Tervise dimensioonid 1) vaimne tervis – info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus 2) emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista 3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega 4) eetiline/spirituaalneaspekt – väärtushinnangud 5) saavutuslikaspekt – kuidas olla edukas 6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal-ja reproduktiivtervis Heaolu dimensioonid 1) Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi 2) Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine, lähedustunne, respekt ja tolerantsus teiste suhte 3) Emotsionaalne dimensioon: toimetulekstressiga, emotsioonide väljendusvõime 4) Intellektuaalne dimensioon: õppimisvõime, võime kasutada infot efektiivselt 5) Spirituaalne dimensioon: usk kõike ühendavasse jõusse 6) Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab
elujõuliselt ning suurema osa ajast heas tujus (Golanty). • multidimensionaalne seisund, mis kirjeldab positiivse tervise olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet,
vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid.
on mõõdetav ärevuse, depressiooni ja haigusega kohanemisvõimega. materiaalsed elamistingimused (sissetulek, tarbimine, end tundma ja teha muutusi elustiilis. Sotsiaalne heaolu sotsiaalse võrgustiku struktuur ja toetus, integratsioon rikkus); tervis; haridus isiklikud tegevused (töö jm Kultuur mõjutab märgatavalt subjektiivse heaolu komponentide seoseid: • ühiskonda ja toimetulek oma sotsiaalsetes rollides. Heaolu on inimeste põhitegevused); poliitiline osalemine; sotsiaalsed Eestis on olulised ellujäämisega seotud väärtused (vähene usaldus ja materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab suhted ja võrgustikud; keskkond; turvalisus. tolerantsus, kasin poliitiline aktiivsus, keskkonnateadlikkus ja isiklik algatus) -
õitsengut ja hüvangut. 2. Tervisega seotud mõisted. eluviis – kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervisele. ebavõrdsus – üldmõiste, mida kasutatakse üksikisikute ja gruppide tervise erinevuste, hälvete ja ebaühtluse määramisel. ebaõiglus tervises – selline ebavõrdsus tervises, mida peetakse ülekohtuseks või mis tuleneb mõnedest õiglusetuse vormidest. Ebaõiglust tervises ei põhjusta mitte ainult bioloogilised ja tervishoiust sõltuvad tegurid või negatiivsed elustiili valikud. Peamiselt mõjutavad seda sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, milles inimesed elavad ja töötavad ehk tervise sotsiaalmajanduslikud mõjurid. haigus, haiguste ennetamine (preventsioon) – Organismi elutegevuse häire,
Tervishoiusüsteem peab olema patsiendikeskne, et tagada ravi järjepidevus. Selle oluliseks eelduseks on esmatasandi, eriarstiabi ja hooldusravi/hoolekande vaheline koostöö ning koordineeritus. Oluline aspekt on ka patsiendi informeeritus, mis ühelt poolt tähendab oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt teadlikkust oma terviseprobleemidest ning ravivõimalustest. Tervishoiupoliitika üldeesmärk Tervisepoliitika eesmärk on luua eeldused rahva säilimiseks ja rahvaarvu kasvuks inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmise ja parendamise kaudu. Õigus tervise kaitsele kuulub inimese põhiõiguste hulka Kõikidele inimestele peavad olema tagatud vajalikud eeldused parima võimaliku terviseseisundi saavutamiseks – igal Eesti inimesel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas ja võimalus teha tervislikke valikuid.
, 1997). Uuringu "Sotsiaalne ebavõrdsus tervises" (Kunst et al., 2002) andmetel on kõrgharidusega meeste keskmine eeldatav eluiga 13,5 aastat pikem kui põhiharidusega meestel, naistel on vastav näitaja 8,6 aastat. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus kõrgeima sissetulekuga inimeste tervisenäitajad on parimad, keskmise sissetulekuga inimestel on need vahepealsed ning madalaima sissetulekuga halvimad tervisenäitajad (Adler et al., 1994). Uuringute andmetest järeldub, et erinevused tervisenäitajates tulenevad nendest majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest, millistes inimesed elavad. Ka tervistkahjustav eluviis seostub suuresti majanduslike ning sotsiaalsete probleemidega. Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine rahvastiku tervises on tõusnud paljudes riikides üheks olulisimaks tegevusvaldkonnaks. Euroopa Liidu liikmesmaade ühisprojekti
1.Rahvatervise valdkonna mõisted/ definitsioonid rahvatervis – sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust; tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine; rahvastiku tervis – kindla territooriumi elanike füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning selle jagunemine erinevate rahvastikurühmade vahel; tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus; tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks; elukeskkond – inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogum, mis mõj
tulevad eelkõige arvesse järgmised mõjurid: Lapse pärilikud faktorid, tema vanus ja sugu. Geneetilised tegurid on suures osas muutmatud ja seegi vähene, mida on praegu võimalik teha, kuulub meditsiini valdkonda. Individuaalse eluviisi eripära (tervisekäitumine). Nõustugem, et positiivse tervisekäitumise põhisuunad anname lastele kaasa väga varases lapseeas. Kindlasti kuuluvad sellesse eluperioodi ka lasteaias käidud aastad ja seal antud tervisekasvatuse alused. Mitmesugused sotsiaalsed ja paikkondlikud võrgustikud. Siin omavad tähendust perekond, suhted vanematega, teiste pereliikmetega; võimalus suhelda eakaaslastega, mängu-ja huviringid, juurdepääs neile ja võimalused osaleda. Elamise- ja töö (õppimise, alushariduse omandamise) tingimused. Ei tohi alahinnata ei
Referaat-essee Koostaja: Kristiine Värraval Tallinn 2014 Sotsiaalne ebavõrdsus Viimasel aastakümnel on ilmnenud, et enamikes ühiskondades, ka niinimetatud heaolühiskondades suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus – kõrgeima sissetulekuga inimeste tervisenäitajad on parimad, keskmise sissetulekuga inimestel on need vahepealsed ning madalaima sissetulekuga havimad tervisenäitajad. Suurema sidususe saavutamiseks on vajalik ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine. Sotsiaalne ebavõrdsus väljendub teatud sotsiaalsete rühmade madalas staatuses ning väheses kogukondlikus kaasatuses. Inimestevahelist ebavõrdsust suurendavad ebapiisav sissetulek ning sissetulekute ebaühtlane jaotumine. Sotsiaalset ebavõrdsust
kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada kehalist ja vaimset heaolu vaatamata muutustele ümbritsevas keskkonna ja organismis. Meditsiiniline aspekt riskitegurite kindlaks tegemine, häire diagnoosimine, patogeensete ja ravimehhanismide selgitamine, kõrvaldamine ravi ja taastusravi kaudu. 2. Tervise mõiste ja tervise tähenduse areng.Tervis on kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine - mida meil on vaja
parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad. EL täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel. Selle kaudu annab ta täiendava väärtuse liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ning korraldamise eest. ELi tervishoiustrateegia keskendub peamiselt koostöö ja kooskõlastamise parandamisele, toetades tõenditele tugineva teabe ja teadmiste vahetamist ning osutades abi riikide otsustusprotsessis. Üleeuroopalise juurdepääsu võimaldamiseks usaldusväärsele ja ajakohastatud teabele tervishoiu võtmeküsimustes, töötab EL välja ulatuslikku
perioodil olema kättesaadav vajadusest tulenev tervishoiuteenus. Koolipõhine tervishoiuteenus tähendab võrdsete võimaluste pakkumist kõikidele lastele, mis on patsiendikeskne ja järjepidev. Samas aga koordineeritud ning töötama koos teiste sektorite ja tervishoiutasanditega. Lapse probleemidele saab koolitervishoiu olemasolul koheselt reageerida ning teda jälgitakse samas keskkonnas. Toimetulek krooniliste haiguste, puuete, psühhosomaatiliste ja vaimsete häiretega on oluliselt tõhusam, kui meditsiiniabi on kombineeritud psühholoogilise, haridus- ja sotsiaalteenuste ja tegevustega (WHO 1999: 27 ). Esmasel sekkumisel on enim probleeme sotsiaalselt tundlikest rühmadest pärit laste ja noortega, mistõttu on võrgustikutöö tervishoiusüsteemi, lasteasutuse ja pere vahel ülioluline. Vajadusel on soovitav rakendada juhtumikorralduslikku süsteemi (Euroopa EAA 2005). 2007
valinud tervishoiu pildipanga, mitte riiklikult loodud andmebaasi. Kuigi digipilt justkui töötab, puudub sellel praktilisus. 16 Eesti Haigekassa Eesti Haigekassa on 2001. aastal loodud avalik-õiguslik organisatsioon, mille ülesandeks on organiseerida ravikindlustust Eestis. Haigekassa missiooniks on kindlustatud isikutele tagada hüvitiste kättesaadavus ja ravikindlustuse süsteemi jätkusuutlikkus, samuti motiveerida tervishoiuasutusi parema kvaliteedi saamiseks tervishoiuteenuste vallas. Partneriteks on haiglad, eriarstid ning teised tervisehoiuteenuste osutajad. Tihedat koostööd tehakse ka apteekide ja meditsiiniliste abivahendite müüjate, erialaspetsialiste ühendusete, sotsiaalministeeriumi ja teiste riigiasutustega. Haigekassa toimib solidaarsuse põhimõttel, et kõik kindlustatud isikud saavad vajalikku ravi, ka need, kes ise maksudega ei panusta. 17 Haigekassa põhiväärtused: edumeelsus, hoolivus, koostöö.
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.............
2. Töötervishoid ettevõttes Uuringutest on selgunud, et paljud inimesed töötavad pidevat ebamugavustunnet või isegi tervisehäireid tekitavas keskkonnas. Liiga paljud tööandjad peavad töötingimuste eest hoolitsemist kas kalliks või mittevajalikuks, liiga palju esineb ka töötajate hooletust või hoolimatust ohutult tööta ja hoida oma tervist tööprotsessis. See kõik võib kajastuda terve rahva tervises ning koguni paigutada lähteriiki vähearenenud riikide hulka. Töötaja haigestumine või vigastused tööl põhjustavad majanduslikke ja ka sotsiaalseid probleeme nii tööandjale, riigile, iseäranis aga haigestunud töötajale endale ja tema lähedastele. Euroopa Liidu riikides pööratakse väga suurt tähelepanu töökeskkonna parandamisele ning tervislike ja ohutute tööprotsesside juurutamisele ning selleks investeeritakse suuri summasid. Tegevus lähtub
- Outcome (lõpptulem, tagajärjed) -"Welfare without Work" versus "Welfare to Work" SP kui AP osa, on tavakodanikele kõige tähtsam, sest see puudutab kõiki elanikkonnakihte Ühiskonna heaolu ja turvalisuse kriteeriumid · Rahvastikuprotsessid (rahvastiku vähenemine ja vananemine) ühiskonna jätkusuutlikkus · Tööhõive ja töötuse määrad heaolu ja maksubaas · Vaesuse näitajad heaolu ja sotsiaalne sidusus · SKP ja palgakasv, miinimumpalk majanduslik heaolu · Tervishoiuteenuste kättesaadavus heaolu ja turvalisus · Sotsiaaltoetuste ja teenuste tase heaolu ja turvalisus · Hariduse kättesaadavus, elanikkonna haridustase ühiskonna jätkusuutlikkus, inimareng · Eluaseme kättesaadavus heaolu ja turvalisus Sotsiaalkulutused GDP-st · Heldemad kulutused: traditsioonilised heaoluriigid (Kesk-Euroopa riigid ja Põhjamaad) · Madalad kulutused: Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (liberaalne poliitika, üldine vaesus,
Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panustada - Personaalselt väga erinev- Sotsiaalne väärtus - kui palju ühiskond panustab tervisesse - mida ühiskond mõtleb tervisest ja kuidas sellesse panustatakse. - Erinev panus vastavalt sotsiaalsele klassile - Vastavalt vanusele Tervisemõjurite ehk tervise determinantide all mõistetakse selliseid tegureid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas. Salutogenees (Ladina k. Salus- tervis Geneesis- areng) - otsib ja uurib tervisemõjureid ning nende kujunemist. Patogenees- otsib ja uurib haiguste kulgemise seaduspära. TULEMUS VÕIB OLLA MITMETE TEGURITE KOOSMÕJUL. A. Antonovski Tervis kui tasakaaluseisund või pigem ebastabiilne pidevalt muutuv, aktiivne adaptatsiooniprotsess? Pigem ebastabiilne pidevalt muutuv adaptsiooniprotsess, kuna sotsiaalne füüsiline
................................................................................................................. 32 3 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Kihistumise süsteemid-.................................................................................. 33 Ebavõrdsus tervises....................................................................................... 33 Soolise võrdõigluslikkuse seaduse parem rakendamine.................................33 Sissetulekute ebavõrdsus:..........................................................................34 Tagajärjed:.................................................................................................. 34 Töö ja tööpuudus.........................................................
Töö teine osa selgitab tervishoiu korraldust Eestis tuues välja riigi rolli tervishoiuturul ja uurimise all on tervishoiu kulutuste moodustumine. 1. TERVISEÖKONOOMIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Terviseökonoomika teke, olemus ja struktuur Terviseökonoomika sai alguse 1960.aastal olles ökonoomika üheks alavaldkonnaks (Henderson 2009:12). Terviseökonoomika ülesandeks on püüda teha valikuid sellisel viisil, mis parandaksid inimeste tervist ja tervishoiuteenuste kvaliteeti ning kättesaadavust (Wonderling, Gruen, Black 2005:2). Terviseökonomistide kõik otsused peavad olema suunas, mis maksimaliseerib tervise edenemist ning on kasuks ühiskonnale. Seega ei peeta oluliseks niivõrd ressursside säästmist vaid püütakse hetkel olemasolevate ressursside abiga parandada elanikkonna heaolu ja tervishoiusüsteemide paranemist (Samas 2005:18). Terviseökonoomika mängib iga riigi poliitikas väga olulist
Töö teine osa selgitab tervishoiu korraldust Eestis tuues välja riigi rolli tervishoiuturul ja uurimise all on tervishoiu kulutuste moodustumine. 1. TERVISEÖKONOOMIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Terviseökonoomika teke, olemus ja struktuur Terviseökonoomika sai alguse 1960.aastal olles ökonoomika üheks alavaldkonnaks (Henderson 2009:12). Terviseökonoomika ülesandeks on püüda teha valikuid sellisel viisil, mis parandaksid inimeste tervist ja tervishoiuteenuste kvaliteeti ning kättesaadavust (Wonderling, Gruen, Black 2005:2). Terviseökonomistide kõik otsused peavad olema suunas, mis maksimaliseerib tervise edenemist ning on kasuks ühiskonnale. Seega ei peeta oluliseks niivõrd ressursside säästmist vaid püütakse hetkel olemasolevate ressursside abiga parandada elanikkonna heaolu ja tervishoiusüsteemide paranemist (Samas 2005:18). Terviseökonoomika mängib iga riigi poliitikas väga olulist
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s
Aga kas me mõtleme sellele, et siia kuuluvad ka kehalised oskused, vilumused, väärtused ja käituminegi? Ilmselt ei teadvustata seda mitte üksi ühiskonnas laiemalt, vaid ka meie haridusasutustes, kes justnagu oleksid kutsutud ja seatud mõistma seda, mil määral kehalise hariduse osa on osa haridusest kui tervikust. ( Aaviksoo, 2001). Liikumisharrastuse osatähtsusele laste hulgas tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Motoorne aktiivsus ja selle arenemine lapseeas on vaimse arengu eelduseks. Motoorset passiivsust peetakse alati normist kõrvalekaldeks.(Maiste 1999: 129). Teravnenud on vajadus kompenseerida laste ekraanide ees istutud tunde, olmemugavusi, linnastumist, ülemäärast stressi. Ei ole võimalik kõiki õpilasi kaasata sportima, seega jääb koolidele mõneti igaveseks ülesandeks laste aktiivse liikumise tagamine. Toitumine ja füüsiline aktiivsus on inimese tervise kaks alustala. Toit peab sisaldama kõiki
Tervisepsühholoogia Mis on tervis ja mis on haigus? tervis täisväärtuslik elu, haiguste puudumine, kultuur haigus mitteterve olemine, kultuur ja geneetika, sümptomid Kuidas mõõta tervist? Tervise kohta on umbes paarsada tõsiseltvõetavat definitsiooni. Tervis personaalne vs sotsiaalne tähendus. Inimene võib enda arvates olla terve, aga kõrvaltvaatajate seisukohast haige. Samamoodi on haigust raske defineerida. Tervis, erinevad kontseptsioonid * funktsionaalne organismi suutlikkus täita oma rolli. Sõltub palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks. * majanduspoliitiline rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puudutata mingeid muid tegur
Laialt on levinud toimetuleku määratlusednagu ,,võime probleemidega toime tulla". Sellisest arusaamast lähtuvalt on toimetulekut muu seas defineeritud ka sotsiaalhoolekandeseaduses (,,toimetulek on isikuvõi perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime iga päevases elus toime tulla"). Psühholoogias käsitletakse toimetulekut kui hakkama saamist stressiolukordades; kognitiivset ja käitumuslikku pingutust väliste või sisemiste nõuete ning nendevaheliste konfliktidega toime tulla. Toimetulek viitab ebameeldivuste, hirmude jt. negatiivsete emotsioonide ületamise viisile, muutusteleinimeste hinnangutes. Edukas toimetulek suurendab eneseteadlikkust ja sisemist kontrolli. Toimetuleku ressursid võib jagada isikusisesteks (isiksusejooned, võimed,oskused, maailma tunnetamise viis) ja isikuvälisteks (rahalised ressursid ja sotsiaalnetoetus). Tuua saab toimetulekueel tingimustena välja inimese füüsilised ja vaimsed võimed,
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia koostöö..................................
kui teised (tema ei tea, millal peab joomise lõpetama, aga mina oma piiri pean). Juurdepääs tervishoiu teenusele Erinevad terviseharjumused on mõjutatud erinevate tegurite poolt. Seotud ka haavatud populatsioonidega (kõrge haiguse riskiga populatsioonid, lapsed-noorukid-vanurid). Kristiansen, 1985 on toonud kolm tervisekäitumise korrelatsiooni · Tervise kõrge väärtustamine · Korrelatsioon, mis on seotud uskumusega, et maailmas, sinu tervises valitseb rahu. Saab rahus elada. Turvalisuse näitaja. Ka keskkonnas. Seda kõrgemalt hindab inimene seda, et peaks elama tervislikult. · Madalalt väärtustatav elamusterohke elu. EI väärtusta ise, et peaks olema, aga teistel peaks olema. Ei loo ise. Turvakäitumine riskiolukordades: Ka tervisekäitumine. Kasmel, 2005 Turvavöö kinnitamise sagedus on hakanud tõusma, meeste ja naistevahelist statistilist erinevust ei ole
parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad. Euroopa Liit täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel. Selle kaudu tekitab ta lisaväärtust liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ja korraldamise eest. Eesti tervishoid võrreldes Euroopa Liidu teiste riikidega Eesti on arstiabi kvaliteedilt ja kättesaadavuselt Euroopa Liidu riikide hulgas 20 kohal. Samal ajal tervishoiuteenuste hinna ja kvaliteedi suhte osas küll parim, kuid tervishoiukulutuste osakaalult sisemajanduse koguproduktis (5,3 protsenti) ja keskmiselt eluealt (70 aastat) lausa viimasel kohal. Seejuures on läinud meie tervishoiu rahastamise tase taas selgelt langusse.
kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju. Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist. Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED ALUSHARIDUSES Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Lapse õigus tervisele ja heaolule ........................................................................................ 4 2. Tervise käsitlus ................................................................................................................... 5 3. Heaolu käsitlus .................................................................................................................... 6 4. Tervist edendav lasteaed ..................................................................................................... 7 Kokkuvõte ........
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omas
Nadezda Matõljova O15-010 Eksamitöö Õendus keskendub hoolitsemisele patsiendieest,mis väljendub tervise edendamis ja säilimises,haiguste ennetamises,tervise taastamises ja vaevuste ja kannatuste leevendamises. (Õe eetika koodeks.29.11.1996) Õde vastutab oma tegevuste eest ja peab oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendama.Tundes isiklikku vastutust õde täitma ainult need kohustused,mille kohta ta omab piisavalt tedmisi ja oskusi ning keelduma kohustustest,mida ei saa ohutult täita teadmiste ja oskuste puudumise tõttu. .(Õe eetika koodeks.29.11.1996) Olulist rolli õendustegevuses on eetika, mis põhineb moraalsel käitumisel. Eetika põhimõtteks on kahju ja kannatuste vältiminehead tegemine ja hoolivus,õendusabi kättesaadavus ja järjepidevus: võrdsus, õiglus, solidaarsus,privaatsus, konfidentsiaalsus, autonoomia, tervisekesksus, turvaline keskkond pidevõ
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Tänapäeval mõistetakse jätkusuutlikut arengut kui säästvat arengut, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb rahuldada kõik neli suunda, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Probleeme tuleb lahendada üksikasjaliselt, ehk ühte probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Tekib küsimus, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Mis on ühiskonna jätkusuutlikkus? Loodusliku keskkonna ja ressursside, inimressursside, sotsiaalse kapitali ja kultuurilise kapitali jätkusuutlikkus. Eesti jätkusuutlikkusega on seotud paljud ohud. Esiteks Eesti inimkapitali aina süvenev defitsiit:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
