Tihased referaat (1)

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Eesti tihaste elukombed

Eesti tihaste elukombed Referaat bioloogias 7. klass 2007/08 õppeaasta Sisukord: Kes on tihased?...............................................................................................................3 Rasvatihase (Parus Major) elukombed...........................................................................4 Sinitihane (Parus caeruleus)........................................................................................... 6 Sootihane (Parus Palustris) ja põhjatihane (Parus Montanus)........................................7 Teisi tihaste liike................................

Bioloogia

1

doc

Tutt tihane

Tutt-tihane Triin Pajanen Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi. Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi. Pehmete talveilmade korral eralduvad paarid salkadest juba veebruaris. Pesa ehitab tutt-tihane enamasti puuõõnsustesse, milleks kasutab sageli ära väike- kirjurähni ja teiste tih

Bioloogia

14

docx

Linnud

Siia pane koolinimi Linnud (Referaat) Koostaja: Juhendaja: Koht, aasta Sisukord Header and footer ; nimi · Leevike · Kiivitaja · Jäälind · Musttihane · Rohevint · Vesipapp · Ööbik · Urvalind · Pöialpoiss · Nurmkana 2 Header and footer ; nimi Leevike Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas värvuline. Isaslind hiilgab oma kauni sulestikuga. Tema helepunane rind on nii silmatorkav, et looduses teda tähele panna ja ära tunda ei ole raske. Emaslind roosakashalli värvusega on tagasihoidlikum. Leevike on levinud kogu Euraasias. Eestis on ta tavaline, kuid ta levik on hajus. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses. Põhitoiduks on seemned, võ

Bioloogia

2

docx

Rasvatihane

Eestis on levinud ta üle kogu maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes- ja kultuurpuistutes. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms. Maailmast on teada juhtum kus pesa ehitati isegi kaamelikoljusse. Ehitusmaterjalina kasutavad tihased rohukõrsi, lehti ja sammalt. Pesalohk padjandatakse paksult karvade ja sulgedega. Aprillis muneb emaslind 6...12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel asub emaslind mune hauduma, isaslind toob talle ainult vahel harva toitu. Nädala pärast, kui pojad on munast koorunud, asuvad mõlemad vanalinnud neid usinalt toitma. Pojad jäävad pessa vähem kui kuuks ajaks. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad

Bioloogia

11

doc

Soolinnud

Oma talvekorterist tagasi pesitsusaladele jõuavad nad aga kevadel juba varakult, peaaegu koos esimeste saabujatega: märtsi lõpul või aprilli alguses. Kogu aprillis toimub aga nende ulatuslik läbiränne põhjapoolsematele aladele.  SOOTIHANE Sootihane on pisike pruunikashall linnuke valkja alapoole ja musta lagipeaga. Väliselt sugupooled teineteisest ei erine. Ta on nagu teisedki tihased väga liikuv lind. Tema lend on kiire ja lainjas, toiduotsingul ripub ta tihti oksal, pea allapoole. Sageli hakkab sootihane lindude toidulauda külastama ja on inimese suhtes väga julge, nii et visa harjutamisega võib teda peagi õpetada inimese peopesalt toitu võtma. Kirjanduses leidub tihti viiteid sootihaste suurele ühtekuuluvustundele. Sageli tegutsevad nad kahe- või kolmekaupa, mis jätab mulje, nagu hoiduksid paarid kokku aastaringi.

Loodusõpetus

8

docx

Tihased ja nende liigid

1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium Laurits Meinson TIHASED Referaat Juhendaja: Urve Jõgi 2018  SISSEJUHATUS Tihaslased (ladina keeles Paridae) on lindude (aves) klassi, värvuliste (passeriformes) seltsi, tihaslaste sugukonda kuuluvad väiksed kiired ja üsna jässaka pisikese nokaga värvulised. Tihaslasi pesitseb Eestis tavaliselt kuus liiki (Rasva-, Must-, Sini-, Tutt-, Salu- ja Põhjatihane), kokku on aga tihaslasi kaheksa liiki.

Bioloogia

86

ppt

Linnud talvel

KOOSTANUD HAJA OJARAND Toiduks on:  Must lagipea ja kurgualune, punane rind.  Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses .  Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad.  Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga.  Kollane kõhualune.  Lauluviis “sitsikleit-sitsikleit".  Rasvatihane on elav ja liikuv lind.  Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks ussikesed, talvel mitmesugused seemned ja marjad.  Rasvatihased tegutsevad enamasti salkadena.  Üks rasvatihasepaar koos poegadega sööb aastas 75 kg mitmesuguseid putukaid, kellest valdav osa on kahjurid.  Helesinine lagipea ja ülapool.  Sinitihane on rasvatihasest veidi väiksem.  Teda võib kohata meil nii suvel kui ka talvel.  On teada, et sinitihasepaar kandis päeva jooksul poegadele toitu 651 korral!  Kukkurtihane erineb väga olulisel määral teistest tihastest.  Ta on väike pruunikas l

Loodus

2

odt

Tutt-tihane referaat

Pehmete talveilmade korral eralduvad paarid salkadest juba veebruaris. Tutt-tihane moodustab talviti teiste tihastega väikeseid parvi, kellega koos süüa otsitakse. Salkasid moodustavad nad juba ka peale pesitsust, siis on need pesakonnasalgad. Tutt-tihane kogub talveks toidutagavarasid, peites toitu jne puupragudesse jne. Tagavaraks kogutud toidu suhtes on neil suurepärane mälu. Lindude toidulaudadel on ta suhteliselt harv külaline, kuid olude sunni tulevad ka sinna. Kui paljud teised tihased piirduvad toiduotsingul ainult peente puuokstega, siis tutt-tihane otsib toitu ka jämedatelt okstelt ja tüvedelt. Talle meeldib tegutseda puudel allpool, samuti võib otsida söödavat maapinnalt. Toitu eelistavad otsida vanematelt, sammaldunud puudelt. Tutt-tihane on väga krapsakas lind, ta võib rippuda okstel ka pea alaspidi, et soovitud toidupoolis kätte saada.Tema menüüsse kuuluvad putukad ja ämblikud, talvel okaspuude seemned.

Bioloogia

Kommentaarid (1)