Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks. Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga
haigus, haiguste ennetamine (preventsioon) – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Tervishoid hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist läbi tervishoiutöötajate poolt osutatud tervishoiuteenuste. keskkonnatervis – valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. Mõiste hõlmab neid inimese tervise aspekte, kaasa arvatud elukvaliteet, mida määravad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid. Ta puudutab ka nende keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ning praktikat, mis võivad potentsiaalselt mõjutada käesoleva ja tulevaste põlvkondade tervist. rahvatervis – riigist inimeseni, ühiskond, haiguste ennetus (programmid jne), public. Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja
inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema ELUKVALITEET (quality of life) jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused; 0risk juhustest- sellega 3.igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja • Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuurija väärtussüsteemi kontekstis, tuleõnnetused, transpordil koormatest pudenemine või tervist ohustavate majanduslikult täisväärtuslikku elu,4.universaalne väärtus ja inimese milles ta elab,seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega
elujõuliselt ning suurema osa ajast heas tujus (Golanty). • multidimensionaalne seisund, mis kirjeldab positiivse tervise olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet,
tundma. Tihti mõistetakse heaolu all vaid materiaalseid võimalusi ja tingimusi, ehk siis oluline on tarbitavate toodete/ teenuste olemasolu, nende hulk ja kvaliteet. Samas näitavad uuringud, et teatud materiaalsete võimaluste olemasolu piirist alates ei mängi nende võimaluste kasv enam nii olulist rolli inimese heaolutõusus. Et seda vastuolu selgitada, tuleb vaadelda heaolu mõistet laiemalt ning lisada materiaalsete tingimuste juurde ka väärtused, elukvaliteet ning võimalused. Mõistet "heaolu" võime vaadelda ka kui hüvangut, rikkust ja rahulolu - kui inimeste üldist heaoluseisundit, mis euroopaliku kultuuri traditsiooni põhjal põhineb heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustel ja tagatistel tööpuuduse juhuks. Elukvaliteedi üheks oluliseks indikaatoriks on inimeste endi poolt hinnatud tervislik seisund ja füüsiline heaolu. Tervist loetakse nii elukvaliteedi aluseks kui eelduseks.
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased.
parandamisel olulised kolm aspekti: heaolutunne/elukvaliteet, tegevusvõime ja turvalisus Heaoluseisund sõltub ühelt poolt paljude ekso- ja endogeensete faktorite kombineeritud toimest ning teiselt poolt indiviidi reageerimise iseärasustest välis- ja sisekeskkonnast tulenevatele mõjuritele. Elukvaliteedi all mõeldakse inimeste endi hinnangut oma kohale elus, eesmärkidele, ootustele, standarditele, ning suhetele ümbritseva kultuuri ja väärtushinnangute süsteemiga. Tegevusvõime – toimetulek igapäevaelu (liikumine, riietumine, söömine, pesemine), suhtlemine teiste inimestega on aluseks inimese autonoomsusele e iseseisvusele elus. Tegevusvõime psühholoogilised eeldused on otsustusvõime ja mälu, info hankimine ja töötlemine, uskumuste kujunemine, õppimine ja oskuste kasutamine töös ja sotsiaalsete suhete hoidmiseks. Turvalisus: Lootus oma olemasolu jätkumiseks - Füüsiline ja psüühiline puutumatus - Isiksuse eheduse säilitamise võimalus
uskumuste, kavatsuste, enesetõhususe jms tulemusel. Tervis psühholoogilises tähenduses Tervis, kui teatud tase, milleni indiviid või teatud grupp inimesin on võimeline realiseerima oma püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning muutma toime tulema keskkonnaga (WHO, 1980) Tervis on lai mõiste ja omab palju erinevaid definitsioone ning kontseptsioone. Psühholoogilistest aspektidest lähtuvalt on tegemist nii psüühilise kui füüsilise heaoluga, ning mida mõjutavad paljud erinevad tegurid. Peamisteks tervist mõjutavateks teguriteks on bioloogia (20%), keskkond (20%), elustiil (50%) ja tervishoiusüsteem (10%). Märgatava tähtsusega mõjuteguriks on elustiil, mida suurel määral mõjutavad hinnangud, suhtumine ning inimese varasemad kogemused seoses tervisedenduse ja haigustega. Psühholoogilisest aspektist on määrava tähtsusega, kuidas inimesel kujuneb välja suhtumine
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine hõlmab endas erinevate sotsiaalsete rühmade (puuetega inimeste, vanemaealiste, rahvus- ja seksuaalvähemuste jt) toimetulekuriski sattumise ärahoidmist (piisava sissetuleku omamist läbi töötamise või sotsiaalsete siirete ning tööturu ja sotsiaalteenuste kättesaadavust), inimestevaheliste suhete, sidemete ja võrgustike arendamisest ja palju muud ning seeläbi ühiskonna kihistumise ärahoidmist ning suuremat kaasamist. Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmisest OECD näitajate põhjal Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu, ning praeguseks on avaldatud mitu heaolu hindavat näitajat – indeksit. Sageli kasutatakse heaolu iseloomustamisel majandusnäitajaid nagu näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP). Majandusnäitajatest ei piisa siiski heaolu mõõtmiseks, kuna need ei sisalda informatsiooni sotsiaalvaldkonna ja keskkonna kohta, nagu näiteks inimeste ajakasutus, haridus, tervis ja
1 Füüsiline tervis, iseloom ja individuaalsed erinevused ja nende seos heaoluga 2010 2 Füüsiline tervis ja selle seos heaoluga - Okun jt (1984) poolt läbiviidud meta-analüüsid näitasid füüsilise tervise ja subjektiivse heaolu vahel positiivset korrelatsiooni. - Ryan ja Frederick (1997) leidsid, et subjektiivne vitaalsus on seotud ning sõltub nii somaatilistest kui ka psühholoogilistest faktoritest. -Ryffja Singer (2000) töö tulemuste põhjal võib öelda, et positiivsed suhted teistega olid eriti olulised tervisega seotud protsesside parandamises.
Esimene aspekt on lapse heaolu lapsena. Tema tervis, hariduse omandamine, suhted oluliste täiskasvanute ja eakaaslastega ehk lapse heaolu vaadatuna füüsilisest, vaimsest, emotsionaalsest ja käitumuslikust aspektist. Teise vaatpunktina võib lapse heaolu võtta kui ettevalmistust täiskasvanupõlveks, mis tähendab teadmiste ja oskuse ning füüsiliste ja vaimsete ressursside väljaarendamine. (Reinomägi jt, 2013) Hariduses eeldab lapsekeskne haridus õpikeskkonda, mis vastab lapse vanusele ning kus tal on turvaline ja hea olla. Nii haridussüsteemi mõjutavad muud last puudutavad süsteemid nagu perekond ja kogukond, kui ka haridussüsteem ise mõjutab teisi süsteeme. Seetõttu on lapse heaolu haridussüsteemis nähtus, mida võib mõõta kättesaadavaks tehtud võimaluste hulgaga. Renoveeritud haridusasutuste hoonete arv ja e-õppe kättesaadavus võimalused jms väljendavad
suurenemise tippu. Kas on olemas kasvatusiga? Kasvatuse põhifunktsiooniks on taotleda kasvandiku jõudmist iseseisva enesesuunamiseni oma tegevuses ja käitumises; ehk kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. Järelikult, kui kasvatuse lähtekohaks on inimese kasvamine jõudmaks teatavale arenguastmele – iseseisev toimetulek elus, siis peaks kasvatusega seotud olema teatud kasvatusiga – täiskasvanu küpsuseni jõudmine – iseseisva toimetuleku saavutamine on iseseisvas elus, millest peale tuleb inimene toime enesejuhtimise ja ka enesekasvatusega. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega – ehk kasvatus toimub lapse ja noorukieas. Kasvatus loob tingimused inimesele toimetuleku omandamiseks nii väljastpoolt pealepandud kui ka oma soovide täitmisel. Millal on inimene kasvatatav?
on häiritud ja arteriaalne vererõhk on liiga kõrge: süstoolne rõhk suurem kui 140 ja diastoolne suurem kui 90 mmHg. Normaalseks loetakse vererõhku 120/80 mmHg, kui see on püsivalt üle 130/85, siis loetakse seda kõrgenenud vererõhuks. Vere glükoosisisaldust reguleerivad hormoonid: insuliin, glükagoon, adrenaliin, kortisool ja kasvuhormoon. Tugev füüsiline koormus, stress, põletused ja infektsioonid võivad põhjustada füsioloogilist veresuhkru tõusu. Tavalise toidukorra järgselt taastub glükoosi esialgne tase veres 2 – 4 tunni jooksul. Kõrged väärtused viitavad suhkruhaigusele. Diabeet I-II aste I tüüpi diabeeti nimetatakse autoimmuunhaiguseks. See tähendab, et immuunsüsteem, mis tavaliselt aitab teie organismil võidelda bakterite ja viiruste
Planeeritud käitumise mudel Personaalsuse juurde lisandub veel kontrollitunnetus. Enesetõhusus. Usub, et käitumise muutus toob kasu, tulemus on väärtuslik. Suudan ja saan hakkama, oma käitumis ekontrollimisega. Milline on suhtumine. (see mis ma teen on oluline mu jaoks) Normid- kõik teevad nii. (olulised minu jaoks) Ma saan seda teha, ning see sõltub minust. REALISTLIKUS ON TÄHTIS Kombineeritakse teiste mudelitega. Muutumise Transteoreetiline mudel uskumuste dünaamiline dimensioon, aeg , tasu ja kulu omavaheline suhe. Mudel toob välja käitumise muutuse protsessi faasidena: Terviseharjumuste muutmine Kaalutlemiseelne staadium- ma ei vaja muutusi. Lähedastel on probleem. Abi hakatakse otsima, kuna näiteks pere survestab. Inimene ise ei näe probleemi. Kaalutlemise staadium- mul on probleem, kui ma midagi muudab, võib see mulle kasu tuua. Probleem on teadvustatud. Ettevalmistuse staadium olen valmis muduatust tegema
töötingimusi ning juurdepääsu terviseteenustele.. Meetmed mesotasandil ehk omavalitsuse vastutusvaldkonnas Kohalikul omavalitsusel on mitmeid tegevusvaldkondi, mille kaudu sotsiaalset ebavõrdsust tervises ning paikkonna heaolu ja tervist mõjutada. Kuigi igal omavalitsusel on oma prioriteetsed valdkonnad, eksisteerib neli erinevat dimensiooni sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisel tervises ja kohaliku elanikkonna heaolu arendamisel: füüsiline dimensioon elamistingimuste parendamine, parkide, spordiväljakute, kultuurirajatiste ja muude vaba aja veetmise võimaluste arendamine; 4 sotsiaalne dimensioon kohaliku elanikkonna aktiivne kaasamine otsuste tegemise ja kohaliku elu arendamise protsessi, nende võimestamine ja suutlikkuse arendamine toimetulekuks oma elukorralduse ja tervisemõjuritega;
rohkem haavatavad, et kindlustada neile vajaliku terviseteabe kättesaamise, ning luua neile eeldused ja tingimused oma tervisepotentsiaali täielikuks väljaarendamiseks. Võrdsed võimalused peaks olema loodud kõigile hariduse, eluaseme, töö ning tervishoiuteenuste osas. Nendes valdkondades ei tohiks lähtuda soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist, vaid kõiki tuleks võtta üheselt. See kõik oleks eelduseks Eesti elanike tervise ja elukvaliteedi jätkuvale paranemisele. Kõigil indiviididel peaks olema võimalus aktiivselt osaleda oma kodukandi ja ühiskonna elu ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel ja probleemide lahendamisel. See tähendab sotsiaalset kaasatust, et kõik inimesed saavad osaleda täisväärtuslikus ühiskondlikus elus, samas töötada ning olla majanduslikult aktiivsed. See aga on tervist toetava elukeskkonna aluseks, milleks ongi vaja inimeste aktiivset osalemist otsuste tegemisel.
*Helista politseisse *Jäta meelde vägivallatseja tundemärgid *Aita üles kirjutada pealtnägijate andmed. Kuidas aidata sõpra, kui näed, et sõber võib olla vägivalla ohver? *Kuula ta ära, räägi temaga *Ütle, et usud teda, ära süüdista teda juhtunud *Ütle, et oled tema pärast mures *Ole talle toeks ja aita tal abi otsida. (Politsei 112, Usaldustelefon 126, Tugikeskused) Pilet 4 1.Vaimne tervis kui vaimne heaolu Vaimne heaolu = rahulolu eluga, õnnelikkus, poitiivsete tunnete ja mõtete ülekaal. Vaimne heaolu ei tule iseenesest ega ole sünnil kaasa antud ning seda saab ise suunata ja kujundada. Igal inimesel on võimalik leida oma vaimset tervist toetavad tegevused ja mõttelaad. Enda vaimset tervist saame ise mõjutada paljuski oma mõtete, tunnete, igapäevase suhtlemise ja tegevuste kaudu. Vaimset tervist aitab tasakaalus hoida üldine positiivne mõtlemine ja optimisti väljendamine. Kõik negatiivsed ja positiivsed tunded, mida
emotsioonidele. Krause, N.M & Jay, G.M. (1994) vanuse erinevused. Nooremad arvasid, et terve olemine tähendab tervislikku elustiili. Vanurite jaoks tähendab terve olemine haiguste puudumist. Blaxter (1990) uuris 9000 isikut juhuvalimiga ja vaatles sotsiaalseid tervisekäsitlusi. Tõi välja viis suuremat kategooriat: * tervis ei ole haigus * tervis kui käitumine tervislik elustiil ja iseendast hoolimine * tervis kui psühhosotsiaalne heaolu, vaimse heaoluga seotud, näiteks tunded * tervis kui funktsioon, ehk mida inimene saab teha (teovõime?) * tervis kui pagas, ehk tugev perekond Jõudis järeldusele, et inimese tervisekäsitlus seostub tugevuse ja jõuga, teatud resursside omamisega, meeleolu ja tunnetega, sotsiaalse taustaga. Uurimuste sõnum on võib öelda, et me lähtume inimesena tervisekäsitluse sõnastamisel sellest milline meie roll igapäevases elus on. Lisaks seisundist, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast, jne.
Näiteks Eestis on üks suurimatest väärtustest, et kõht oleks täis, samas aga rikkad riigid, mis asuvad soojas kliimas on hädas veepuudusega. Heaolu materiaalseks eelduseks on ühiskonna majanduslik suutlikkus rahuldada elanikkonna kasvavaid nõudmisi elukvaliteedile. Eesti paistab välja arenenud riik, kus kõik on olemas, kuid palgad jäävad alla inimese suutlikusele kõiki hüvesid tarbida. Heaolu sisu käib käsikäes ühiskonna arenguga ning väärtuste muutumisega. Elukvaliteedi vundament on tervis. Inimesed paigutavad oma vara üha rohkem tervishoidu, eriti just vanemad inimesed. Majanduslik areng loob paremad võimalused heaolu tõusuks läbi jõukuse kasvu. Mida rokem on indiviididel raha käes, seda paremini näeb, kuidas raha kasutatakse, ning saab aidata kaasa heaolu arengule. Tehnoloogiline areng toob kaasa palju uusi võimalusi uute vajaduste rahuldamiseks. Tehnoloogiline areng meditsiinis on juba praegu toonud kaasa inimeste parema
eelistustele, ilma et peaksid eluks vajalike materiaalsete tingimuste pärast iga päev muret tundma. Paljud majandusteadlased näevad heaolu kui tulude voogu, ehk siis isiku võimet osta kaupu või teiste poolt loodud väärtusi. Heaolu on samas ka võimalusi pakkuv keskkond, mis parandab tootlikkust, mistõttu saab heaolu vaadelda ka kui varude kogumit, mille moodustavad looduslikud tingimused, riigi rahalised ressursid, inimeste poolt loodud kapital nagu ehitised, sillad, teed, telekommunikatsioon; institutsionaalne kapital nagu valitsusorganid, juriidiline kaitse, ettevõtted, teadmisressursid, inim- ja kultuurikapital. Seega ei sisalda heaolu mõiste mitte ainult teatud seisundit või protsessi, vaid kindlasti ka vahendeid, millega midagi saavutada või muuta. Individuaalne heaolu kui seisund eeldab sellist hetke, kus indiviidi kõik vajadused on
… vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika on vajalik, sest ühiskonnas on palju sotisaalseid konflikte. Sotsiaalprobleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut. Näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus. Sotisaalsete probleemide tekete põhjused on vaesus, abitus, hälbivus. 2. Sotsiaalpoliitika põhimõtted EW perioodil
tunnused ja kõik organismi funktsioonid on füsioloogilise normi piires. ,,Seni kuni me ei suuda jõuda kokkuleppele tervise tähenduses, olemuses ja selles, kuidas seda mõõta, ei saa me täpselt vastata ka küsimusele, kuidas tervist hoida, edendada ning taastada." Stone, 1979 Haigus lapsel pea valutab = kooli või ei? Kuidas siis tervist mõõta ja mida mõista selle all? ÜHISKOND: Tervis peaks looma hea elukvaliteedi, ta määrab elukvaliteedi. Kui elukvaliteet on hea, siis saab areneda isiksus. Jätkusuutlikkus, et inimkond püsiks = töö- ja maksuvõimelisus. Ühiskonnale on tervis väga oluline ja tähtis!! Rahvatervise strateegias on kaks suunda: tervisearenduse suund ja haiguste ennetamise suund. Oleneb riigist ja majandusest. Tervise erinevad kontseptsioonid: Funktsionaalne: organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli. Põhinetakse ühiskonnas kehtivatele väärtushinnangutele.
The OECD Better Life Index ehk Parema Elu Indeks OECD Parema Elu Indeks · OECD raport ,,Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu" on 2009. aastal ilmunud Stiglitz- Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus · OECD kasutab heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning jätkusuutlikkuse näitajad Elukvaliteet: Materiaalsed elamistingimused: ·Tervis ·Sissetulek ·Töö- ja pereelu ühitamine ·Elamumajandus ·Haridus ·Töökoht ·Kogukond ·Turvalisus ·Keskkond ·Valitsemine ja kodanikkond ·Subjektiivne heaolu Heaolu kindlustab neli ressurssi: Loodusvara
Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks -- Sotsiaalprobleem –eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed: Vaesuse põhjuste seletus USA-s Enne 1960. aastaid – “cultural deficit” “cultural deprivatisation” jm teooriad –
Maslow inimvajaduste hierarhia on pööratud justkui tagurpidi. Hoolimata sellest, kas hierarhia baastasandid on tagatud või mitte, oodatakse tööturul eelkõige võimekust, töökust, usaldust ja maksimaalset eneseteostust. Tuleb osata ennast hästi müüa, et teenida piisavalt sisstulekut ja olla rahaliselt edukas. Alles siis avaneb võimalus katta nii palju kui vaja oma füsioloogilistest vajadustest. 12. Miliseid eluvaldkondi tuleks arvesse võtta elukvaliteedi hindamisel ( lk15) Elukvaliteedi uuringud eristavad tihti selle subjektiivset ja objektiivset külge. Subjektiivne elukvaliteet on hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt. Objektiivne elukvaliteet peegeldab sotsiaalkultuuriliste vajaduste rahuldamist materiaalse heaolu, sotsiaalse staatuse ja füüsilise heaolu saavutamiseks. Elukvaliteedi mõõtmisel tuleb arvese võtta hulgaliselt eluvaldkondi, kuhu kuuluvad perekond, sõbrad, töö, ümbrukond, ühikond, tervis, haridus ja vaimsus
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia , sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika instituut EAKATE ELUKVALITEET EESTI ÜHISKONNAS Referaat TARTU 2012 Rahvastiku kiire vananemine ja oodatav eluea tõus on tinginud selle, et käesolev aasta on kuulutatud ,,Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks 2012". Seoses sellega on hakatud rohkem rääkima vananemisest ja eakatega seotud probleemidest. Viiakse läbi rohkem eakatele mõeldud üritusi, konverentse ja teostatakse uusi uurimusi
Töötajate aus kohtlemine · Värbamisel ja valikul · Koolitamisel Edutamisel · Tunnustamisel · Soorituse hindamisel Töö huvitavamaks ja rahuldust pakkuvamaks muutmine · Rahulolu suurendamine · Töökeskkonna turvalisus, töövahendid · Töötajate motiveerimine · Toimivate meeskondade kujundamine Töö produktiivsuse tõstmine · Efektiivsuse suurendamine · Oskuste arendamine · Väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = (MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda
.....................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine.............................................................................5 2.2 Meeleelundite vananemine.......................................................................5 2.3 Psüühiline vananemine...........................................................................6 3 TOIMETULEK JA TEGEVUSED................................................................7 3.1 Füüsiline.............................................................................................7 3.2 Psühholoogiline tervis...............................................................................7 3.3 Sotsiaalne seotus, suhted...........................................................................8 3.4 Võimalikud terviseriskid hilises täiskasvanueas.................................
individuaalsed ja sotsiaalsed faktorid omavahel seotud. Tervist mõjutavad faktorid on bioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalmajanduslikud ja tervisekäitumine (KA, suitsetam, toitum, alkoholi tarbim). Tervis on inimese kõige tähtsam ressurss, mis kujuneb väga paljude tegurite keerulisel koosmõjus. Tervis:1. füüsiline on seotud keha funktsioneerimise ja füsioloogiliste protsessidega. 2. vaimne on seotud psüühilise, emotsionaalse ja hingelise heaoluga.Psüühiline tervis seostub võimega selgelt ja seostatult mõelda. Emotsionaalne tervis iseloomustab võimet tunda ja eristada erinevaid tundmusi (kurbus, rõõm, rahulolu jne.). Hingeline tervis võib olla seotud religioossete uskumuste ja tegevustega või muude isiklike tõekspidamiste, käitumispõhimõtete ja meelerahu saavutamise viisidega.3. Sotsiaalne kajastab suhteid teiste inimestegaTervisevaru suurendamise võimalused
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia koostöö..................................
Nadezda Matõljova O15-010 Eksamitöö Õendus keskendub hoolitsemisele patsiendieest,mis väljendub tervise edendamis ja säilimises,haiguste ennetamises,tervise taastamises ja vaevuste ja kannatuste leevendamises. (Õe eetika koodeks.29.11.1996) Õde vastutab oma tegevuste eest ja peab oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendama.Tundes isiklikku vastutust õde täitma ainult need kohustused,mille kohta ta omab piisavalt tedmisi ja oskusi ning keelduma kohustustest,mida ei saa ohutult täita teadmiste ja oskuste puudumise tõttu. .(Õe eetika koodeks.29.11.1996) Olulist rolli õendustegevuses on eetika, mis põhineb moraalsel käitumisel. Eetika põhimõtteks on kahju ja kannatuste vältiminehead tegemine ja hoolivus,õendusabi kättesaadavus ja järjepidevus: võrdsus, õiglus, solidaarsus,privaatsus, konfidentsiaalsus, autonoomia, tervisekesksus, turvaline keskkond pidevõ
Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu
Põhiklass Talupoeg Tööline Teenistuja, juht Tootmisüksus Talu Tehas, vabrik Instituut, firma Põhivajadused Olmevajadused Sotsiaalsed Eneseregulatsioon Suhtlemine Inimene-loodus Inimene-masin Inimene-inimene Ajaperspektiiv Minevik Olevik Tulevik Strat. ressursid Toit, toore Kapital, teave Haridus, vaimsus Tehnoloogia Käsitöö Mehhan. tehnol Vaimne tehnol. Ideoloogia Religioosne Sotsiotsentristlik Humanistlik KEHA, TERVIS, HAIGUS JA TERVISHOIUSÜSTEEM Kehasotsioloogia uurib kuidas sotsiaalsed muutused ja tegurid mõjutavad keha. Iga inimese keha mõjutavad selles ühiskonnas kehtivad väärtused, normid ja sotsiaalsed tegurid Keha, tervis ja sotsiaalne elu on omavahel tihedalt seotud Kehasotsioloogia on väga uus valdkond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
