Tervis (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Tunnikontrolli vastutsed meditsiin

Või näiteks tugi-liikumiselundkonna arendamisel tõuseb lihaste jõud, nende hapnikutarbivus ja sellega kiireneb ka inimese ainevahetus. Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga :  1. kehalise liikumisega,  2. tasakaalustatud toitumisega,  3. õige töö ja puhkerežiimiga,  4. positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega,  5. alkoholi, nikotiini jm. narkootiliste ainete vältimisega,  6. kord nädalas saunas käimisega Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime :  1. tajuda ja mõista reaalsust,  2. õppida juurde uusi asju,  3. teadvustada iseennast,  4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad:  stress,  muremõtted,  erinevad hirmud,  vihastamine, (huvi korral loe lisaks vihast siit)  solvumine,  pidev virisemine,

Meditsiin

53

docx

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös

Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne.

Meditsiin

54

docx

Tervis ja heaolu

TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi,

Inimeseõpetus

52

docx

HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS

Realistlikud eesmärgid seevastu motiveerivad inimest järjepidevalt edasi liikuma ning järjest uusi sihte seadma ning nende täitmisest rõõmu tundma. E. Allardt´i (sünd. 1925) järgi hõlmab heaolu mitmeid tasandeid, kuid eelkõige seisneb see inimese vajaduste rahuldamises. Toetudes Maslow´i vajaduste (vt. alapeatükk Maslow ´i vajaduste hierarhia) hierarhiale, toob ta välja heaolu kolme komponenti: having (omamine) - sissetulek, toit, tervis, füüsiline keskkond loving (kuulumine) - perekond, lähedased, suhted kogukonnaga, turvatunne being (olemine) - eneseteostus, identiteet, väärtused Vajadused seostuvad heaoluga, soovid õnnelikkusega. Juba Aristoteles on väitnud, et soov tuleneb arvamusest, mitte arvamus soovist - ehk siis tihti ihaldame (desire theory) midagi arvates, et see on meile hea, mitte vastupidi. Siia kuulub ka perfektsionism, püüdlus

Psühholoogia

126

pdf

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis:  On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele.  Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta

Lapse tervise edendamine

44

docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

jõudude poolt. eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus. Eksternaalse kontrollkeskmega inimesed ... on vähem rahulolevad oma tööga, nende absenteeismi tase on suurem, nad on töö juures kergemini häiritavad, nad on vähem pühendunud tööle ... kui internaalse kontrollkeskmega inimesed Internaalse isiksuse elufilosoofia kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus individualistlik maailmakäsitlus suurem stressitaluvus parem vaimne tervis hea kohanemisvõime suurem paindlikkus vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes kõrge enesehinnang pikaajalised eesmärgid aktiivne eluhoiak Eksternaalse isiksuse elufilosoofia tunneb end välismõjude subjektina madalam sotsiaal-majanduslik staatus madal stressitaluvus kergemini haavatav frustreerunud toimib juhusele vastavalt madal enesehinnang lühiajalised eesmärgid passiivne eluhoiak madal kohanemisvõime mitteadekvaatne mina-kontseptsioon

Ülevaade psühholoogiast

18

odt

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnang

Psühholoogia

50

pdf

Uurimustöö teemal stress

vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressile on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust kõige paremini (Elenurm jt 1997: 59). Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljused faktoritest, mis soodustab haiguse arengut (Elenurm jt 1997: 59). Haigestumine Vähe on neid, kel on raudne tervis. Kergemaid või raskemaid tervisehäireid tuleb ikka aeg- ajalt elus ette. Tervisehäired on seotud muutustega füüsilises enesetundes ja emotsionaalses seisundis, väheneb töövõime. Kroonilise haigusega kaasnevad lisaprobleemid, tavaliselt on vaja teha ravirežiimist lähtuvalt ümberkorraldusi oma elus. Haige ja tema lähedaste ellu võib tulla palju ebakindlust ja kohanemisraskusi (Elenurm jt 1997: 62).

Psühholoogia

Kommentaarid (1)