Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Tetrao" - 14 õppematerjali

thumbnail
28
doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki. Pesitsema hakkavad tedred aprilli teisel poolel. Pesa paikneb maapinnal, see koosneb valdavalt heinast ja samblast ja sinna muneb emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana järgmise, kuid...

Eesti linnud
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Metsis

Pikkus:60-87cm Kaal:1,5-5,kg Pesa:maapinnal;muneb 4-10 kreemjat pruunitähnilist muna. Elupaik:vanad männikud ja rabid. Toit:okkad ,pungad ja marjad. Tiibade siruulatus: 85-125 cm Eluiga: looduses 12 aastat, loomaaias on elanud 18 aastat Metsise kirjeldus. Metsis on meie suurim kanaline. Sugupoolte erinevus avaldub nii kasvus kui ka värvuses. Kuked on suuremad ja üldjoontes musta sulestikuga. Kuke saba on suur ja ümardunud tipuga. Emaslind on ookerpruun, punapruuni rinna ja heleda kõhualusega. Metsis tõuseb lendu suure robinaga ning suudavad lennata vaid lühikesi vahemaid ning sedagi küllalt madalal. Pesa. Metsise pesa kujutab endast maapinnale kraabitud lohku põõsa või puhma all. Metsisel on pesas 4-10kreemkollast pruunide laikudega muna. Kolme nädala pärast kooruvad pojad, kes oma pesa kohe ka maha jätavad. Toitumine. Talvise toidu moodustavad peamiselt männiokkad, kevadel l...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rahvuspargid

Kaitseala on loodud 1981 aastal Parika raba ja sealsete kaitsealuste liikide taime ja loomaliikide kaitseks. Soo on tekkinud järve soostumisel ning toitub sademetest, äärealad ka põhja ja valgveest. Parika rabas asub 2 järve Parika (114,2 ha) ja Väikejärv (4,8 ha) ning 46,2 ha mineraalmaasaari. Kaitseala pindala on 2182 ha. Kaitsealused loomaliigid: Dendrocopos leucotos, Ciconia nigra, Tetrao urogallus, Ciconia ciconia, Grus grus, Tetrao tetrix. Kaitsealused taimeliigid: Dactylorhiza incarnata, Dactylorhiza maculata, Dactylorhiza fuchsii, Corallorhiza trifida, Epipactis helleborine, Nymphaea candida, Epipactis palustris, Listera ovata, Platanthera bifolia. (Keskkonnaekspertiis, 1998) Parika looduskaitseala kaitseeesmärk on: 1) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide, mille hulka kuuluvad ka I ja II kategooria...

Keskkonnaõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti veed: Võhandu jõe lõik

Imetajatest oli antul lõigul märgata kopra (Castor fiber) tegevust, seda arvukate käikude rägastikuga kõrgemates kaldaäärsetes kohtades ja langetatud puude tõttu. Vaadeldaval jõelõigu vahetus läheduses esinevad tõenäolised pesitsuspaigad järgmistel lindudel: · kodukakk Strix aluco; · punaselg-õgija Lanius collurio; · teder Tetrao tetrix; · harakas Pica pica; · suitsupääsuke Hirundo rustica; · sookurg Grus grus; · rukkirääk Crex crex. Lõiku läbides nägin isiklikult 3 parti, kellest vaatuse järgi kaks olid sinikael-pardid (Anas platyrhynchos) ja üks piilpart (Anas crecca), kelle arvukus Eestis on märgatavalt langenud. Teisi linde ei olnud uurimis päeval näha, kuid suvel jõe ääres käies, tiirutab sageli vee kohal pääsukesi ning pillirooski ragistavd linnud...

Eesti veed
19 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Meenikunno maastikukaitseala

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia intsituut Geenitehnoloogia õppetool Kerttu Luik MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA Referaat Juhendaja: professor Henn Kukk SISUKORD Tallinn 2009 Kerttu Luik YASB-51 072877 2 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................4 1.PEATÜKK........................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE......................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...

Ökoloogia ja...
28 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Looduskaitse all: väikeluik Cygnus columbianus, laululuik Cygnus cygnus, väike-laukhani Anser erythropus Kanalised Galliformes ­ laanepüü Bonasa bonasia, nurmkana Perdix perdix, faasan Phasianus colchicus. Looduskaitse all: rabapüü Lagopus lagopus, metsis Tetrao urogallus Kurvitsalised ­ tikutaja Gallinago gallinago, metskurvits Scolopax rusticola, naerukajaks Larus ridibundus, kalakajakas Larus canus, hõbekajakas Larus argentatus, merikajakas Larus marinus. Looduskaitse all: naaskelnokk Recurvirostra avosetta, risla e rüdi Calidris alpina, mudanepp Lymnocryptes minimus, rohunepp Gallinago media, tõmmukajakas Larus fuscus, räusktiir e räusk Sterna caspia, tutt-tiir Sterna sandvicensis, krüüsel Cepphus grylle...

Ulukibioloogia ja jahindus
239 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark...

Keskkonnakaitse
34 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Piiumetsa maastikukaitseala

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Piiumetsa maastikukaitseala Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaitseala üldine kirjeldus............................................................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus)...

Keskkonna kaitse
12 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Isesiesev töö GIS

1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................2 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Interneti allikad:......................................................................................................................8 1.ÜLESANNE A 1. Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas, Käina vallas, Männamaa kü...

Geoinfosüsteemid
21 allalaadimist
thumbnail
24
doc

METSIS

c Juhendaja: õp. Eda Selgis Jüri 2014 Sissejuhatus Mina kirjutan oma referaadis Euroopa suurimast kanalisest- metsisest. Ühtlasi on ta tuntud ka kui mõtus. Millest ta toitub? Kuidas ta paljuneb? Kus ta pesitseb? Milline on tema välimus? On ta ohtlik? Just nendele küsimustele saamegi selles referaadis vastused, lisaks saame metsise kohta teada ka muid huvitavaid fakte. Alamliigid Liiki kirjeldas esimesena Carl von Linné oma Systema Naturae 1758. aasta väljaandes tänapäevani kehtiva teadusliku nime all(Tetrao urogallus). Metsise lähisugulaseks on kivimetsis, kelle eluala on Siberis, Mongoolias ja Hiinas. Metsisel on kirjeldatud 10 alamliiki. Läänest ida poole liikudes on valdavalt valgete sulepartiide osakaalu suurenemine ni...

Loodus
12 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Vagula järv, võhandu jõgi ja madalsoo

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut VAGULA JÄRV, VÕHANDU JÕGI JA MADALSOO iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad...

Eesti biotoobid
12 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused

Dryocopus martius Musträhn III Glaucidium passerinum Värbkakk III Grus grus Sookurg III Picoides tridactylus Laanerähn II Picus canus Hallpea-rähn III Stox uralensis Händkakk III Tetrao tetrix Teder III Tetrao urogallus Metsis II Tetrao bonasia Laanepüü III Turdus viscivorus Hoburästas III Tabel 5. Samblad Ladina keelne nimetus Eesti keelne nimetus Kaitsekategooria Lophozia perssonii Perssoni lõhiksammal II...

Keskkonnakaitse
5 allalaadimist
thumbnail
69
docx

EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED LOOMAPILDID

24) tõmmuvaeras Melanitta fusca; 25) herilaseviu Pernis apivorus; 26) must-harksaba Milvus migrans; 27) roo-loorkull Circus aeroginosus; 28) välja-loorkull Circus cyaneus; 29) soo-loorkull Circus pygargus; 30) raudkull Accipiter nisus; 31) hiireviu Buteo buteo; 32) karvasjalg-viu Buteo lagopus; 33) tuuletallaja Falco tinnunculus; 34) punajalg-pistrik Falco vespertinus; 35) lõopistrik Falco subbuteo; 36) laanepüü Bonasa bonasia; 37) teder Tetrao tetrix; 38) rooruik Rallus aquaticus; 39) täpikhuik Porzana porzana; 40) rukkirääk Crex crex; 41) tait Gallinula chloropus; 42) sookurg Grus grus; 43) liivatüll Charadrius hiaticula; 44) väiketüll Charadrius dubius; 45) rüüt Pluvialis aprcaria; 46) meririsla Calidris maritima; 47) vöötsaba-vigle Limosa lapponica; 48) väikekoovitaja Numenius phaeopus; 49) suurkoovitaja Numenius arquata; 50) punajalg-tilder Tringa totanus;...

Eesti elustik ja elukooslused
42 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Meenikunno looduskaitseala

Meenikunno looduskaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana, mida 1999. aastal suurendati kaitseala pindala 2651 hektarini. Kui 1981. aastal loodi kaitseala Meenikunno raba kaitseks, siis 2015. aastal organiseetiti see umber looduskaitsealaks. Kaitseala eesmärgiks on säilitada sealset omapärast raba, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastikku ning kaitsealuste liikide elupaiku. 1. Meenikunno LKA andmed Meenikunno looduskaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Leevi, Lihtensteini, Nohipalo ja Vinso külas ning Orava vallas Kamnitsa ja Rebasmäe külas. Looduskaitseala suurus on 3015 hektarit (joonis 1, 2). Joonis 1. Meenikunno LKA asukoht Eesti kaardil. (Google maps 2018) Joonis 2. Meenikunno LKA. Maa-ameti kaardirakendus. Maa-ameti mullakaardi andmetel leidub Meenikunno looduskaitsealast üsna palju erinevaid muldi nagu näiteks R’’’, LG, LPg, LP,...

Geograafia
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun