Thales ( u 624 eKr 547 eKr ). , (u 630/635 - 543) Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Thales oli pärit Väike-Aasia rannikul asunud linnriigist Mileetosest, kust on pärit ka kaks teist varast kreeka mõtlejat-- Anaximandros ja Anaximenes. Linna järgi on tema ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6. ja 7. sajandil suured
Thales Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Thales oli pärit Väike-Aasia rannikul asunud linnriigist Mileetosest, kust on pärit ka kaks teist varast kreeka mõtlejat--Anaximandros ja Anaximenes. Linna järgi on tema ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Thales oli Mileetose kodanik, Examyese ja Kleobuline poeg, kes pärines Boiootia kadmeialastest. Herodotos ütleb, et Thales oli foiniikia päritolu, ja hilisemad autorid seletasid seda nii, et ta kuulus suursugusse perekonda, mis pärines Kadmosest ja Agenorist. Oli ka pärimus, et Thales oli foiniiklane, kes oli saanud Mileetose kodanikuks. Herodotos oletab foiniikia päritolu tõenäoliselt seetõttu, et Thales olevat kasutusele võtnud Foiniikiast pärit uuendusi meresõidus. Isa nimi ei ole semiitlik, vaid viitab pigem kaaria päritolule. Kaarlased olid joonlaste poolt peaaegu täielikult assimileeritud
arvati kõike koosnevat. Hiljem juba püüti aine ehitust arutluste teel kindlaks teha, näiteks Anaxagoras pidas ainet lõputult jagatavaks. Paljud teised aga leidsid, et see on loogiliselt võimatu, seetõttu oletati, et aine koosneb väikestest jagamatutest osadest, mida hakati nimetama aatomiteks. Sõna aatom tuleb kreeka keele sõnast atomos, mis tähendab jagamatust. Tegelikult tuli mõte elektrist varem kui aatomitest. Umbes 600 eKr avastas Thales, et kui tükk merevaiku hõõruda vastu karvu, meelitab enda juurde igasugu väga kergeid asju ning siis arvas ta, et see salapärane jõud tuli sealt merevaigu seest, aga ta ei suutnud seda seostada aatomitega. Alles ligikaudu 460 eKr arendas filosoof Demokritos välja idee aatomitest. Tema arvas, et aatom on see kõige väiksem aine osa, mida pole võimalik enam pooleks teha. Kahjuks ei mõjutanud tema ideed eriti teisi filosoofe, sealhulgas ka Aristotelest. Aristoteles
625 – u. 545 e. Kr.). Andmed temast on väga napid. Üheks põhiliseks allikaks on Aristotelese – 4. sajandil e. Kr. elanud antiikfilosoofia suurkuju – teosed, kus tõesti omistatakse Thalesele arche-küsimuse püstitamine. Kuid on väga tõenäoline, et Aristoteles kasutab siinkohal talle endale harjumuspäraseid mõisteid ega püüa edastada Thalese mõistestikku. Seetõttu ei pruugi tema tõlgitsus ka Thalese tegelikke vaateid adekvaatselt esitada. Nii või teisiti, kui Thales oli filosoof, siis just niisuguse küsimuse püstitamisega, mitte niivõrd vastusega, mis ta sellele küsimusele olevat andnud. Sest vastusena olevat ta väitnud, et oleva arche`ks on vesi. Aristotelese järgi tähendavat see seda, et kõik asjad moodustuvad mingil viisil veest. Seda väidet on esmapilgul raske mõista. Aristoteles oletab, et Thales on niisugust väidet tehes tuginenud tähelepanekutele selle kohta, kuidas kõik elav vajab oma olemasoluks vett –
Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Pütaagorlased PÜTHAGORAS u 570 (582)-490 Sündis Samose saarel. Tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse. Ta rajab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu. Enne seda oli ta lahkunud oma kodumaalt. Tetractys diagramm. Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. Ta on esimene kreeka filosoof, kes asetab olemuse loodusest sealpoolsusesse. Puht aineline printsiip asendub vaimsega. See on uus samm filosoofia ajaloos. Maailma sisene ja liikumapanev vastuolu seisneb paaritute arvude vastuolus. Paaris ja paaritute arvude vastuolus. Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud. Paaritud arvud on täiuslikud. Phütagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses nimelt muutumatutes arvulistes suhetes. ELEAADID
· FILOSOOFIA ON KOGU TÕELISUSE METOODILINE · "Kuidas elada vooruslikult?" UURIMINE SELLE PUHTAS ISEENESES OLEMISES. · "Kui me kunagi ei tee seda, mida me teiste juures hukka · Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi mõistame." saavutamine. · Thales · Filosoofia tegeleb kõigega, · Thales küsib: Mis on kõigi asjade alge (ARHEE)? kuid erilisel viisil Vastus: VESI. · Filosoofia alajaotused · Kõik on pärit veest ja suubub vette tagasi. · Filosoofia ainevaldkonnad · Vee kui põhiaine tihenemise ja hõrenemisega sisaldub · METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga. S.o. "esimene kõigi asjade päritolu.
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasi
Kõik kommentaarid