokoll

poorsus proovikeha keha mass silikaat tellis proovikeha mass poorid betoon materjali tihedus

Kasutatud allikad

https://www.ttu.ee/persoon/lembi-merike-raado/oppematerjalid-22/ehitusmaterjalid-epm3500/

Sarnased õppematerjalid

pdf

Materjalide tihedus ja poorsus

1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf

Ehitusmaterjalid

pdf

Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine.

1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina

Ehitusmaterjalid

doc

Ehitusmaterjalide praktikum nr.1

1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus: 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad. 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrapäraseid kehi (graniidi-, silikaattelliskivi tükid). 3. Töö metoodika 3.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki

Ehitusmaterjalid

docx

Laboratoorne töö nr 1. Maaterjali tiheduse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 1Töö eesmärk...............................................................

Ehitusmaterjalid

docx

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine, Ehitusmaterjalid kodutöö

TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus

Ehitus

docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 1 - Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad 2.2 Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad (graniit, silikaattellis, savitellis). Neile lisandus veel parafiin. 3. Töökäik 3.1 Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1). Mass vaadati kaalu pealt ja tihedus arvutati valemiga (2). Tabelisse 5.1

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2021 Materjali tiheduse määramine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID Paisutatud polüstüreen (EPS), lubjakivi, keraamiline tellis, graniit 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Nihik – täpsus 0,2 mm;  Elektrooniline kaal (katse nr.1) – täpsus 1 g;  Elektrooniline kaal (katse nr

Ehitusmaterjalid