Termodünaamika KT (10.klass) (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Molekulaarfüüsika alused

A = pV. Isobaarilisel ja isotermilisel protsessil on ka oma töögraafik. · Soojushulk ­ siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel (soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus). 1) Temperatuuri muutumine: Q = cm(T2 ­ T1); c ­ erisoojus. 2) Sulamine ja tahkumine: Q = m; ­ sulamissoojus. 3) Aurustumisel ja kondenseerumisel: Q = Lm; L = aurustumissoojus. 4) Kütuse põletamisel: Q = qm; q ­ kütteväärtus. · Termodünaamika I seadus ­ süsteemile antav soojushulk kulub tema poolt tehtavaks tööks ja tema siseenergia suurendamiseks. Q = A + U. Ei ole võimalik ehitada sellist pidevalt töötavat soojusmasinat, mille töö oleks suurem temale antud soojushulgast ehk I liiki igiliikurit pole võimalik ehitada. · Termodünaamika II seadus ­ ei ole võimalik ehitada sellist pidevalt töötavat soojusmasinat, mis muudaks kogu saadud soojushulga mehaaniliseks tööks ehk II liiki

Füüsika

52

ppt

Dermodünaamika

Termodünaamika · Termodünaamika käsitleb soojusülekannet ja soojuse muundumist tööks · Termodünaamika tegeleb igasugust kütust tarbivate masinate konstrueerimise üldiste seaduspärasustega. · Termodünaamika on makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid ­ p, V, T, Q, U, m. · Termodünaamika põhineb kahele printsiibile ­ need on TD I ja II printsiip  Ideaalse gaasi siseenergia ·Siseenergia on keha molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energia ning molekulidevahelise vastasmõju potentsiaalse energia summa. E = Ekin + Epot . ·Ideaalse gaasi puhul potentsiaalset energiat ei ole, seega siseenergia sõltub vaid kineetilisest energiast. ·Kineetiline energia sõltub temperatuurist. Seega ­ Keha siseenergia sõltub keha temperatuurist.

Füüsika

10

docx

Füüsika - Energia

tasandil (molekulmass mo= M (molaarmass)/ NA (avagadro arv = 6,02*10-23) (molekulmass, kiirus, konsentratsioon (n) ) makroparameetrid - füüsikaline suurus, mis iseloomustab kogu keha tervikuna (mass, rõhk, ruumala, temp) 43 Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta ? a) soojusülekande abil (ülekantud energiat mõõdab soojushulk Q) b) mehaanilise töö abil (ülekantud energia mõõduks tehtud töö A) 44 Termodünaamika I printsiip - keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga ΔU=Q+A Termodünaamika II printsiip - soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt soojemale ehk ei ole võimalik ehitada soojusmasinat, mis muudab soojuse täelikult tööks 46 II printsiibi seos loodushoiuga - Suletud süsteem üritab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule.

Füüsika

26

doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

· Temperatuur ­ iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulga juurdeandmine mingile kehale tähendab selle keha molekulide kineetilise energia suurendamist. · Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). · Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes. · Temperatuur on nii mikro ­ kui ka makroparameeter. · Termodünaamika ­ uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust. · Kehade soojusvahetus sõltub kehade temperatuuridest ja kehade massidest. · Soojusvahetus ­ protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde. · Termodünaamiline süsteem ­ kehade süsteem, mis vahetab soojust. · Suletud termodünaamiline süsteem ­ süsteemiväliste kehadega soojusvahtust ei toimu.

Füüsika

15

doc

Soojusõpetus

kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) Osakesed mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kauguse suurenedes osakeste vahel saavad õlekaalu tõmbejõud, kauguse üleliigsel vähenemisel aga tõukejõud. Soojusnähtuste aluseks olevate mikroosakeste (molekulide, aatomite, elektronide)

Füüsika

76

pdf

Soojusõpetuse konspekt

Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Soojusõpetuse lühikonspekt Tõnu Laas 2009-2010 2 Sisukord Sissejuhatus. Soojusõpetuse kaks erinevat käsitlusviisi.......................................................................3 I Molekulaarfüüsika ja termodünaamika..............................................................................................4 1.1.Molekulide mass ja mõõtmed....................................................................................................4 1.2. Süsteemi olek. Protsess. Tasakaaluline protsess.......................................................................4 1.3. Termodünaamika I printsiip.....................................................................................................

Füüsika

40

doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

 Temperatuur – iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulga juurdeandmine mingile kehale tähendab selle keha molekulide kineetilise energia suurendamist.  Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J).  Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes.  Temperatuur on nii mikro – kui ka makroparameeter.   Termodünaamika – uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust.  Kehade soojusvahetus sõltub kehade temperatuuridest ja kehade massidest.  Soojusvahetus – protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde.  Termodünaamiline süsteem – kehade süsteem, mis vahetab soojust.  Suletud termodünaamiline süsteem – süsteemiväliste kehadega soojusvahtust ei toimu.

Füüsika

20

doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

Temperatuur ­ iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulga juurdeandmine mingile kehale tähendab selle keha molekulide kineetilise energia suurendamist. Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes. Temperatuur on nii mikro ­ kui ka makroparameeter.  Termodünaamika ­ uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust. Kehade soojusvahetus sõltub kehade temperatuuridest ja kehade massidest. Soojusvahetus ­ protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde. Termodünaamiline süsteem ­ kehade süsteem, mis vahetab soojust. Suletud termodünaamiline süsteem ­ süsteemiväliste kehadega soojusvahtust ei toimu.

Füüsika

Kommentaarid (0)