Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Varjatud inflatsiooni korral jääb hind tavaliselt samaks, kuid toote kvaliteet või netokogus pakendis langevad. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ootamatu inflatsiooni kahju seisneb selles, et ta suurendab võetud laenu reaalväärtust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ootamatuks inflatsiooniks loetakse niisugust inflatsiooni, mida ei osatud ette näha. Inflatsioon tähendab raha ostuvõime vähenemist, seega raha reaalväärtuse vähenemist. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Reaalpalk väljendab nominaalpalga tegelikku ostuvõimet. Reaalpalga väärtuse leidmiseks jagatakse nominaalväärtus hinnaindeksiga. Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on neljapäev, 30 märts 2017, 7:32 State Finished Completed on reede, 7 aprill 2017, 10:50 Time taken 8 days 3 hours Marks 15.0/15.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Keinsistliku koolkonna käsitluses on nii hinnad kui palgad lühiajaliselt jäigad, mistõttu võib makroökonoomiline tasakaal saabuda allpool ühiskonna Complete potentsiaalset tootmismahtu. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 2 Kogunõudmise kõvera negatiivset tõusu põhjustavad: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 raha reaalväärtuse efekt - hinnataseme tõus toob kaasa hüviste
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudluse kasv pik
ostmiseks 100 000 krooni. Unistu kogutulu kalade mritigist oli1 100 000 krooni. Kui suur on rihistus loodud lisandväärtus? 800 000 krooni, lisandväärtus on koguprodukti väärtus – vahetoodangu väärtus, vahetoodanguks on paatide ja püügivahendite ostuks kulutatud summad ning mootorikütuse ostmine, sest neid ei ole kalapüügiga tegelev ühistu ise valmistanud, seega ühistus loodud lisandväärtus = =1100000−(200000+100000)=800000 krooni 27. Inflatsioon on üldise hinnataseme pidev suurenemine 28. Hüperinflatsioon on väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine, mille klassikalisteks näideteks on I maailmas6ja järgsed Saksamaa ja Austria 29. Hiiliv inflatsioon on aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng 30. Deflatsioon on üldise hinnataseme langus pikema aja vältel 31. Tarbijahinnaindeks mõõdab keskmise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi
Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsusest kuni kohaliku omavalitsuseni) sissetulekuid maksude näol. Valitsuse kulutused jagunevad valitsuse ostudeks ja tulusiireteks. Valitsuse ostude alla arvatakse ka valitsuse investeeringud. Välisturg. Neljanda komponendi SKP-st kulude meetodil moodustavad väliskaubandusele tehtud kulutused. SKP mõõtmisel võetakse arvesse ekspordi ja impordi vahe ehk puhaseksport (NX). Nominaalne ja reaalne SKP. Inflatsioon Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju elimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Kui näiteks kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP
1.5. Majandusteoreetilise mudeli tõlgendamisel tuleb arvestada sellega, et tulemused kehtivad vaid teiste tingimuste samaks jäädes ceteris paribus printsiip. 1.6. Mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll on keerulisem, sest lihtsustatud mudel ei vasta tegelikkusele teoorias tehtud eeldused ei ole tegelikkused täiel määral täidetud, andmed on raskesti kättesaadavad. (makroökonoomikas on vajalikud andmed majanduse koondnäitajate kohtastatistikaasutuste abil kerge leida inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda andmeid üksikutelt majapidamistelt ja ettevõtetelt vastus ei pruugi inimese ettevaatlikkuse tõttu vastata tegelikkusele ja ei olda valmis andmeid avaldama). 1.7. Väljendusviisid majandusteoorias Verbaalne majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida järgnevad mõisted, mida kasutatakse tavaelus teise tähendusega, kui
..............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE
Tema kujunemist uuritakse rahvamajandusharude kaupa. Reaalne SKP on hinnamuutustega kohandatud SKP; mõõdab SKPd võrreldavates (baasaasta) hindades; leitakse nominaalse (jooksvates hindades mõõdetud) SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõigi SKPsse kuuluvate hüviste hinnaindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. SKP nom deflaator = * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 Sisemajanduse puhasprodukt võrdub SKP ja amortisatsiooni vahega. Eristatakse: koguinvesteeringuid; puhasinvesteeringuid. Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu ehk rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu=SKPDkaudsed maksud. Tarbimine, säästmine ja investeerimine
Kõik kommentaarid