Vangis Taanimaal ja kogu maailmas Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, Taanimaad aga, mida sidusid temaga troon, religioon, kohustused ja Ophelia, tema jaoks rangeima vanglana. Ta ei saanud sealt lahkuda, kuigi ta tahtis ülikooli tagasi minna. Hamleti jaoks on maailm vangla kõigi omakohustuste ja nende liigsuse tõttu, tema peal lasus rahva lootus helgemale tulevikule, Ophelia armastus ja kättemaks isa surma eest. Rosencrantz ja Guildernstern aga väga ei pooldanud tema filosoofiat , sest nende elu oli kergem ja muretum, vähemalt nii kaua, kuni nad oma silmakirjalikkuse, pugemise ja oma sõbra reetmise eest kallist hinda pidid maksma. Kõigil ''Hamleti'' tegelastel on oma saladused ja mured, mis paneb neid käituma inimlikult: Ophelia vaevles armuvalu käes, Claudiuse hirmus tegu ja auahnus kummitasid teda ning Gertrud oli masendunud ja endas pettunud. Kuid kui Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, kas siis on olemas ka täielikku vabadust? Edmund Burke, inglise poliitili
maa peal Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei 19.7: "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda." Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), siis saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Aquino Thomas Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Aquino Thomas väidab, et kuigi õnne ei ole võimalik maapealses elus saavutada, peab siiski püüdma oma ihu ja hinge eest hoolitseda. Hea elu on poliitiline küsimus. Inimene peab täitma oma funktsiooni ühiskonnas. Valitsejad sealjuures peavad andma välja seadusi, mis on vooruslikud. Tasuks selle eest on neile igavene elu, mitte maised hüved. Tõeline voorus aga on vaimne, seega on kirik ülem riigist.
Riik on pattulangemise tulemus ja ka põhjus. Hädavajalik, et tagada kord ja rahu - seetõttu riik osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgemal määral. 1 kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, on õnn siinpoolsuses teatud määral võimalik. Inimene on osa ühiskonnast, hierarhilisest süsteemist. Inimestel eri funktsioonid. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitseja ülesanna seotud seadustega, mis võimaldavad voorust? Tõeline voorus on vaimne: seega kirik on riigist ülem. Ka valitseja vooruse tasuks igavene elu, mitte maised hüved. 7
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse k
tunnetamatu. Tunnetuses eristab Kanti kahte aspekti: 1) tunnetuse mateeria ,,asi iseeneses" tekitab meis aistinguid; 2) tunnetuse aprioorne (kogemusest sõltumatu) külg mõistus töötleb ja korrastab aistinguid ja tekivad teadmised. Mõistuse aprioorseteks vormideks on see, et me mõtleme ajas ja ruumis ning otsime põhjuslike seoseid nähtuste vahel. Kanti kohuse-eetika Hobbesi ühiskonnafilosoofia 42 Thomas Hobbes (15881679) oli Inglise filosoof, ühiskonnafilosoofia (poliitikafilosoofia) teerajaja Inglismaal. Hobbes andis oma teoses vastuse küsimustele, miks tekkis riik ning milline peab riik olema. Nende probleemidega on filosoofid muidugi varemgi tegelnud (nt kas või Platon, Aristoteles, Augustinus, Thomas Aquinost). Hobbes on üks ühiskonnafilosoofia klassikuid. Looduslik ja ühiskondlik seisund Hobbes kujutas riigieelset seisundit kõige mustemates värvides, nimetades seda looduslikuks
moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata seda või kiputakse unustama, et kõigil on sõnavabadus aga ei tohi teisi inimesi halvustada. Väga tabavalt ob sõnavabaduse kohta öelnud Ameerika psühhiaater Thomas Szasz: ,, Kui inimene ütleb, et ta on Jeesus või Napoleon, või et marslased teda jälitavad, või ütleb midagi muud, mis tavamõistusele pöörane tundub, siis peetakse teda hulluks ja pannakse hullumajja luku taha. Sõnavabadus on ainult normaalsetele inimestele." Kui meil on võimalus valida mitme käitmisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, vaid meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami jms poolt. Meie valikutel on alati põhjus
Riik ei saa samamoodi seada õnne oma kõrgemaks eesmärgiks, vaid riik on tekkinud pattulangemise tulemusena. Riik hoiab patuseid inimesi vaos ning on hädavajalik inimeste vahel rahu hoidmiseks - seega on ta osa Jumala plaanist (ka paganlik riik). Kristlik riik on kõrgem, ta teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral, võimaldades kristlikel inimestel elada kristlikku elu. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust. 7. Aquino Thomas (13. saj) õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, on õnn siinpoolsuses teatud määral siiski võimalik. Seda on võimalik saavutada, kui hoolitseda piisavalt oma hinge ja ihu eest. Inimene on osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone ja rolle. Inimene peab oma funktsioone riigis täitma. Kui riik on hästi korraldatud on hea elu ka saavutatav
Kõik kommentaarid