ANNERIIN TRUU IK 12 AÜ Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi külastus Muuseumiseaduses antud määratluse järgi on muuseum asutus, mis kogub, uurib ja säilitab kultuuriväärtusega asju ning korraldab nende üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Muuseumide töö sarnaneb mõneski arhiivide tööga, kuid lisandub populariseerimistöö. Muuseum ei ole vanakraamiladu ega lihtviisiline väljanäitus, vaid koht, kus tutvustatakse teatud paikkonna, eluvaldkonna ning erinevate inimeste tegemisi. Toomemäel asub ohtralt arhitektuurilise väärtusega hooneid – endine Toomkirik on praegune TÜ ajaloo muuseum. Kosutaval jalutuskäigul kohtab erinevaid ausambaid ülikooliga seotud kuulsustest. Toomemägi ei ole oma kompositsioonilt vaadatuna tüüpiline mõisapark, kuna puudub esi- ja tagaväljak. Tartu Ülikooli muuseum on asutatud 1976
Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaalne maailm. Euroopas tekkisid muuseumid tänapäeva mõttes 15.17. sajandil, kui algas spetsialiseerumine valdkondade kaupa. Vanu, hinnalisi ja haruldasi esemeid, sealhulgas kunstiteoseid ja etnograafilisi esemeid koguti kunstikambreisse, münte säilitati mündikabinettides. 18
Loodusteaduslike kogudega tegelevas ,,Eestimaa provintsiaalse loodusteaduse sektsioonis" tehtavad uurimistööd, eriti geoloogia-alased, äratasid tähelepanu välismaalgi. Esimese maailmasõja päevil ähvardas ka Provintsiaalmuusemi kogusid Venemaale viimine. Tänu muuseumi passiivsele vastupanule jäi see ära. Niisiis läks Provintsiaalmuuseumil Tallinnas tunduvalt paremini kui Tartu Ülikooli muuseumil, mille varasid tänini täielikult tagasi pole saadud. Eesti Vabariigi ajal jätkas muuseum tegevust registreerituna Haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusosakonnas, 1926. aastast nime all Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (endine Provintsiaalmuuseum) seega pöörduti tagasi oma algse, 1842. aasta nime juurde. Loodusteaduste sektsioon kandis aga 1920. aastast nime EKÜ loodusteaduste sektsioon. Nimemuutusega tähistati valdkonna laienemist ,,teadmisväärsele kogu maailmast". 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt hävitas balti-saksa institutsioonid Eestimaal.
kõige vanemat ehitist Eesti maastikul saab turistile näidata Tallinnast veidi välja Narva poole sõites Peterburi maantee ääres. Peatate tee ääres auto ja oletegi muinasajas näete muinasaja surnuaeda ehk ringikujulisi kivikirstkalmeid. Kivikirstkalme on Eestis vanim matmisviis, mis oli kuni muinasaja lõpuni kasutusel üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi. 7. Pärnu muuseum eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal Pulli külast Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr) Eesti ajalooline talukompleks (sh rehemaja) külastuskohana: 9. Hiiumaal: Soera Talumuuseum
Lauluisa suri Tartus 25. augustil 1882. Ta maeti Raadi kalmistule. Muuseumi asutamise idee tuli Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestusseltsil aastal 1923. Selts tegi muuseumi jaoks Kreutzwaldi asjade korjanduse. 1926. aastal püstitas Mälestusselts monumendi Kreutzwaldi mälestuseks. Monument asub Võrus, Tamula järve ääres. Muuseum asutati 10. veebruaril 1941. aastal. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum asub praegu kohas, kus Kreutzwald elas 44 aastat. Muuseum koosneb viiest hoonest - elumajast, kõrvalhoonest, aidast, tallist ja saunast. Krundi suurus on 5066 m². Muuseumis on säilitatud võimalikult palju Kreutzwaldi ajast. Alati on külastajatel võimalus istuda ning lugeda mõnda Kreutzwaldi teost. Sooviks tänu avaldada muuseumi giid Helju Kalmele, kuna ta oli suureks abiks materjali leidmisel. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE 3. jaanuaril 1923
Paljud säästsid, aga paljud lahkusid. Muuseumi külastades on võimalus igaühele tunda, natukene küll, aga tunda, mis toimus nende aastatel ja kuidas see toimus. Ma saan aru, et igaühel on küll oma mõtted sellest, sest muuseumi külastavad ka välismaalt tulnud turistid, ja kes teab, missuguste mõttetega nad väljuvad muuseumist. Arvan, et igaüks võiks leida aega, et külastada ja mõnele ajale sukelduma teise ajale, mis, õnneks, on juba möödunud. Okupatsiooni muuseum näeb välja nagu suur muuseum, aga tegelikult see pole nii. Ta pole sees nii suur, aga väga kompakselt on kõik esile tootud. Mis mulle meeldis, et selles muuseumis oli palju ekraane, kust oli võimalik vaadata filme okupatsiooni erinevade perioodest. Ja oli võimalus panna iseendale keelt, milles sa tahad kuulata ja ka kohta, kust sa tahaksid vaatama. Mulle ka meeldis, et seisavad toolid. Sa saad neid võta, istuda ja rahulikult vaadata
Kui kunstnik mõne aja pärast tuli oma tööd üle vaatama, avastas ta, et dekoratsiooni oli muudetud. Protestiks keeras ta vaateaknal kummuli veega täidetud vanni, milles istus sajandivahetusest pärit mannekeen, mille tulemusel klaas purunes. Kui kunstnik vaateaknalt katkise klaasi kaudu väljus, võttis politsei ta vahi alla. (Weyers, 2006) 9. HILISED EKSPERIMENDID 9.1. Figueres Juba kümme aastat varem oli Dalíl plaanis kodulinna Figueresi oma muuseum rajada. Selleks valis ta välja vana linnateatri hoone. Kohe hakkas ta tohutu innuga sisekujundust kavandama. Piinliku täpsusega pühendas ta igale väiksemalegi detailile ja teostas ise ka ehitustööde järelevalvet. Muuseum avati 1974. aasta 23. septembril. Pilku püüavad eelkõige sealsed üle kesksaali võlvuv suur kuppel ja hoone katust ääristavad hiiglaslikud munad. Hoone asetseb väikesel künkal. Sissepääsu ees on pisike eesõu, mille Dalí pühendas kataloonia filosoofide
B) reklaamitud C) reklaamige. 37.Mõned lapsed ei taha koolis prille A) kandma B) kanda C) kantud. 38. Miks sa ei hoia oma A) tervis B) tervisena C) tervist? 39. Ekskursioonile sõitis 20 A) lapsed B) last C) lastega. 40. Pärast tööõpetuse tundi koristame A) praht B) prahi C) prahti ise ära. 41. Minu kass magab praegu laua A) all B) alla C) alt. 42. Poisid ei taha minna võistlustele ilma A) Mihkel B) Mihkliga C) Mihklita. 43. Õde tuli A) muuseum B) muuseumisse C) muuseumist koju hilja õhtul. 44. Need vanad sussid ma viskasin A) prügiämbrisse B) prügiämbrist C) prügiämbril. 45. Meil on plaanis homme A) raamatukogule B) raamatukogu C) raamatukokku minna. 46. Kas sa oled käinud A) Pärnu B) Pärnusse C) Pärnus? 47. Tahan need ilusad lilled kinkida oma A) õele B) õelt C) õel. 48. Kuulsin, et meie naabrid sõidavad A) Saaremaale B) Saaremaal C) Saaremaani. 49
Kõik kommentaarid