Paari-kolme aasta jooksul on Eestis hakanud selles plaanis puhuma uued tuuled. 10 a tagasi ei tuldud selle pealegi, et pöörduda arsti poole pelgalt sellepärast, et tahetakse suitsetamisest loobuda. Suitsetamine pole ainult halb harjumus, suitsetamine on haigus ja selle haiguse nimi on nikotiinisõltuvus. Viimane võib olla erineva raskusastmega: vahel saavad inimesed mahajätmisheitlusega ise hakkama, teinekord on see protsess küllaltki vaevav. Jagub neidki, kes katsunud elus viis-kuus, vahel suisa 10 korda suitsust loobuda, aga ikka hakkavad uuesti pihta. Kui rääkida nikotiinisõltuvuse intensiivsusest, siis see on sisuliselt sama intensiivne, kui raskete narkootikumide tarbimise sõltuvus. Ei taheta otse tunnistada, et ollakse suitsu sõltuvuses, kurdetakse kas siis haigusnähte, tuuakse ka mitmesuguseid sotsiaalseid põhjusi, ka otsustatakse suitsuga lõpp teha laste pärast, et neile mitte halba eeskuju anda. See on ju üpris positiivne pöördumine
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust.
….…..22 Lisa 1. Küsimustik …………………………………………………………………………………………….. ..…24 Summary ….........................................................................................................26 3 Sissejuhatus Kehalisel aktiivsusel on iga inimese elus suur roll. Regulaarne mõõdukas kehaline koormus on vajalik, et inimene kasvaks ja areneks normaalselt ning püsiks kogu elu terve. Noored inimesed liigutavad end üha vähem ja mõne noore jaoks on kehalise tund ainus koht, kus oma kehale füüsilist koormust antakse. Kursusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline täpselt on kehalise aktiivsuse, täpsemalt kehalise kasvatuse tunni mõju organismile, seda nii füüsilise kui vaimse tervise seisukohalt.
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaaz
Heaoluühiskonnas süüakse suhkrut aga 5-6 korda rohkem kui oleks tervislik. Liigsest suhkru tarbimisest on tingitud ka mitmed levinud terviseprobleemid nagu suhkrutõbi, ülekaalulisus ning südame- ja veresoonkonna haigused. Pidev suhkru tarbimine tekitab ka hambaauke ning viib tasakaalust välja organismi pH taseme (valge suhkur ja suhkruasendajad on ühed kõige happelisemad toiduained). JOOGID TERVISLIKKUSE VAATEVINKLIST Ilma söögita püsib inimene elus nädalaid, kuid ilma joogita vaid mõned päevad. Kuigi eluliselt tähtis on juua, pole tervislikkuse seisukohalt sugugi ükskõik, mida joogiks tarbida. Jookide päevane tarbimiskogus on samuti erinev - kui ca 2 liitrit vett päevas ära juua on organismi jaoks hädavajalik, siis sama kogus karastusjooke või kohvi on lausa kahjulik. Vesi Üks asendamatu ja seega ka kõige olulisem jook, mida organism pidevalt vajab, on vesi. Inimorganism koosneb 70-80% ulatuses veest
Afganistani ja ~2000 alguse sõjad EesAasias, suured Aafrika näljahädad jne. Mõjutused ühiskonna kultuurifaktorite poolt muudavad nii naise kui mehe rolli ja kujundavad lapsesünnitamise aega, laste arvu peres, infotehnoloogiaga kokkupuuteid, diagnostikavõimalusi jne. Mittenormaalsed elusündmused on sageli sellised, mis mõjutavad suurt osa indiviidi elus. Sündmused, millest üks või teine ei ole edukas kogu rahvale, võib olla ebaõnnestumiseks inimestele kogu eluks. Selliseks sündmuseks võib olla vanema surm lapse varases eas, raske haigestumine või puudega lapse sünd. Nad võivad esineda ka õnnelike sündmustena nagu äkiline rikastumine, võimalus elada välismaal, eriline õnnestumine karjääri alal. Seega, need sündmused
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kõik kommentaarid