Facebook Like

Terve naine (1)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris



TERVE NAINE


KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE


KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS




TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL
TARTU 2006




Sisukord:
  • Naise elukaar . Naise eluperioodide iseloomustus
  • Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia
  • Seksuaalfüsioloogia
  • Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon
  • Raseduse füsioloogia
  • Raseduse diagnoosimine
  • Raseduse kulu jälgimine
  • Normaalne sünnitus
  • Vastsündinu
  • Sünnitusjärgne periood





    I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus.
    Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt:
    1. Lapseiga : sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni
    2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon
    3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani
    4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga
    5. Menopaus : viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks , tavaliselt 50.-52.a.
    6. Vanadusperiood e. seenium: alates 60.a.
    Vastsündinuperiood: see on naise eluperioodidest kõige lühem ning ainuke, kus lapse organismi füsioloogiliste protsesside põhjustajaks on eksogeensed (organismivälised) soospetsiifilised hormoonid, mis on saadud emalt transplatsentaarselt. Vastsündinud tüdrukul tekib füsioloogiline seisund, mis on sarnane pubereteedieaga. Vahetult peale sündi on östrogeenide (naissuguhormoonide) peegel vastsündinu veres niisama kõrge kui emal. Koheselt algab aga östrogeenide lammutamine ja ekskretsioon e. eritumine naha ja soole kaudu, mis kestab 5-7 (maksimaalselt 10) päeva. Naissuguhormoonide rohkusest tingituna on vastsündinu häbe (lad.k. vulva ) kohev, hästi arenenud kapillaaride võrgustikuga. Esimestel elupäevadel võib esineda ka füsioloogilist piimanäärmete turset ; see möödub kiiresti iseeneslikult ning ravi ei vaja. Vahel võib vastsündinud tüdrukul esineda ka limajat või veresegust eritist tupest; ka see möödub iseenesest.
    Rahuperiood: Peale emalt pärinevate östrogeenide elimineerumist ning nendest tingitud muutuste taandarengut algab nn. rahuperiood. See algab tavaliselt 21. elupäevast ning kestab 8.-10. eluaastani. Seda perioodi mõjutavad peamiselt väikesed hormoonide hulgad, mis eritatakse neerupealiste poolt ning mis genitaalsüsteemile mõju ei avalda. Selle perioodi lõpul tekib soospetsiifiliste hormoonide produktsioon munasarjades.
    Suguküpsusperiood: selle perioodi peamiseks iseloomustajaks on munasarjades toodetavad kehaomased ja soospetsiifilised hormoonid. Esmalt moodustuvad östrogeenid, mille toimel läheb rahuperiood üle prepuberteedifaasi, mil tekivad anatoomilised ja funktsionaalsed muutused genitaalsüsteemis. Muutused toimuvad kogu organismis: toimub kasvu kiirenemine (kasvuhüpe), muutub vaagna kuju, kujunevad sekundaarsed sugutunnused: arenevad rinnad (telarche), tekib karvakasv häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes (pubarche ja axillarche).
    See faas lõpeb menarhega (esimese menstruatsiooniga), mis tähistab puberteedifaasi algust. Esimene menstruatsioon algab tavaliselt 12.-14.a. vanuses. Puberteedifaasis lõpeb kogu genitaalsüsteemi ja ka sekundaarsete sugutunnuste areng. Lisaks östrogeenidele hakatakse munasarjades tootma ka kollaskehahormooni (progesterooni), mille toimel algul monofaasiline (anovulatoorne) menstruaaltsükkel läheb üle regulaarseks bifaasiliseks (ovulatsiooniga) tsükliks.
    Reproduktiivse - e. suguküpse ea all mõistetakse iga, milleni jõudnud naisel on generatiivne (soojätkamise-) funktsioon lõplikult välja kujunenud ning mille vältel naine on võimeline sünnitama. Fertiilne iga kestab 15.-45. eluaastani. Seda perioodi iseloomustavad regulaarsed ovulatoorsed menstruaaltsüklid.
    Klimaketeeriumi- e. üleminekuiga võib jagada pre-, peri - ja postmenopausiks. Seda perioodi iseloomustab munasarjade talitluse järkjärguline nõrgenemine. Anovulatoorsed tsüklid järjest sagenevad, viljastumisvõime väheneb, hakkab vähenema östrogeenide produktsioon. Muutub menstruatsioonitsüklite rütm, menstruatsioonid korduvad harvemini, esineb ebakorrapärasust.
    Premenopausi perioodis on menstruaaltsüklid veel regulaarsed;
    Perimenopausi perioodis, mis jääb vahetult enne menopausi , võib menses olla juba ebaregulaarne, kuid on siiski esinenud viimase 12 kuu vältel vähemalt korra.
    Menopausi all mõistetakse viimast menstruatsiooni e. viimast munasarjade poolt kontrollitud verejooksu . Menopausi saame hinnata vaid retrospektiivselt - kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 1 aasta. Menopaus saabub tavaliselt 47.-52.a. vanuses, keskmiselt 50.eluaastal.
    Postmenopausiks nimetatakse perioodi, mis algab 1 aasta peale viimast menstruatsiooni.
    Seenium e. vanadus algab 60-aastaselt. Munasarjade hormonaalne funktsioon väheneb pidevalt. Täielikult ei kao östrogeenid naise organismist kunagi, kuna neid toodetakse androgeenide vahendusel ka neerupealistes ja perifeerse konversiooni teel rasvkoes .
    II Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia
    Looteperioodil on suguelundite areng mõlemal sugupoolel ühesugune kuni 6. embüonaalnädalani. Munasari ja testis hakkavad arenema ühesugusest diferentseerumata gonaadist (sugunäärmest). Diferentseerumisega algab ka välisuguelundite moodustumine, lähtega ühtsest algvormist. Meesuguhormoonide e. androgeenide toimel arenevad need maskuliinses (mehelikus) suunas, kui androgeene ei ole, siis kujunevad naisetüüpi välised suguelundid .Sisemised suguelundid hakkavad arenema eri algeist, ent esialgu moodustuvad siiski mõlemad nii nais - kui meeslootel. Kummagi sugupoole sisesuguelundite eelastmed arenevad kahe, esialgu paraleellsete juhade süsteemina, mesonefrose ja paramesonefrose juhadena. Paramesonefrose juhad (Mülleri juhad) arenevad munajuhadeks, emakaks ja tupe ülaosaks. Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab uterovaginaalse kanali ja tupe alumise osa vahele, kuhu moodustub alates 3. raseduskuust kiiresti jagunev tsoon, tupeplaat, mis hakkab jagunema ja allapoole kasvama. Tupeplaat kanaliseerub 5. lootekuu ajaks, nii kujuneb ühendus tupe ülemise ja alumise osa vahel. Tuppe ja tupe sissepääsu (tupeesikut) eraldavast membraanist kujuneb neitsinahk . Kärbuvatest mesonefrose juhadest (Wolffi juhadest) jäävad naise organismi epoophoron ja paroophoron - moodustised munasarja kinnistisse ning Gartneri juhad tupe kõrvale.
    Naise vaagen
    Kaks puusaluud koos ristluuga moodustavad laia luurõnga - vaagna ( pelvis ), mis ühendab keret alajäsemete vabaosaga ja on toeseks siseelunditele. Vaagen jaotub kahte ossa : ülemine, laiem on suur vaagen (pelvis major ) ja alumine, kitsam osa on väike vaagen (pelvis minor ). Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad, tagant osaliselt ristluulülid, eest kõhusein. Sünnitusabis seisneb suure vaagna tähtsus selles, et ta on komplemiseks ja mõõtmiseks kättesaadavam kui väike vaagen. Suure vaagna mõõtude järgi saame umbkaudu otsustada väikese vaagna mõõtmete üle. Väike vaagen asetseb vaagna sissekäigu all ja on igast küljest ümbritsetud järeleandmatute luuliste seintega. Ees on vaagna sein madal, selle moodustavad häbemeluud; taga, vastupidi, on väikse vaagna sein kõrge, selle moodustavad rist - ja õndraluu. Väikese vaagna külgmised seinad moodustuvad häbeme- ja istmikuluudest ning ristluult neile kulgevatest sidemetest. Vastandina suurele vaagnale kujutab väike vaagen endast suhteliselt järeleandmatut luulist kanalit, mille loode läbib sünnituse ajal.
    Väike vaagen jaguneb järgmisteks tasapindadeks:
    1. sissepääsu tasapind
    2. laiuse tasapind
    3. kitsuse tasapind
    4. väljapääsu tasapind
    Väikese vaagna tasapindade järgi hinnatakse loote eesasetseva osa seadumist ja edasiliikumist sünnituse ajal.
    Sissepääsu tasapinna otsemõõt kulgeb ristluu neemelt (promontooriumilt) sümfüüsi ülemisele servale.
    Laiuse tasapinna otsemõõt mõõdetakse II/III õndralüli ühendusest sümfüüsi keskosani, kitsuse tasapina otsemõõt aga ristluu tipust sümfüüsi alumise servani.
    Väljapääsu tasapinda piiravad sümfüüsi alumine serv, häbemeluude ja istmikuluude ääred, istmikuköbrud ja õndraluu ning selle tasapinna otsemõõt kulgeb õdraluu tipust sümfüüsi alumisele servale.
    Kui saadud nelja otsemõõdu keskpunktid ühendada, saame vaagna juhtjoone e. vaagna telje ( axis pelvis). Loote liikumine sünnituskanalis toimub vaagna telje suunas.
    Sünnituskanali moodustavad luuline vaagen, väikevaagna pehmed koed ja vaagnapõhi.
    Naise vaagna luud on õhemad ja siledamad kui mehe vaagna luud, niudeluude tiivad on rohkem välja pöördunud, ristluu on laiem ja lamedam, istmikuköbrud on teineteisest suhteliselt kaugemal ning õndraluu ulatub vähem ette kui mehe vaagnal. Häbemeluude alumistest harudest moodustunud nurk on naise vaagnal nüri, mehe vaagnal aga terav . Naise vaagna sissekäik on risti-ovaalse kujuga, naise väikese vaagna õõs on painutatud silindri kujuline, samas kui mehe vaagna õõs on lehterjas. Seega - naise vaagen on lühem ja laiem, suurema mahuga ja madal; see on väga oluline, kuna naisel täidab vaagen ka sünnitusteede funktsiooni.
    Vaagna põhi
    Vaagna põhi etendab naise suguelundite füsioloogias tähtsat osa. Vaagna põhja lihaste ja sidekirmete tunduv lõtvumine või vigastumine tingib rea patoloogilisi kõrvalekaldumisi nii suguelundite asetsuses kui talitluses; vaagna põhi omab tähtsust emaka normaalse asendi säilitamisel; sünnitusel lülitub vaagna põhi sünnituskanalisse.
    Vaagna põhjas on kolm ava: üks, mille kaudu väljub kusejuha; selle all on ava, mille kaudu kulgeb tupp , ja veel allpool ava, mida läbib pärasool.
    Lahkliha e. perineumi koosseisu kuuluvad lihased ja fastsiad , mis sulevad vaagnaõõne altpoolt, suletav piirkond meenutab kujult rombi.
    Eristatakse 3 lihaskihti:
    1. süva kihi moodustavad
    1)pärakutõsturlihas, mis tõstab väikevaagna põhja ja tõmbab pärasoolt üles- ja ettepoole , avaldab survet tupe külgseinadele ning
    2)õndralihas.
    2. keskse kihi moodustavad
    1)süvalahkliha-ristilihas, mis fikseerib kusiti ja soodustab lihaskimpude vahel paiknevate lisasugunäärmete sekreetide eritumist,
    2)kusitisulgurlihas, mis ahendab tahteliselt kusitit ja tuppe.
    3. pindmise kihi moodustavad
    1)välimine pärakusulgur, mis ahendab tahteliselt pärakut,
    2)pindmine lahkliha-ristilihas, mis fikseerib lahkliha kõõlustsentrumi, 3)istmikuluu- korgaskeha lihas, mis surub kinni kõdisti veenid, mistõttu tekib kõdisti suurenemine ja erektsioon ,
    4)sibulakäsnkeha-lihas, mis naisel ahendab tupeesikut.
    Süva kihi lihased koos sidekirmetega moodustavad vaagnavahese (diaphragma pelvis) ning keskse kihi lihased kusesuguvahese (diaphragma urogenitale).
    Sünnituse korral venitab loote eesasetsev osa kogu vaagna põhja lihaste süsteemi ja viimane moodustab lihastest toru, mis on sünnituskanali pikenduseks.
    Normaalse vaagna mõõtmed
    Normaalseks vaagnaks peetakse sünnitusabis niisugust, mis ei osuta tunduvat takistust elusa, lõpuni kantud loote edasiliikumisele. Vaagna ja lõpuni kantud loote pea mõõtmete vastastikkuse suhte alusel on kindlaks määratud keskmised vaagna mõõtmed, mille puhul suurel enamikul juhtudel pea läbib vaagna ilma eriliste raskusteta. Vaagna mõõtude kindlakstegemine on väga tähtis, et õigeaegselt selgitada ja vältida nendega seoses olevaid patoloogilisi nähtusi sünnituse puhul. Enamus vaagna sisemisi mõõtmeid ei ole elusal naisel vahetult mõõdetavad. Seepärast tehakse praktilises töös kindlaks vaagna välimised mõõtmed ja nende järgi otsustatakse sisemiste mõõtmete üle. Sünnituse käigus ei saa aga otsustada mitte ainult vaagna mõõtmete järgi (cm), vaid tuleb arvestada naise kogu luustiku iseärasusi, loote pea mõõtmeid ning loote pea ja vaagna mõõtmete vastastikkust suhet.
    Vaagna mõõtmiseks kasutatakse erilist sirklit - vaagnamõõtjat. Naine lamab mõõtmise ajal selili voodil, mõõtja seisab või istub näoga tema poole. Kummasegi kätte võetakse vaagnamõõtja üks haru, nimetissõrme ja pöidlaga hoitakse kinni tema otstes olevatest nuppudest. Mõõdetakse kaugused järgmiste punktide vahel:
  • Distantia spinarum on kaugus ülemiste-eesmiste niudeluuogade vahel, tavaliselt 25-26cm. Selle kauguse mõõtmisel tuleb vaagnamõõtja otsad asetada tihedasti ülemiste-eesmiste niudeluuogade välimistele äärtele. Selleks kombeldakse algul sõrmedega niudeluuogasid, asetatakse nendele kohtadele, sõrmi ära võtmata, vaagnamõõtja nupud ja surutakse tihedasti vastu luid .
  • Distantia cristarum on kaugus niudeluuharjade kõige enam väljaulatuvate punktide vahel, tavaliselt 28-29cm. Samasse asendisse jäädes kompleb ämmaemand nimetis- või keskmise sõrmega niudeluuharjasid ja asetab neile vaagnamõõtja nupud. Seejärel nihutab ta nuppe välimistel harjadel edasi-tagasi, nii et nad harjadelt ära ei libiseks, ja jälgib sentimeetri skaalat . Kõige suurem mõõt skaalal on diastantia cristarum.
  • Distantia trochanterica on vahemaa reieluude suurte pöörate vahel, tavaliselt 30-31cm. Jäädes samasse asendisse, viib ämmaemand vaagnamõõtja nupud üle reie välimisele pinnale, kompleb nimetissõrmega suuri pöörlaid ühel ja teisel pool ning surub vaagnamõõtja nupud tihedasti nende vastu. Paksu nahaaluse rasvakihiga naistel ei ole kerge suuri pöörlaid kombelda. Sellisel juhul lastakse naist liigutada algul ühte, siis teist jalga ning püütakse samaaegselt sõrmedega kombelda pöörlate, mis jala liigutamise puhul on selgemini tuntav.
    Kõik need kolm mõõtu iseloomustavad vaagna ristiläbimõõtu.
    Vaagna otsemõõtmetes, eriti väikese vaagna sissekäigu otsemõõtmes orienteerumiseks määratakse väline otsemõõde. Selleks lastakse naisel pöörduda küljele, alumist jalga tugevasti puusa - ja põlveliigesest painutada ning põlv kõhu vastu tõmmata, ülemist jalga sirutada. Nüüd mõõdetakse kaugus V nimmelüli ogajätke alusest lohust kuni sümfüüsi ülemise ääreni. Väline otsemõõde e. väline konjugaat (conjugata externa) on tavaliselt 20cm. Välise konjugaadi järgi saame me arvutada ka oletatava tõelise konjugaadi e. vaagna sissekäigu (sisemise) otsemõõte - selleks tuleb välise konjugaadi mõõdust lahutada 9 (näiteks: kui väiline konjugaat on 20cm, siis
    20-9=11cm, seega tõeline konjugaat on 11cm).
    Naise suguelundid (organa genitalia feminina)
    Naise suguelundid jagunevad välisteks ja sisemisteks suguelunditeks. Välissuguelundid asetsevad tervikuna väljaspool vaagnaõõnt ning moodustavad naise häbeme, kuhu kuuluvad häbemekink, häbememokad ja kõdisti. Sisemised suguelundid asuvad väikevaagna õõnes. Nad koosnevad munasarjadest ja munajuhadest ning emakast ja tupest.
    Välissuguelundid
    Häbemekink on häbemeliiduse kohal asuv nahaaluse rasvkoe padjand, mida katab tüüpiline välisnahk. Nahk sisaldab higi- ja rasunäärmeid ning on alates puberteedieast kaetud karvadega. Häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suurte häbememokkade eesmisi otsi ühendab eesmine kommissuur , tagumisi tagumine kommissuur. Suurte häbememokkade vahel on paar väikeseid häbememokki, mis piiravad tupeesikut. Väikesed häbememokad on kaetud limaskesta meenutava õrna nahaga, mis on veidi pigmenteerunud , karvadeta ning sisaldab küll rasunäärmeid, kuid mitte higinäärmeid. Tupeesiku eesmises osas asub väikeste häbememokkade liitumiskohal kõdisti e. kliitor , mis koosneb kahest kõdistikorgaskehast. Need on oma ehituselt sarnased mehe suguti korgaskehadele ning on võimelised erektsiooniks. Kõdisti ja väikesed häbememokad on tänu erakordselt tihedale innervatsioonile (närvidega varustatusele) naise suguelundite kõige tundlikumad osad ning koos kusitiharjaga, mis asub tupe eesmises seinas, funktsioneerivad nad naisel otseste seksuaalärrituste peamiste retseptoritena.
    Tupeesikusse avanevad kusiti ja tupp, siin asuvad ka kusitinäärmete ja suurte esikunäärmete (Bartholini näärmete) ning väikeste esikunäärmete viimajuhade avavused. Sugulise erutuse korral eritub suurtest esikunäärmetest klaasjat-limajat vedelikku, mis niisutab tupeesiku limaskesta ja soodustab sellega suguühet, kuna tupp on siis niiske ning hõõrdumine väiksem.
    Sisemised suguelundid
    Munasari (ovarium)
    Munasari on kujult lapik - ovaalne ploomikivi meenutav 4x2x1 cm suurune paarisorgan, mis kaalub ligikaudu 5g. Munasarjal on tubaarne (munajuhapoolne) ja uteriinne (emakapoolne) ots, eesmine e. munasarjakinnistmine serv ja vaba (tagumine) serv, lateraalne ja mediaalne pind. Munasarja ülemine, tubaarne, ots on munajuha kõhtmise otsa lingukujulises haardes ja munasarja kandesideme abil kinnitunud vaagnaõõne külgseinale. See side on kõhukelme kurd , milles kulgevad munasarja veresooned . Munasarja alumine, uteriinne, ots on emakale lähemal ja on sellega ühenduses munasarja-pärissideme abil. Munasarjakinnistmine serv kinnitub munasarjakinnisti, mesovaariumi, abil emaka laisideme tagumisele pinnale. Munasarja vaba serv on kokkupuutes munajuhanarmastega.
    Puberteediealise tütarlapse munasarja välispind on sile, tuhmi läike ja hallikasroosa värvusega. Suguküpse naise munasarja pind on ebatasane, see on seotud folliiklite arengu käigus tekkivate muutuste, ovulatsioonide ning nendele järgnevate armistumistega munasarja koes. Vastsündinu munasari on tunduvalt väiksem kui täiskasvanul. Munasarja kasv lõpeb alles puberteedieas. Naise reproduktiivse ea lõppedes algab munasarja mõõtmete ja kaalu vähenemine.
    Munasarja siseehitus
    Munasarja koe põhimassi moodustab rohkete kollageensete ja elastsete kiududega sidekoeline munasarjastrooma, milles on rohkelt veresooni ja närve. Munasarja perifeerne osa nn. parenhümatoostsoon e. koor, sisaldab hulgaliselt munasarjanääpse e. munasarjafolliikleid. Kõrvuti folliiklitega esineb seal ka kollaskehi ( corpus luteum) ning viimaste taandarenemisel tekkivaid armkoelisi valkjaskehi (corpus albicans).
    Folliiklid jagunevad primaarseteks-, sekundaarseteks- ning tertsiaarseteks e. Graafi foliikliteks. Tertsiaarses e. Graafi e. põisfoliiklis paikneb küpsev munarakk , mille läbimõõt on umbes 150 mikromeetrit. Kui folliikel on oma kasvus saavutanud läbimõõdu 1,5-2cm, siis rebenevad selle folliikli kohalt munasarja katted , folliikel lõhkeb ning temas paiknenud munarakk koos folliiklivedelikuga paiskub kõhukelmeõõnde - toimub ovulatsioon . Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt , mis täitub verevalumiga. Lõhkenud folliikli kohale tekib kollaskeha . Kui munarakk viljastatakse, siis kollaskeha areneb edasi, suureneb kuni 3cm-ni ning jääb toetama rasedust tema poolt toodetava kollaskehahormooniga (progesterooniga). Kui aga viljastumist ei toimu, siis kollaskeha lakkab enne järgmist menstruatsiooni funktsioneerimast ning taandareneb ja armistub: kujuneb valkjaskeha.
    Munasarja verevarustus toimub ovariaalarteri kaudu, mis saab alguse kõhuaordist allpool neeruartereid, verevarustuses osaleb ka emakakarteri munasarjaharu. Venoosne äravool toimub alumisse õõnesveeni: vasem munasarjaveen suubub vasemasse neeruveeni, parem munasarjaveen aga otse alumisse õõnesveeni.
    Munajuha (tuba uterina)
    Munajuha on umbes 12cm pikkune torujas organ, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Munajuha asub emaka laisideme vabas servas ning on kogu ulatuses intraperitoneaalse asetusega. Munajuha kõhtmine suue asub munasarja läheduses, see on lehtrikujuliselt laienenud ja moodustab munajuhalehtri. Munajuhalehtri servad on narmastunud, esineb 10-15 munajuhanarmast. Üks narmastest on teistest pikem ja ulatub munasarja vabale servale. Munajuhalehtrile järgneb munajuha laienenud osa - munajuha ampull, mille läbimõõt on 6-10mm ja mis moodustab 2/3 munajuha kogupikkusest. Ampullile järgneb munajuha kitsuse osa, mille läbimõõt on 3mm. Kitsuseosa ulatub emakanurgani ja jätkub munajuha emakaosana, mis läbib emaka seina. Munajuha emakaosa on lühim (1,5cm) ja kitsaim (1mm). Munajuha sein koosneb limaskestast, lihaskestast ja serooskestast. Munajuha limaskest moodustab arvukalt pikikurde; ta on kaetud silindrilise ripsepiteeliga, mille ripsmete löögid on suunaga emakaõõne poole. Ripsepiteeli vahel on silindrilisi sekretsioonivõimelisi rakke, mille poolt eritatav nõre katab munajuha läbiva munaraku vedelikukihiga. Viljastatud munaraku rändamine läbi munajuha emakaõõnde kestab ripsepiteeli ripsmete ja sekreedi toel 4-5 päeva. Seemnerakud liiguvad samal ajal munarakule emakaõõne poolt vastu. Munarakk kohtub seemnerakuga ja viljastatakse tavaliselt munajuha ampullaarosas umbes 2 tundi peale suguühet.
    Emakas (uterus)
    Emakas on paaritu, pirnikujuline organ, mis asub väikevaagnas kusepõie ja pärasoole vahelise peritoneaalvoldi - emaka laisideme - lestmete vahel. Mittesünnitanul on emakas 7-8cm, sünnitanul 8-9,5cm pikkune, maksimaalne laius munajuhade suubumiskohtade vahel on 4,5cm. Mitterase emakas kaalub umbes 60-80g.
    Emakal on kolm osa: emakakeha, emakakitsus ja emakakael .
    Emakakeha (corpus uteri) moodustab emaka kogupikkusest 2/3. Tema ülemist osa nimetatakse emakapõhjaks (fundus uteri). Munajuhade suubumiskohtasid nimetatakse emakanurkadeks.
    Emakakitsus on umbes 1cm pikkune ühendusala emakakeha ja emakakaela vahel. Emakakael moodustab emaka pikkusest 1/3 ning jaguneb tupeüliseks osaks ja tupeosaks.
    Emakaõõs on kolmnurkse kujuga, tema ülemistes nurkades on munajuhade emakapoolsed avavused ning alumine tipp läheb üle emakakaelakanaliks.
    Emakas on lihaseline elund. Tema sein on 1-1,25 cm paksune ning koosneb serooskestast, lihaskestast ning limaskestast.
    Emaka serooskest e. perimeetrium on kõhukelme vistseraalse lestme osa. Serooskesta üleminek vaagnaõõne külgseinalt emakale toimub emakalaisidemena, milles kulgevad emaka veresooned ja närvid ja mida seetõttu nimetatakse ka emakakinnistiks. Kõhuõõne eesmist seina vooderdav kõhukelme laskub väikevaagnasse, katab kusepõietipu ja kusepõie tagumise pinna ning jätkub emaka kusepõismisel pinnal, moodustades kusepõie ja emaka vahele väikese taskukujulise süvendi - kusepõie-emaka õõnestise. Kõhukelme üleminek emaka kusepõismisele (eesmisele) pinnale toimub emakakitsuse kohal, kusjuures emakakaela eesmine pind jääb kõhukelmest katmata . Emaka soolmisel pinnal katab kõhukelme emakat kogu ulatuses, jätkudes emakakaelalt ka tupe tagumisele võlvile. Tupelt läheb kõhukelme üle pärasoolele. Emaka ja pärasoole vahel tekib naise kõhukelmeõõne sügavaim sopis - pärasoole-emaka õõnestis e. Douglase õõs.
    Emaka lihaskesta ja serooskesta vahel, peamiselt emakaservade kohal ja emakakaela ümber on sidekoeline parameetrium.
    Lihaskest e. müomeetrium on emakaseina kõige paksem kiht, ta koosneb ristuvate silelihaskiudude põimikust koos selles leiduvate arvukate veresoontega. Müomeetrium koosneb subseroossest, kesksest ning submukoossest kihist . Keskses kihis on tsirkulaarsed, kahes ülejäänud kihis aga pikilihaskiud. Kõigi kolme kihi lihaskiud põimuvad omavahel tihedasti. Emakakeha kohal on ülekaalus keskne tsirkulaarne lihaskiht, emakakaela kohal aga mõlemad pikikihid. Emakakaela lihaskiht on üldiselt nõrgemini arenenud ja sisaldab rohkesti elastseid ja fibroosseid elemente.
    Müomeetriumi lihaskiud kulgevad spiraalselt. Need paljud omavahel põimuvad spiraalid tekitavad müomeetriumis tiheda võrgustiku, mis võimaldab emakaseina ühtlast venimist raseduse ajal ja mille kokkutõmme sünnituse ajal annab loote väljutamiseks kõige otstarbekama jõudude rakenduse .
    Emaka limaskest e. endomeetrium on sile ja kaetud ripsepiteeliga, mille ripsmete löögid on suunaga emakasuudme poole. Endomeetrium jaguneb pindmiseks e. funktsionaalseks kihiks paksusega kuni 3,5mm ja süvaks e. basaalseks kihiks paksusega umbes 1mm. Endomeetriumi funktsionaalsetest muutustest menstruaaltsükli ajal võtab osa vaid funktsionaalne kiht. Basaalkiht on oluline selle poolest, et temast lähtub endomeetriumi regeneratsioon e. taastumine .
    Emaka asend ja fiksatsioon Emakas ja tupp moodustavad ettepoole avatud nürinurga. Emaka ja tupe sellist vahekorda nimetatakse emaka ettekaldeks e. anteversiooniks. Emakakitsuse kohal on nurk emakakeha ja emakakaela vahel, mille põhjustab emaka ettepaine e. anteflektsioon. Emaka normaalne anteversioon -anteflektsioonasend on füsioloogilistes tingimustes suurel määral muutuv ja sõltub naaberorganite (kusepõis ja pärasool) täitumusest ning kehaasendist. Emaka normaalse asendi säilitamisel kuulub esikoht vaagnapõhja lihastele , selle sidekirmetele ja kõhupressile. Lisaks fikseerivad emakat ja emakakaela mitmed sidemed: emaka hoideside, kusepõie-emaka sidemed, ristluu-emaka sidemed, kardinaalsidemed, emaka ümarsidemed, emaka laiside.
    Emaka verevarustus toimub emakaarterite kaudu, mis algavad sisemisest niudearterist. Verevarustuses osalevad ka munasarjaarterid. Venoosne äravool toimub sisemise niudeveeni kaudu ning osaliselt ka munasarjaveenide kaudu otse alumisse õõnesveeni. Lümf suundub emakakehast ja osaliselt emakakaelast lümfisõlmedesse, mis paiknevad kõhuaordi ja alumise õõnesveeni ümber. Osa lümfist suundub aga kubemekanali kaudu kubeme piirkonna lümfisõlmedesse.
    Tupp (vagina)
    Tupp on torujas, elastsete seintega organ, mis asub väikevaagnas kusepõie ja kusiti ning pärasoole vahel. Tupe pikkus on 8-9cm, kusjuures tupe tagumine sein on eesmisest seinast 1,5-2cm pikem. Tupe laius, mis on tema elastsuse tõttu raskesti määratav, on umbes 3cm. Väljaspoolt piirab tuppe tupeesik. Piiriks tupeesiku ja tupe vahel on tupesuue, mida tütarlapsel osaliselt katab neitsinahk e. hüümen. Hüümen kuulub välissuguelundite hulka, kuigi tema sisemine pind on arenenud sisemiste suguelunditega ühisest algmetest. Neitsinahk on varieeruva kujuga, tavaliselt tupeesiku tagumiselt servalt esiletungiv poolkuukujuline limaskestavolt, mis esimese suguühte ajal rebeneb. Neitsinaha rebenemise e. defloratsiooniga kaasneb tavaliselt vähene veritsus . Pärast esimest sünnitust jäävad neitsinahast järele neitsinahalihakesed (carunculae hymenales)
    Ülemises osas laienev tupp ümbritseb emakakaela tupeosa ja moodustab tupevõlvi. Tagumine tupevõlv asub pärasoole ja emaka vahel paikneva Douglase õõne vahetus naabruses, olles eraldatud sellest vaid mõne millimeetri paksuse tupeseina ja selle kõhukelmepoolsel pinnal oleva peritoneaalkattega. Kuna Douglase õõs on kõhukelmeõõne kõige madalam koht, siis valgub sinna vahel haiguslikke eritisi (verd, mäda), mida sealt on võimalik diagnostilisel või ravi eesmärgil tupe tagumise võlvi punkteerimisega eemaldada. Tupe limaskest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga, näärmeid tupe limaskestas ei esine. Tupes leiduv eritis on emakakaelanäärmete sekreedi, irdunud epiteelirakkude ja veresoonte transudaadi segu.
    Tupe funktsioonis kopulatsiooni- e. paaritumisorganina etendab olulist osa tupe lihaskesta motoorika . Suguühte kõrgpunktis tekkiva ristluu-emaka sidemete ja retraktorlihaste tunduva lühenemisega kaasneb tupe tagumise võlvi süvenemine, mis kindlustab mehe seemnevedeliku jäägitu mahutamise. Mõnel naisel võib tagumine tupevõlv orgasmis mahutada kuni 100ml vedelikku. Tupe lihaskesta spontaansed e. iseeneslikud kokkutõmbed takistavad seemnevedeliku väljavalgumist, surudes seda emakakaelakanalisse.
    Tähtis koht tupe funktsioonides on kaitsefunktsioonil. Terve naise tupesekreedis leidub rohkesti piimhappekepikesi, mille poolt glükogeenist toodetav piimhape muudab tupesekreedi reaktsiooni tugevalt happeliseks (pH 3,8-4,2). Keskkonna happelisus on patogeensetele e. haigusttekitavatele mikroobidele hävitav ja takistab nende tungimist naise suguteedesse. Tupesekreedi happesus on pärast ovulatsiooni kõige kõrgem, ovulatsiooni ajal veidi langenud (pH 4,5-5,8). Menstruatsiooniverejooksu ajal muutub tupesekreedi reaktsioon neutraalseks või isegi kergelt leeliseliseks, mille tõttu suureneb naise genitaalide vastuvõtlikkus infektsioonidele. Seetõttu ei soovitata menstruatsiooni ajal suguelu elada, kuna oht günekoloogiliste infektsioonide tekkeks on kõrgem.
    Tupe verevarustus toimub sisemise niudearteri harude kaudu: tupearter varustab tupe ülemist osa, alumise põiearteri harud tupe keskosa ja keskmine pärakuarter ja häbemearter tupe alumist osa. Venoosne äravool toimub sisemise niudeveeni kaudu. Lümf voolab ära kubemepiirkonna pindmistesse ja süvadesse lümfisõlmedesse ning niudeveresoonte- ja sakraalpiirkonna lümfsõlmedesse.
    Menstruaaltsükkel
    Menstruaaltsükliks nimetatakse ajavahemikku menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani. Normis on selle pikkuseks 21-35 päeva. Kõige sagedamini esineb 28. päevane menstruaaltsükkel, mida peetakse ka kõige täisväärtuslikumaks. Menstruaaltsükli pikkus võib 2-3 päeva ulatuses kõikuda. Normaalne menstruaaltsükkel koosneb munasarjade tasandil follikulaarfaasist, ovulatsioonifaasist, luteaalfaasist ning menstruaalfaasist. Igal naisel võib kord või paar aastas esineda ka anovulatoorne menstruaaltsükkel ning seda ei loeta haiguslikuks muutuseks. Ovulatsioon toimub 28 päevase tsükli korral 14+/-2 päeval. Foliikulaarfaasi pikkus võib olenevalt tsükli pikkusest kõikuda, kuid luteaalfaasi pikkus on reeglina stabiilne (13-14p).
    Emaka limaskesta e. endomeetriumi tasemel vastab follikulaarfaasile proliferatsioonifaas, luteaalfaasile sekretsioonfaas ja menstruaalfaasile deskvamatsioonifaas. Fertiilse ea alguses ja lõpus esineb östrogeeni ja gonadotropiinide eritumise kõrvalekallete tõttu rohkem anovulatoorseid ja pikenenud menstruaaltsükleid.
    Normaalse menstruaaltsükli tagavad peaju koor, hüpotaalamus, hüpofüüs, munasarjad ja emakas. Menstruaaltsükkel väljendab hüpotaalamuse-hüpofüüsi-munasarjade telje rütmilist talitlust ning hormoonide sihtkudede (emaka limaskest, tupe limaskest, rinnanääre) reaktsioone.
    Hüpotaalamus on aju ja hüpofüüsi vaheliseks ühendusliiniks. Hüpotaalamuse neuronites toodetakse vabastaja- e. riliiserhormoone ning pidurdavaid e. inhibiitorhormoone. Praeguseks hetkeks on teada viis hüpofüüsi e. ajuripatsi eesagara tegevust reguleerivat hormooni:
    1) türeotropiini vabastajahormoon (TRH)
    2) gonadotropiini vabastajahormoon (GnRH)
    3) kasvuhormooni vabastamist inhibeeriv (pärssiv) hormoon e. somatostatiin
    4) kasvuhormooni vabastajahormoon (GH-RH)
    5) kortikotropiini vabastajahormoon (CHR)
    Lisaks on teada, et prolaktiini (PRL) inhibiitorhormoonina toimib dopamiin . Hüpotaalamusest erituvad vabastaja- ja inhibiitorhormoonid ajuripatsi e. hüpofüüsi eessagarasse, kus nad mõjutavad hormoonide vabanemist. Gonadotropiini vabastajahormoon tagab hüpofüüsi eesmises sagaras gonadotropiinide s.o.
    1) folliikleid stimuleeriva hormooni (FSH) ning
    2) luteiniseeriva hormooni (LH)
    sünteesi ja vabanemist.
    Hüpofüüsi eesmises sagaras toodetakse ka prolaktiini (PRL).
    FSH mõjutab folliiklite kasvu munasarjas ja östrogeensete hormoonide toodangut munasarjas.
    LH kutsub esile ovulatsiooni ning soodustab kollaskeha moodustumist.
    PRL mõjutab rinnapiima teket.
    Hüpofüüsi tagasagaras toodetakse aga vasopressiini , mis tõstab vererõhku ning oksütotsiini, mis kutsusb esile emaka kokkutõmbeid ning mõjutab piima eritumist rinnanäärmest.
    Gonadotropiinid (FSH, LH) talitlevad hüpotaalamuse ja munasarjade vahelise ühenduslülina. Munasarjade poolt toodetavateks hormoonideks, mis reguleerivad menstruaaltsüklit on steroidhormoonid: östrogeenid, kollaskehahormoon e. progesteroon ning androgeenid e. meessuguhormoonid Gonadotropiinide ja steroidhormoonide eritumine on menstruaaltsükli erinevates faasides erinev.
    Normaalse menstruaaltsükli kulg: Kui viljastumist ei toimunud, siis kollaskeha munasarjas taandareneb; väheneb progesterooni, östrogeeni ja inhibiini eritumine. FSH eritumine hakkab tõusma umbes 2 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust. FSH eritumise tõus ja LH vabanemise pulsside muutumine aeglastest kiireteks juhatab sisse folliiklite värbamise protsessi menstruaaltsükli 3.-4.päeval. Algab folliikulaarfaas, mille vältel areneb ja kasvab folliikel. Korraga võib hakata arenema mitu folliiklit, kuid ühe folliikli, nn. dominantse folliikli, väljavalimine ovuleeruvaks seostub selle võimega toota suurel hulgal östrogeeni, progestiine, androgeene ja inhibiini. Nimetatud hormoonide produktsiooni aktiivsus sõltub munasarja granuloosarakkude ja teekarakkude vahelisest koostööst ja steroidbiosünteesi ensüümide aktiivsusest. Tsükli edasises arengus hakkavad tasapisi tõusma östrogeeni ja inhibiini väärtused, mis avaldavad FSH-le pärssivat mõju. Tõusma hakkab ka LH eritus. FSH ja LH sisaldus kiireneb eritustipuni, samasse perioodi jääb ka östradiooli eritusmaksimum. Umbes 12 tundi enne seda hakkab erituma progesterooni. LH eritusmaksimum koos östrogeenide maksimumiga on vajalik ovulatsiooni toimumiseks (ovulatsiooni faas). Ovulatsioon toimub 35-44 tunni jooksul alates LH maksimumist ning menstruaaltsükkel läheb üle luteaalfaasi. Ovulatsiooni käigus vabaneb foliiklist munarakk, mis on viljastumisvõimeline umbes 24 tunni vältel. Luteaalfaasis läheb steroidbiosünteesi raskuspunkt östrogeenidelt üle progesteroonile. Progesterooni produktsioon on maksimaalne kolmel päeval luteaalfaasi keskel - ajal, mil endomeetrium on võimeline vastu võtma viljastunud munarakku. Kui viljastumist ei toimu, väheneb kollaskeha progesteroonitoodang kiiresti. FSH eritumine luteaalfaasis on suhteliselt madal, seda hormooni ei vajata kollaskeha säilitamiseks. Inhibiin, östrogeen ning progesteroon hoiavad FSH taseme madalana, et järgmise tsükli folliiklite küpsemine ei algaks liiga vara. Järgmise tsükli folliiklite küpsemine eeldab eelneva tsükli kollaskeha regressiooni e. taandarengut. Uue tsükli juhatab jällegi sisse inhibiinitaseme langus ning FSH taseme vastav tõus.
    Tsüklilise muutused endomeetriumis
    Munasarjades toimuvate tsükliliste muutustega kaasnevad rütmilised muutused ka emaka limaskestas. Siin eristatakse proliferatsiooni, sekretsiooni ja deskvamatsioonifaasi.
    Proliferatsioonisfaas: samaaegselt folliikli arenguga suureneb östrogeenide hulk ning see kindlustab endomeetriumi iseloomuliku proliferatsiooni - tekib strooma ning näärmekoe kasv, näärmed pikenevad, muutuvad väänilisteks. Endomeetriumi funktsionaalne kiht pakseneb 4-5 korda. Proliferatsioonifaas kestab kuni munasarjas toimuva ovulatsioonini s.o. umbes 14 päeva.
    Sekretsioonifaas: kujuneb peale ovulatsiooni ning setõttu on omane vaid bifaasilisele tsüklile. Selleks, et endomeetrium läheks üle proliferatsioonifaasist sekretsioonifaasi, on vajalik kollaskeha kujunemine munasarjas ning sellega kaasnev progesterooniproduktsiooni suurenemine. Endomeetriumi näärmete valendikud täituvad sekreediga ja laienevad , endomeetriumi toitainete varud täienevad, verevarustus paraneb . Sellega luuakse kõik tingimised viljastatud munaraku edukaks pesastumiseks e. implantatsiooniks ning raseduse arenguks. Sekretsioonifaas kestab sõltumata tsükli pikkusest 13-14p. Faasi lõpus, vahetult enne menstruatsiooni, veresooned ahenevad ja kujunenud isheemia soodustab endomeetriumi pindmise kihi e. funktsionaalse kihi irdumist e. deskvamatsiooni . Irdub märgatav osa endomeetriumi funktsionaalsest kihist; menstruaalveri sisaldab koetükke ja verd, lima, leukotsüüte ja tupeepiteeli rakke.Menstruaalveres on ka östrogeene. Menstruaalveri ei hüübi - see on tingitud endomeetriumi fibrinolüütilisest aktiivsusest. Menstruaalveri ei sisalda fibrinogeeni, protrombiini, trombiini ega teisi koagulante. Normis eritub menstruatsiooni ajal kuni 60-80 ml verd. Vereeritus kestab tavaliselt 3-5 päeva, kuid ei tohiks ületada 7 päeva. Samaaegselt deskvamatsiooniga algab endomeetriumi taastumine e. regeneratsioon, mis toimub endomeetriumi basaaalkihi arvel. Menstruatsiooni esimese päevaga algab uus tsükkel.
    Tsüklilised muutused müomeetriumis
    Menstruaaltsükli vältel suureneb emaka mass 5-10g võrra. Kui rasestumist ei toimu, siis endine mass taastub . Massi suurenemine on seotud östrogeenide kontsentratsiooni tõusuga. Tsükli vältel muutub ka müomeetriumi toonus : follikulaarfaasis esineb emakakeha lihastoonuse tõus ning emakakitsuse ja emakakaela lihastoonuse langus. Luteaalfaasis on see vastupidine : emakakaela toonus on kõrgem ning emakakeha toonus madalam. Sellised muutused on vajalikud edukaks viljastumiseks ning raseduse arenguks.
    Tsüklilised muutused emakakaelas
    Menstruatsioonitsükli vältel toimub emakakaelas rida muutusi, mis viitavad ovulatoorse tsükli olemasolule, kuid samuti on nende alusel võimalik otsustada östrogeensete hormoonide külluse üle organismis. Emakakaela sekreedi hulk, pH, kloriidisisaldus ja lima viskossus muutuvad tsükli vältel. Emakakaelakanali väline suue hakkab tsükli 8.-9. päeval (28.päevase tsükli korral) laienema, see kestab 2-3 päeva, saavutab läbimõõdu 1/3-1/4 cm ning täitub limaga. Selliselt meenutab emakakaelakanali välissuue tupepeeglitega vaatlusel pupilli, sellest ka nimetus pupillisümptoom. Selline avatus püsib 2-3 päeva, siis paari päeva jooksul taastuvad endised mõõtmed. Positiivset pupillisümptoomi seostatakse östrogeensete hormoonide eritumise tõusuga organismis sellel perioodil. Tsüklilised muutused emakakaelakanalis soodustavad ka spermatosoidide edasiliikumist ülemistesse sugeelundite osadesse, seega toimub ettevalmistus viljastumiseks.
    Menstruatsioonitsükli 5.-7. päevast alates ning kuni 20.-22. päevani (28.-päevase tsükli korral) on täheldatav emakakaela sekreedi kuivamisel iseloomulike kristallide kujunemine. Viimased meenutavad sõnajalalehte, mistõttu seda nimetatakse sõnajalalehefenomeniks. Mainitud fenomen on positiivne östrogeensete hormoonide külluse ja ülekülluse korral organismis.
    Oluline on ka emakakaela lima venivuse muutumine tsükli vältel. Menstruaaltsükli esimeses faasis lima venivusaste suureneb, saavutades ovulatsiooni ajal maksimumi , tsükli teises faasis lima venivus langeb. Lima venivus saab hinnata Clifti prooviga: korntangidega võetakse emakakaelakanali lima, korntangide lehed avatakse aeglaselt ning jälgitakse, millal limaniidike katkeb.
    Tsüklilised muutused basaaltemperatuuris
    Üks lihtsamaid mooduseid, mis võimaldab kahefaasilist tsüklit, seega ovulatsiooni diagnoosida, on rektaal - e. basaaaltemperatuuri mõõtmine. Esmakordselt kirjeldas seda van de Velde 1904 .a. Nimelt on basaaltemperatuur menstruaaltsükli esimesel poolel, s.o. proliferatsioonifaasis madalam ning tsükli teises pooles ehk sekretsioonifaasis kõrgem. Temperatuuride vahe esimeses ja teises faasis peab olema 0,3-0,6C piires. Seega on temperatuur tsükli esimeses pooles tavaliselt alla 37C ja teises faasis üle 37C. Oluline pole mitte temperatuuri tõus üle 37C, vaid suhteline tõus. Basaaltemperatuuri tõusu tsükli teisel poolel seostatakse progesterooni produktsiooni tõusuga organismis, mis on seotud kollaskeha kujunemisega. Naise termoregulatsioonikeskus on aga progesteroontundlik.
    Menstruatsioonitsükliga seotud füsioloogilisi aspekte
    Paljude uurimuste kohaselt on sensoorsed tajud (maitsemeel, lõhnataju, kuulmine , puutetundlikkus ) follikulaarfaasis teravamad kui luteaalfaasis. Seksuaalse aktiivsuse sõltuvuse kohta menstruaaltsükli faasist on vähe tõestatud informatsiooni. Naise algatusel tekkiv hetero - ja autoseksuaalsne aktiivsus on suurem ovulatsiooni ajal, kuid mehe initsiatiivil tekkiv aktiivsus selliselt ei kõigu. Naise viljastumisvõime on suvel kõrgem kui talvel - see on seotud pimeda ja valge aja tsükli põhjal kõikuva melatoniinieritusega, mis suvel on väiksem ( aastaajaga seotud perioodilisus ).
    Tsükli teises pooles võib naisel esineda mitmeid kaebusi, mida tal muul ajal ei ole. Nende psüühiliste ja somaatiliste e. kehaliste kaebuste üldnimetuseks on premenstruaalne sündroom. Piir "normaalsete" premenstruaalselete aistingute ja tõeliste "sümptoomide" vahel on varieeruv ning sellega on seletatav , miks premenstruaalse sündroomi esinemissagedus eri uurimustes kõigub 5-95% vahel. Premenstruaalse sündroomi eelduseks on tugevad haigustunnused, mis halvendavad naise töövõimet või häirivad tema sotsiaalset elu. Psüühilistest sümptoomidest esinevad sagedamini ärritatavus, masendus ja unetus . Somaatilistest sümptoomidest on tavalisemad rindade paisumine ja hellus , kõhu suurenemine, kalduvus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Terve naine #1 Terve naine #2 Terve naine #3 Terve naine #4 Terve naine #5 Terve naine #6 Terve naine #7 Terve naine #8 Terve naine #9 Terve naine #10 Terve naine #11 Terve naine #12 Terve naine #13 Terve naine #14 Terve naine #15 Terve naine #16 Terve naine #17 Terve naine #18 Terve naine #19 Terve naine #20 Terve naine #21 Terve naine #22 Terve naine #23 Terve naine #24 Terve naine #25 Terve naine #26 Terve naine #27 Terve naine #28 Terve naine #29 Terve naine #30 Terve naine #31 Terve naine #32 Terve naine #33 Terve naine #34 Terve naine #35 Terve naine #36 Terve naine #37 Terve naine #38 Terve naine #39 Terve naine #40 Terve naine #41 Terve naine #42 Terve naine #43 Terve naine #44 Terve naine #45 Terve naine #46 Terve naine #47 Terve naine #48 Terve naine #49 Terve naine #50 Terve naine #51 Terve naine #52 Terve naine #53 Terve naine #54 Terve naine #55 Terve naine #56 Terve naine #57 Terve naine #58 Terve naine #59 Terve naine #60 Terve naine #61 Terve naine #62 Terve naine #63 Terve naine #64 Terve naine #65 Terve naine #66 Terve naine #67
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 135 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor eglerohtla Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Naine sünnist surmani
    rasedus , sünnitus , vastsündinu , elukaar , menstruatsioon

    Mõisted

    konspekt õe, klimaketeeriumi, premenopausi perioodis, postmenopausiks, seenium, vaagna põhjas, distantia spinarum, distantia cristarum, distantia trochanterica, väline otsemõõde, häbemekink, väikesed häbememokad, vastsündinu munasari, parenhümatoostsoon, munajuha, munajuha emakaosa, ripsepiteeli vahel, emakas, emakas 7, emakal, emakakitsus, emakaõõs, emaka serooskest, müomeetrium, emakakeha kohal, lihaskiht, emaka limaskest, basaalkiht, emakakitsuse kohal, tupp, neitsinahk, neitsinaha rebenemise, tupe limaskest, tupesekreedi happesus, niudeveresoonte, menstruaaltsükliks, hüpotaalamus, menstruaaltsüklit, progesterooni produktsioon, luteaalfaasis, pesastumiseks, hüübi, taastumine, massi suurenemine, luteaalfaasis, sellised muutused, mainitud fenomen, termoregulatsioonikeskus, naise viljastumisvõime, seksuaalfunktsioon, inimese seksuaalfunktsioonil, kulgemiseks, seksuaalfunktsioon, seksuaalhäired, seksuaalfunktsioon, seksuaalfunktsioon, instinktid, seksuaalelu kohta, statistilises mõttes, suguühe õnnestumiseks, õhtumaades, naise reied, suguühte liigutusteks, füsioloogiliselt, anorgasmia korral, vaginismi taustafaktoriteks, tehti koopa, hippokratese järgi, reproduktiivne tervis, reproduktiivtervis, seksuaalne tervis, pereplaneerimine, pereplaneerimine, pereplaneerimisel, ovulatsioonist lugedes, seksuaalvahekord, coitus interruptus, kaasnevad häired, menstruatsioone, barjäärimeetod, spermitsiidid, kasutamisel, hüpotaalamus, pillid, tablettides, enamasti 21, tablett, minipillid, postkoitaalsed, emakasisene süsteem, tavalisele t, väljutamine, gestageenne komponent, liibido, suhtelised vastunäidustused, emakasisene vahend, vahendi küljes, esv, sterilisatsioon, sterilisatsiooniks, eostumine, püsib 24, naise sugukromosoomideks, staadiumis 4, parietaal, koorion, amnion, raseduse lõpul, lootepoolne pind, emapoolne pind, koorionihatud, loote väljahingamis, lootevesi, eripärane, kahjustuste oht, fetogenees, autosoom, vanemad ise, diagnostika abil, eeltingimuseks, haiguste korral, autosoom, vanemaist, tavaliseim, trisoomia vastand, viljastatud munarakk, nädalaks, kuu lõpuks, pindaktiivne aine, kuu lõpuks, häiritud, oksütotsiinil, ovulatsioonid, emakaseina paksus, limaskest, rasedal, südame minutimaht, raseduse ajal, suurem oht, rasedal, lõdvemaks, moodustub kolostrum, piimasekretsiooniks, valgevooluse suurenemine, vaevuste põhjuseks, meeleolude kõikumine, kiirtestina, lootemuna, rasedusnädalal, looteliigutuste esinemine, loote komplemine, raseduse korral, üldises tervise, haiguste esinemisel, testi triple, tulemuse hindamisel, terve laps, pärilike x, meditsiinilistel näidustustel, leevendusamniotsenteesi, teostatakse tupe, skriininguuringul, raseduspatoloogia ilmnemisel, sünnituseelselt, valgud, loomseid valke, raseduse ajal, välismaised puu, õlisid, raseduse ajal, raseduse ajal, rase, rasedal, rasedusnädalast, rasedus, rase, rasedatel üliõpilastel, soovitav, sünnitus, sünnitusel, kontraktsioonid, narkoosiarst, sagedusega 2, loote pea, avanemisperioodi algul, sentimeetrites 0, tunnuseid ktg, amniotoomia järgselt, aktiivsest, lõõgastumiseks, sünnitusvalu, sünnitusvalu, aktiivses faasis, sünnitustegevus, naerugaas, aineks, aqua, plastmass, episiotoomia, vaagna põhjale, sünnituse kolmas, astrupi võtmine, elupäeval 5, sünnitusjärgne periood, sünnitusjärgne periood, sünnitusjärgne psühhoos, soovitav, rasestumsvastaseks vahendiks, sünnitusjärgne visiit, womens, org

    Meedia

    Kommentaarid (1)

    Marguerite profiilipilt
    Marguerite: Väga kasulik materjal!!!
    12:55 25-12-2008


    Sarnased materjalid

    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    11
    pdf
    Pereplaneerimine
    139
    pdf
    Spordi üldained 1 tase
    42
    doc
    Inimene kui tervikorganism
    13
    doc
    Müüdid kontratseptsioonist
    88
    doc
    1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia
    40
    docx
    Perekonnaõpetuse konspekt
    13
    doc
    Seksuaalkasvatus ja perekonnaplaneerimine-loengud



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun