TALLINN 2008 Sisukord Sisukord ..............................................................................................................................2 Sissejuhatus .......................................................................................... 3 Üldine ................................................................................................. 4 Ajalugu ................................................................................................4 Termomeetrite skaalad ...............................................................................5 Termomeetrid ......................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................8
.................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................3 Bimetalltermomeeter............................................................................................................4 Manomeetriline termomeeter...............................................................................................4 Vedeliktermomeetrid...........................................................................................................4 Farenheiti skaala..................................................................................................................5 Réaumuri skaala ..................................................................................................................6
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat füüsikas TERMOMEETRID Õpetaja: Õpilane: Klass: 9B Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on termomeeter? 3. Termomeetrite ajalugu, Termomeetrite erinevad skaalad 6. Erinevad termomeetrid 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles referaadis tuleb juttu erinevatest termomeetrites ja erinevatest skaaladest. Natuke ka termomeetrite ajaloost. Sissejuhatuseks teemasse: Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. [2, lk 17]
Termomeeter Referaat füüsikast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2008 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Erinevad skaalad ja autorid..................................................................................................3 Kelvini skaala...................................................................................................................3 Rankine'i skaala...............................................................................................................4 Fahrenheiti skaala..........................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus- ja majutusosakond Greete-Marit Mõtsar TeP07 TEMPERATUUR Tartu 2008 Sisukord 1. Temperatuur lk 3 2. Termomeeter lk 4 3. Temperatuuri mõõtmise skaalad lk 5 1. Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni.
Soojuspaisumist kasutatakse termomeetrite ehitamisel. Bimetalltermomeeter Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Fahrenheiti skaala Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sübmboliks on °F. Fahrenheiti termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940. aastani. 1 °F = °C *(9/5) + 32 Fahrenheiti skaala Mõnedes riikides kasutatakse
Termomeeter Mis on termomeeter? "Termomeeter on temperatuuri mõõtmise vahend." (4) "Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti." (1) Sõna termomeeter võttis kasutusele prantslane Jean Leuréchon aastal 1624. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter
Temperatuuri skaalade autoritest Fahrenheit ja Reamur Koostas: Merilin Eberlein Daniel Gabriel Fahrenheit (1686-1736) Fahrenheit sündis 4.mail 1686-dal aastal Saksamaal. Ta oli üks Danieli ja Concordia Schumann Fahrenheiti viiest lapsest. Fahrenheiti isa oli rikas kaupmees. Kui ta oli 15. Aastane surid tema vanemad, 14-dal augustil 1701 ja siis ta saadeti Amsterdami, et teha tööd ja õppida poepidajaks, et teha äri. Pärast nelja aastat seal hakkasid Fahrenheiti huvitama teadustöö ja instrumentide ehitamine. Kuigi ta elas Amsterdamis suurema osa oma elust , on
Tallinna Arte Gümnaasium Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Réaumuri skaalad Referaat Triin Jürisson 11A Tallinn 1 Sisukord.. 1) Daniel Gabriel Fahrenheit..................lk 3 1.1 Fahrenheiti skaala..................lk 4 2) Rene Antoine Ferchault de Reaumur......lk 5 2.1 Reaumuri skaala.................... lk 6 3) Skaalade vastavus............................lk 7 4) Kasutatud kirjandus..........................lk 8 2 Daniel Gabriel Fahrenheit (14. V 1686 - 16. IX 1736) Saksa füüsik, insener D.G.Fahrenheit võttis 1714 aastal kasutusele Fahrenheiti skaala
poole jääva graafiku aluse 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 pindala on suurenenud võrreldes esimesega Keskmine kiirus Meie kujuteldava arvuti andmebaasis on olemas kõikide aineosakeste kiirused antud ajahetkel. Need on vaja liita ja saadud summa jagada osakeste arvuga. Tulemuseks on 425 m/s. Tabelis on toodud molekulide keskmine kiirus erineval temperatuuril. Gaas Vesinik Hapnik Süsihappegaas Elavhõbe Vesi Temperatuur Kiirus 0 ºC 1693 m/s 425 m/s 362 m/s 170 m/s 570 m/s 20 ºC 1755 m/s 440 m/s 376 m/s 10 100 ºC 1980 m/s 496 m/s 422 m/s 200 m/s 660 m/s 200 ºC 2232 m/s 556 m/s 475 m/s
R.A.F. de Reaumur oli prantsuse füüsik ja zooloog ning Teaduste Akadeemia liige (1708). Ta leiutas 1730. aastal ka piiritustermomeetri, kuid selle erinevusega, et valis 0-punktiks jää sulamispunkti, vee keemise aga tähistas arvuga 80, vahe jaotas ta 80ks. Niisugune 3 veider keemispunkt sai temalt eluõiguse faktist, et piiritus paisus sellesse piirkonda jõudmisel 80x103 korda. Küllalt suur, muljetavaldav ja ümmargune number, sest elavhõbe paisunuks ainult 13x103 korda. Réaumuri kraadi tähiseks sai °R ja vahel kohtab seda tähist ka praegu vanade füüsikute või kirjanike töid lugedes. Reaumur kirjutas ka palju loodusest. Teda loetakse etoloogia asutajaks. Uuris putukate kasvu ja temperatuuri vahelist seost. Kui mees pensionile läks, sai ta oma avastuste eest, kaasaarvatud raua ja terase leiutamise eest 12 000 liiri. Ta nautis oma pensioniiga enda riigi erinevates paikades, ka La Bermondière's, kus tal
.......................................................................................................3 TEOREETILINE TAUST [1]........................................................................................... 4 1. 1 Õhutemperatuur......................................................................................................4 1. 2 Termomeetrite liigid...............................................................................................5 1. 2. 1 Tähtajaline termomeeter.................................................................................5 1. 2. 2 Maksimumtermomeeter..................................................................................5 1. 2. 3 Miinimumtermomeeter (1)............................................................................. 6 1. 3 Termograaf (2)........................................................................................................6 2. MATERJAL JA METOOTIKA..............................
etalonmõõteriistadeks. Lugemisseadise tüübi järgi võib mõõteriistad liigitada näitavateks, kirjutavateks ja integreerivateks. 2. Mõõteriistade põhielemendid. Mõõteskaalad. Mõõteriista mõõtepiirkond ja näidupiirkond. Mõõteriist koosneb tajurist, lugemisseadisest ja neid ühendavast muundurist. Mõõteskaala võib olla otseselt (tulemuse saab lugeda otse skaalalt) või tinglikult (arvväärtuse leidmisel tuleb lugemit korrutada võrdeteguriga) gradueeritud skaalaga. Samuti võib mõõteskaala olla ühtlane või ebaühtlane, st. jaotuskriipsude vahe olla konstantne või teatud seaduspärasusega muutuda. Skaalad võivad olla veel ühe- või kahepoolsed, kahepoolsel skaalal asuvad jaotised mõlemal pool nulltähist. Mõõteriista näidupiirkond on mõõdetava suuruse väärtuste vahemik, mille ulatuses skaala on gradueeritud. Mõõtepiirkond hõlmab kõigi näidupiirkondadega mõõdetavat suuruse
etalonmõõteriistadeks. Lugemisseadise tüübi järgi võib mõõteriistad liigitada näitavateks, kirjutavateks ja integreerivateks. 2. Mõõteriistade põhielemendid. Mõõteskaalad. Mõõteriista mõõtepiirkond ja näidupiirkond. Mõõteriist koosneb tajurist, lugemisseadisest ja neid ühendavast muundurist. Mõõteskaala võib olla otseselt (tulemuse saab lugeda otse skaalalt) või tinglikult (arvväärtuse leidmisel tuleb lugemit korrutada võrdeteguriga) gradueeritud skaalaga. Samuti võib mõõteskaala olla ühtlane või ebaühtlane, st. jaotuskriipsude vahe olla konstantne või teatud seaduspärasusega muutuda. Skaalad võivad olla veel ühe- või kahepoolsed, kahepoolsel skaalal asuvad jaotised mõlemal pool nulltähist. Mõõteriista näidupiirkond on mõõdetava suuruse väärtuste vahemik, mille ulatuses skaala on gradueeritud. Mõõtepiirkond hõlmab kõigi näidupiirkondadega mõõdetavat suuruse
Gaasi ruumala muut on võrdeline temperatuuriga ( gaas hakkab soojusega paisuma ja tungib välja ). Vedeliku ruumala muut on võrdeline temperatuuriga ( kui soe vedelik jahtub, siis veetase langeb ). Vesi on erandlik, alates temperatuurist 0oC 4oC tõmbub vesi kokku, seejärel hakkab to tõusmisel paisuma. Vesi on kõike tihedam temperatuuril 4oC. Tahke keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga ( keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga ). 5 ) termomeeter Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit. Selle idee andis Galileo Galilei. Ta riist koosnes õhuga täidetud kerast selle külge oli joodetud peenike toru. Ta täitis toru osaliselt veega ning asetas anumasse, mis oli veega täidetud. Kera soojendamisel või jahutamisel vee ruumala tõusis või langes. Aga see sõltub veel õhurõhust. Esimese termomeetri valmistas ta õpilane Evangelista Torricelli. Termomeeter koosneb mahutist ja selle külge joodetud paisumistorust
Laagri Kool Anders Celsius Referaat Koostaja: Rene Kriisa Juhendaja: Ly Reiman Laagri, 12.10.2011. Sisukord 2: Sisukord 3: Sissejuhatus 4: Elulugu 5: Tegevused Uppsalas 6-7: Ringreisid ja ekspeditsioonid 8-10: Olulisemad tööd ja saavutused 11: Kokkuvõte 12: Kasutatud kirjandus ja allikad Sissejuhatus
nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust. Kui mõõtmistulemus on 2,2 bar, siis õhurõhku sellele lisades saame absoluutseks rõhuks rehvis 3,2 bar. Vaakumi suhteline rõhk on 100 kPa ehk 1 bar. 1.10 Rõhu mõõtmine Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii absoluutse kui ka suhtelise skaalaga mõõteriistu. Vabas looduses näitab absoluutskaalaga manomeeter u 100 kPa (1 bar) ja suhtelise skaalaga manomeeter u 0 kPa (0 bar). Õhurõhust väiksema rõhu mõõtmisel näitab suhtelise skaalaga manomeeter negatiivset tulemust. Kliimaseadmete hooldusel kasutatakse üldjuhul suhtelise skaalaga manomeetreid. Kliimaseadmete testiseadmed näitavad hõrenduse tekitamise ajal --1 bar, mis on õige lähedal absoluutsele vaakumile. Kõrvalolevas tabelis
nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust. Kui mõõtmistulemus on 2,2 bar, siis õhurõhku sellele lisades saame absoluutseks rõhuks rehvis 3,2 bar. Vaakumi suhteline rõhk on 100 kPa ehk 1 bar. 1.10 Rõhu mõõtmine Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii absoluutse kui ka suhtelise skaalaga mõõteriistu. Vabas looduses näitab absoluutskaalaga manomeeter u 100 kPa (1 bar) ja suhtelise skaalaga manomeeter u 0 kPa (0 bar). Õhurõhust väiksema rõhu mõõtmisel näitab suhtelise skaalaga manomeeter negatiivset tulemust. Kliimaseadmete hooldusel kasutatakse üldjuhul suhtelise skaalaga manomeetreid. Kliimaseadmete testiseadmed näitavad hõrenduse tekitamise ajal --1 bar, mis on õige lähedal absoluutsele vaakumile. Kõrvalolevas tabelis
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse
Ûhes kuupmeetris õhus oleva veeauru massi grammides nimetatakse absoluutseks niiskuseks. Igapäevases elus kasutatakse suhtelise õhuniiskuse mõistet. Suhteline ehk relatiivne niiskus näitab, kui ,,kaugel'' on veeaur antud tingimustel küllastusolekust. Suhtelise õhuniiskuse määramiseks kasutatakse seadet ,mida nimetatakse psühromeetriks. Psühromeeter koosneb kahest termomeetrist, millest üks on katud märja esemega (harilikult on selleks riie) ja see termomeeter näitab üldiselt vähem, kui on ruumi temperatuur (mida näitab teine termomeeter -kuiv termomeeter) Kuiva termomeetri ja kuiva ja märja termomeetrite näitude vahe kaudu määratakse psühromeetrilistest tabelitest õhu suhteline niiskus. Inimesele on kõige sootsam parasvööndis suhteline õhuniiskus 40 -65 %. Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. Kristalne aine sulab jääva rõhu korral kindlal temperatuuril, nn. sulamistemperatuuril, mis ühtib tahkumis -
Fahrenheiti skaala teoreetiliste arvutuste põhjal peaks põuda võib suurte hõljuvate osakeste taeva peegeldusega. · 1709.a talvel saksa füüsik maapinna temperatuuri aastase käigu hulk olla nii suur, et taeva helesinine Fahrenheit pakkus välja skaala, kus ulatuse sügavus olema umbes 19 korda värvus kaob täiesti, taevavõlv muutub nulliks valiti punkt, milleni ühel suurem ööpäevaste kõikumiste sügavusest. valkjaks suure pimestava heledusega.
Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kraadi juures. Fahrenheidi konverteerimiseks Celsiuse kraadideks tuleb 1) Lahutada Fahrenheidi skaala näidust 32 2) Korrutada tulemus 5/9 ga . Temperatuuril -40° F on ka Celsius -40° kraadi . Temperatuuril +50°F on täpse ja ligikaudne Celsiuse näit sama ( -10°) onverteerimiseks kasutatakse ka ligikaudse arvutamise valemit milles 5/9 = ½ ja 32 =30 Celsiusest Fahrenheiti saamiseks on valem F = 9/5*C + 32 Reamuri skaala - Celsiuse saamiseks tuleb C= 5/4 * Reamuri skaala näit . Suhe on 1.25 ehk Reamuri skaala tulemus tuleb sellega korrutada et Celsiust saada. Vastupidine on R=4/5 *C
1.4. Temperatuur ja temperatuuri mõõtmine Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine osakeste keskmist kineetilist energiat, ehk – osakeste keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuur on keha siseenergia kvantitatiivne hinnang. Temperatuuri mõõtmiseks saab kasutada erinevaid keha omadusi – näiteks keha ruumala muutuse, elektritakistuse muutuse vms kaudu. Temperatuuri mõõtmisel on kasutusel erinevad skaalad. Celsiuse skaala fikseeritud punktideks on valitud jää sulamise temperatuur 0 oC, ning vee 6 keemistemperatuur 100oC normaalõhurõhu korral. Valides temperatuuri mõõtmise viisiks näiteks keha paisumise, saame temperatuuri leida seosest V −V 0 t= ⋅100o , (1.6) V 100 −V 0
olla määratud ühe kehana. Tuleb valida termomeetriline keha, selle temperatuurist sõltuv füüsikaline suurus temperatuuriline parameeter ja ka selle parameetri temperatuurist sõltuvuse iseloom tuleb lihtsalt valida, kui ei ole mingeid füüsikalisi kaalutlusi selle sõltuvuse kuju etteandmiseks. Ette tuleb anda ka selle parameetri väärtused kahe looduslikult fikseeritud soojusliku oleku korral reeperpunktid. Nii tegi omal ajal Celsius (1701-1744, Rootsi). Termomeetriliseks kehaks valis ta teatud hulga elavhõbedat anumas, mis oli ühendatud peenikese klaastoruga, temperatuuriliseks parameetriks elavhõbedasamba pikkuse l selles torus, reeperpunktideks jää sulamispunkti ja vee keemispunkti vastavalt väärtused 0 ja 100, ning pikkuse l ja temperatuuri t vaheliseks sõltuvuseks lineaarfunktsiooni: l = a t +b . Pannes sellesse seosesse sisse temperatuuri väärtused reeperpunktides, saame võrrandi-
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
T K. Nulltemperatuuriks (0 K) on selles skaalas temperatuur 273,15 C alla nulli (absoluutne 0 null, mille juures lakkab mateeria igasugune liikumine). Järelikult on Kelvini ja Celsiuse skaalade järgi mõõdetud temperatuuride vahel järgmine seos T = t + 273,15 K 0 Veidi ajaloost: esimese elavhõbeda termomeetri võttis kasutusele 1714 a Fahrenheit. Tema nn reeperpunktideks oli jää-soola-ammooniumkloriidi segu ja inimkeha temperatuur, esimese tähistuseks oli 0 ja teisel 96, selliselt oli jaotuse väärtuseks 1/96 temperatuuri skaalal. Järgnevalt esitas skaala Reamur, kus jaotus oli 1/80 skaalal, kus 00R oli jää sulamistemperatuur ja 800R vee keemistemperatuur normaalrõhul (101,325 kPa). Celsiuse skaala jaotis oli 1/100 skaalal, kus 00C oli jää sulamistemperatuur ja 1000C vee keemistemperatuur.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
