17
Referaat
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
85 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Pyyks
Õppematerjali autor
Kepikõnd Referaat Tallinn Sisukord Sissejuhatus 3 Kepikõnd 4 Treening 5 Kepikõnni tehnika 6 Käimiskepid 8 Kepikõnni kasulikkus 9 Kasutatud materjal 10 2 Sissejuhatus Sportlik kepikõnd on tänapäeva inimese tarvis spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, kusjuures säilitatud on kõik hea ja vajalik tavalisest käimisest, see sobib hästi nii algajatele, spordiga taasalustajatele, vanematele inimestele, samuti mitmete haiguste ja vigastuste korral liigeseprobleemid, veenihaigused, südame vereringehaigused, samuti operatsioonijärgseks taastumiseks. Muu hulgas põletab kepikõnd ligi poole rohkem kaloreid tavalise kõnniga võrreldes. Kui tavalise 70 kg inimese ü
Tartu Kutsehariduskeskus Kepikõnd 2011 See spordiala sobib hästi kõigile, nii algajatele, spordiga taasalustajatele, vanematele inimestele, samuti mitmete haiguste ja vigastuste korral liigeseprobleemid, veenihaigused, südame vereringehaigused, samuti operatsioonijärgseks taastumiseks. Kiire käimine koos keppidega on lihtne selgeks õppida, koormus langeb sisuliselt kogu organismile. Kepikõnd koormab ligi 90% organismi lihaskonnast, ta on 40 50% efektiivsem tavalisest kõnnist. Enam on koormatud ülajäsemed ja rindkere
· Spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, kus säilitatud on kõik hea ja vajalik tavalisest käimisest. · Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepikõndimisega võimaldab vabaneda kaela- ja nimmepiirkonna valudest ning radikuliidist. · Käimistreening keppidega on tavalisest kõnnist intensiivsem, tõstes käija pulsisageduse märkamatult kõrgemaks. · Keppide abil on enne ja pärast harjutamist hea teha venitusharjutusi, seega on kepid ka heaks võimlemisvahendiks. · Käimiskepid peavad olema suusakeppidest paarikümne sentimeetri võrra lühemad. Sobiva pikkusega kepp ulatub küünarnukkidest täisnurkselt kõverdatud käest otse maha. · Kepirõngas on suusakepiga võrreldes pisem ning näiteks kõval pinnasel käimiseks pannakse kepi otsa kummist konts. · Reguleeritav randmerihm hoiab käimiskeppi mugavalt käe küljes,
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke.
kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Käimine vähenadab ka riski impotentsusele ning on osaks südameattaki rehabilitatsioonis. Kuid mis kõige olulisem käimine tagab hea tuju. jooksmine Jooksmisel kui ühel populaarsemal tervisespordialal on mitu plussi. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks tugevdab jooksmine väga tõhusalt südant, aidates hoida tervist kui ka ennetada haigusi. Kolmandaks on jooksmine kättesaadav ja lihtne. Joosta saab iga ilmaga, ka pimedas ja talvel. Joostes kaasneb organismi suur energiakulu jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks sõita ligi kaks korda kauem. Jooksjad suitsetavad vähem, nende rasvaprotsent on madal, kõrget vererõhku esineb harvem nii näitavad teadusuuringud. Kuid just ülekaal, suitsetamine ja kõrge vererõhk on eeldused veresoonte lubjastumisele ja südamehaiguste tekkeks.
11. MIS ON KALOR? 1kilokalor on energiahulk, mis on vajalik 1 liitri vee soojendamiseks 1 kraadini, seda saab mõõta ja arvutada: Soovitud kalorihulk päevas: Põhiainevahetus= kehakaal (kg) * 24 Põhiainevahetus energiakulu, mida organism vajab rahulolekus Kerge töö tegija= kehakaal (kg) * 35 Füüsilise töö tegija= kehakaal (kg) * 45 12. MISSUGUSED ON HEAD ALAD ÜLEKAALULISTELE? Ujumine, vesivõimlemine, kepikõnd, jalgrattasõit, võimlemine 13. MILLISED SPORDIALAD ON PARIMAD RASVAPÕLETAJAD? Kepikõnd, jooks, rattasõit, uisutamine 14. MILLISES JÄREKORRAS RASVKUDE VÄHENEB? Naistel- nägu, käed, rinnad; kõhu ülaosa, sääred; reied; puusad, tuharad, kõhu alaosa Meestel- nägu, käed, jalad; ülaselg, rind, tuharad, puusad; kõht ja küljed 15. MILLISED ON ERINEVAD TREENINGTSOONID? 50-60% maksimaalsest pulsisagedusest- tavapäraseks igapäevaseks tegevuseks 60-70% maksimaalsest pulsisagedusest- tõhus ja tulemuslik kaalus kaotamiseks
Jooksmine Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. "Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 686 739 792 845 898
Tartu Kivilinna Gümnaasium JOOKSMINE Referaat õppeaines kehaline kasvatus Tartu 2009 SISUKORD 1. Jooksmine................................................................................................................................3 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile.......................................................................3 1.3. Tähtis on õige spordijalats............................................................................................... 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika................................................................................4 1.5. Treeningutega alustada ettevaatlikult...............................................................................5 1.6. Kuldreeglid algajale.........................................................................................................5 2. Jooksja olulisemad vigastused...........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid