Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

The older the discipline the higher the quality of knowledge of that discipline (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

The older the discipline the higher the quality of knowledge of that discipline #1 The older the discipline the higher the quality of knowledge of that discipline #2 The older the discipline the higher the quality of knowledge of that discipline #3 The older the discipline the higher the quality of knowledge of that discipline #4 The older the discipline the higher the quality of knowledge of that discipline #5 The older the discipline the higher the quality of knowledge of that discipline #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Patch Õppematerjali autor
Õppimise alused/TOK essee teemal “Mida vanem on teadmiste valdkond, seda kõrgem on selle valdkonna teadmiste kvaliteet“

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
doc

ÕENDUSFILOSOOFIA, FILOSOOFIA ÕENDUSES

Kuidas erineb õendus teistest erialadest? Millised elemendid teevad õendusest unikaalse distsipliini? Mida õed teavad? Kasutatud kirjandus Barrett, E. A. (2002) What Is Nursing Science? Nursing Science Quarterly, Vol.15 No.1, January, 51-60 Goetzsche, I. (1992) Terveydenhuollon historia. Gummerus Kirjapaino OY Jyväskylä Fawcett, J.(2000)”Analyses and Evaluation Contemporary Nursing Knowledge”: Nursing Models and Theories p.692 Rogers, B. L. (2005) Developing Nursing Knowledge: Philosophical Traditions and Influences Lippincott Williams &Wilkins (lk. 1-16) Tourville, C., Ingalls, K. (2003). The Living Tree of Nursing Theories. Nursing Forum, 38 (3):21-36.

Meditsiin
thumbnail
14
odt

1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus

Autentsete olukordade tekitamise näiteks võib olla ka suurepärase nn reaalsete töökeskkondade tagamine, kogenud õpetajate toetava kogukonna poolt näiteks koolis, kus on juurdepääs suurtele isiklikele "distsipliinipõhistele teadmistele", mis koos teiste, väga oluliste teguritega toob kaasa dünaamilise, informatiivse ja interaktiivse pedagoogilise tava, millest oma korda saab õppida ka kogenud mentor/õpetaja ise. (Hobley, 2015). Kasutatud allikad: Barnett, M. (2006). Vocational knowledge and vocational pedagogy. M. Young & J. Gamble (Toim), Curriculum and Qualifications for South Africa Furter Education. South Africa: HSRC Press. (lk 143­158) Cedefop (2015). Vocational pedagogies and benefits for learners: practices and challanges in Europe. Luxembourg: Publications Office of the European Union. Cedefop research paper; No 47 (lk 22-31) Gonon, P. (2009). The quest for modern vocational education - Georg Kerschensteiner between Dewey, Weber and Simmel. Hobley, J. (2015)

kutsepedagoogika
thumbnail
24
docx

AUTISMI OLEMUS NING KSG ÕPILASTE TEADLIKKUS SELLE KOHTA

Minu arvates võiksid inimesed, eriti noored, rohkem selle kohta teada just sellepärast, et siis saaksid aina rohkem inimesi aidata autiste ning üritada neid rohkem mõista. Sellest võiks näiteks koolis mõnes tunnis rääkida või võiksid inimesed ise selle kohta internetist rohkem uurida. Võib-olla väheneks siis ka sõna ,,autist" sõimusõnana kasutamine. 20 SUMMARY The purpose of this study was to investigate the knowledge of autism among high school students in Kadriorg German School. I had a hypothesis that the students don't know about autism and tend to misunderstand autism. The study paper falls into two main chapters. In the first chapter I explained what is autism, what causes it and how can it be cured. Eventually autism is a brain disorder that often makes it hard to communicate with and relate to others. It is said that different areas of the brain fail to work together. Most people with

Psühholoogia
thumbnail
99
doc

Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused

Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba

Filosoofia
thumbnail
98
pdf

Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused

Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
21
docx

Mälu, mälutüübid ja õpistrateegiad

Tallinna Südalinna Kool MÄLU, MÄLUTÜÜBID JA ÕPISTRATEEGIAD Uurimistöö Meryliis Agnes Mõistlik 12A klass Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid...................

Psühholoogia
thumbnail
42
pdf

Filosoofia e-kursuse vastused

23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. b. jumalaid ei ole olem

Filosoofia
thumbnail
10
doc

Juhtimise alused. Eksamimaterjal.

Juhtimise alused.Eksamimaterjal. 1.organisatsiooni ja juhtimise paradigma muutumine ajas.Olulisemad uued suunad juhtimises.Organisatsiooni missioon, visioon ­ nende vajadus, kuidas sõnastatakse ja läbi räägitakse organisatsioonis?Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetelust.Juhtimise uus ja vana paradigma. Vana paradigma industriaalajast juhtimise uus paradigma infoajastul -ühetaolisus -mitmekesisus -stabiilsus - muudatused -konkurents - koostöö -asjad - inimesed ja suhted -kontroll - võimustamine .missioon,visioon ja strateegia ­mõisted Missioon- üldine ülesanne,funktsioon, mis õigustab olemasolu ja on eristatav eesmärgist. Visioon ­ ko

Juhtimine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun