iseärasusi.Termomeetrid on kasutusel meie igapäeva elus. Vaadates ringi näeme mitmeid elu valdkondi, kus kasutatakse termomeetreid. Tänu termomeetrite leiutamisele teame, kui soe või külm on väljas, kas meie keha temperatuur on normis, kui soe on vesi jne. Seega võib lugeda termomeetrite leiutamise lugeda suureks arenguks üldises elukorralduses. Termomeetrite tööpõhimõtteks on tavaliselt soojuspaisumine või soojusjuhtivus. Seega on termomeetrid tihedalt seotud füüsika ja füüsikutega. 3 Üldine Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt:
Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. [1.] Vedeliktermomeetritkasutatakse ka organismide kehatemperatuuri mõõtmisel. Termoelektriline termomeeter Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest otsast kokku ja millede
Sissejuhatus Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, elusorganismide ja tahkete ainete temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt: klaastermomeetrid (ehk kraadiklaasid ehk vedeliktermomeetrid), manomeetrilised termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Sõna võttis prantsuskeelsena (thermometre, praeguses kirjaviisis thermomètre) 1624 kasutusele Jean Leuréchon. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos "soe" ja metron "mõõt" pärinevatest koostisosadest. Ajalugu On teada, et õhutemperatuuri erinevusi mõõtis õhktermoskoobiga 4. saj. e.m.a. Philo Bütsantsist ja 3. saj. e.m.a
Sisukord · Sissejuhatus · Termomeetrite ajalugu · Erinevad termomeetrid · Termomeetrite skaalad · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Termomeeter- intstrument milleta tänapaeval ei kujutaks elu ettegi. Kes teaks palju on täna väljas soojakraade, kas jätan salli ja kindad koju varna ja jooksen jopeta kooli?! Kes oskaks beebit vannitada või haiguse ajal kraadida? Selle jaoks on termomeeter, aga just see termomeeter, mis on vastavalt selleks sobiv. Oma referaadis tutvustangi erinevaid
Termomeeter Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt: klaastermomeetrid (ehk kraadiklaasid ehk vedeliktermomeetrid), manomeetrilised termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Termomeetrid, mis säilitavad pärast seadistamist esinenud miinimum- või maksimumnäidu, on vastavalt miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Maksimumtermomeeter on ka inimese ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaas. Igal termomeetril on oma mõõtepiirkond. Kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaasil on see tavaliselt 35...42 °C.
vahend." (4) "Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti." (1) Sõna termomeeter võttis kasutusele prantslane Jean Leuréchon aastal 1624. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga (elavhõbe, etanool või gallium) täidetakse anum.Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. (3)
Viies tase Fahrenheiti skaala Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sübmboliks on °F. Fahrenheiti termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940. aastani. 1 °F = °C *(9/5) + 32 Fahrenheiti skaala Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Nendel termomeetritel on skaala
manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega, milleks võib olla gaas, vedelik või aur, toimuvaid rõhu muutusi. Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest. Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse täiteaineks gaasi. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. 5. Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest otsast
Kõik kommentaarid