Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Terminali planeerimine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA
MERENDUSKESKUS
KURSUSETÖÖ AINES
STIVIDORITÖÖDE KORRALDAMINE JA TEHNOLOOGIA
“OPTIMAALSE MEHHANISEERIMISSKEEMI VÄLJATÖÖTAMINE”
Tallinn
2016
SISUKORD



SISSEJUHATUS 3
LÄHTEANDMED 4
1.VARIANTTABELI KOOSTAMINE 5
2.KAUBA ISELOOMUSTUS 8
3.TRANSPORDIVAHENDITE ISELOOMUSTAJAD 9
4.VAJALIKU LAOMAHUTAVUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE 11
5.MEHHANISEERIMISSKEEMI VÄLJATÖÖTAMINE 13
6.TÕSTE- JA TRANSPORDISEADMETE VALIK 14
7.LAEVA- JA VAGUNIKÄIBE KINDLAKSMÄÄRAMINE 14
8.TÕSTE-TRANSPORDISEADMETE JA –MASINATE TÖÖ NÄITAJATE KINDLAKSMÄÄRAMINE 15
9.MEHHANISEERITUD LIINI LÄBILASKEVÕIME KINDLAKSMÄÄRAMINE 17
10. LAEVA JA VAGUNITE TÖÖTLEMISAJA ARVESTUS 19
11. KOKKUVÕTE 21


SISSEJUHATUS


Töö teostamiseks kasutati õppejõu poolt pakkutatud juhendit ning loengute materjali „Stividoritöö korraldamine ja tehnoloogia“ õpeainest.
Selles töös on vaja koostada optimaalne mehhaniseerimisskeem, mis võib tagada ülesannega määratud kaubakoguse töötlemist kindla ajaperioodi jooksul. Liini koostamiseks valitakse reaalseid laeva, tõste- ja transpordi seadmeid ning laoplatsi ja selle suurust. Kirjeldatakse kõike laadimis-lossimis operatsioone ja arvutustega tõestatakse, et valitud vahendid võib rakendada elus ja selle järgi teha terminaali, kus on võimalik sooritada ülesannega määratud laadimis-lossimis protsessi.
Vasakule Paremale
Terminali planeerimine #1 Terminali planeerimine #2 Terminali planeerimine #3 Terminali planeerimine #4 Terminali planeerimine #5 Terminali planeerimine #6 Terminali planeerimine #7 Terminali planeerimine #8 Terminali planeerimine #9 Terminali planeerimine #10 Terminali planeerimine #11 Terminali planeerimine #12 Terminali planeerimine #13 Terminali planeerimine #14 Terminali planeerimine #15 Terminali planeerimine #16 Terminali planeerimine #17 Terminali planeerimine #18 Terminali planeerimine #19 Terminali planeerimine #20 Terminali planeerimine #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-06-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 141 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vera1994 Õppematerjali autor
Töö teostamiseks kasutati õppejõu poolt pakkutatud juhendit ning loengute materjali „Stividoritöö korraldamine ja tehnoloogia“ õpeainest.
Selles töös on vaja koostada optimaalne mehhaniseerimisskeem, mis võib tagada ülesannega määratud kaubakoguse töötlemist kindla ajaperioodi jooksul. Liini koostamiseks valitakse reaalseid laeva, tõste- ja transpordi seadmeid ning laoplatsi ja selle suurust. Kirjeldatakse kõike laadimis-lossimis operatsioone ja arvutustega tõestatakse, et valitud vahendid võib rakendada elus ja selle järgi teha terminaali, kus on võimalik sooritada ülesannega määratud laadimis-lossimis protsessi.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
doc

MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS

SELETUSKIRI MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS Ülesanne 1. Varianttabeli koostamine Varianttabel koostatakse, et anda ülevaade sadama/terminali töömahust. Töömaht väljendub kaubakäibes/kaubatöötlemises füüsilistes tonnides ja tonn-operatsioonides. Lähteülesandes on toodud kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Samuti on seal ära toodud kaubavoo struktuur. Kaubatöötlemise maht tonn- operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul leitakse arvestades kauba ladustamistegurit : Qeiotsev = Qeif .t × (1 - ) , (1) Qeilaov = Qeif .t × kus Qeiotsev ­ kaubatöötlemise maht ekspluatatsiooni perioodi jooksul tonn- operatsioonides otsevariandi (nt vagun-laev, auto-laev) k

Transport ja kaubakäsitlemine
thumbnail
11
docx

Konteinersadama planeerimise projekt

EESTI MEREAKADEEMIA Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin Konteinerterminali planeerimine Projekt Tallinn 2014 1. Lähteandmed: 2. Kaubavoog : Konteinerid 3. Kaubavoo suurus: 580 tuh TEU-d (20') 4. Kaubavoo suund: 55% merelt-maale; 45% maalt-merele 5. ühendus tagamaaga: 35% autotransport; 65% raudteetransport 6. kaubavoo ebaühtlustegur: 1,21 7. eksplutatsiooniperioodi pikkus: 365 päeva 8

Stividoritöö ja tehnoloogia
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”.

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”.

Baas Logistika
thumbnail
56
doc

Logistika konspekt

organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala ­ toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamine, teostamine ja kontrollimine ning kaasabi sellega seotule, eesmärgiga saavutada süsteemset tulemust (European Committee for Standardization, 991 Logistika on see osa tarneahala Luhtimises mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste

Logistika
thumbnail
73
doc

Konteinerveod

7.8.3. Elektri- ja tuleohutus Elektriseadmed peavad olema valmistatud plahvatusohutus variandis. Tööriistad ei tohi löögi tagajärjel anda sädemeid. Sisenemisel suletud ruumidesse ja pumbajaamadesse tuleb eelnevalt täita vastav kontroll- leht. Pumbajaama sisenemine toimub vastutava ohvitseri loal, kes peab tagama ruumi nõutava ventilatsiooni ja kontrollima pumbajaama atmosfääri koostist. Pumbajaama läheduses peab asuma akvalang ja kunstliku hingamise vahendid. Enne tankeri jõudmist terminali vahetatakse ohutuse tagamiseks informatsiooni ja kooskõlastatakse ohutusmeetmed, mis puudutavad: - päästeteenistuse ja tuletõrje kohalekutsumise vahendeid - kasutada olevat tulekustus- ja avariivarustust ja nende kasutamise võimalusi - -tegevust tulekahju või tuleohu korral - kai evakueerimist. Tuletõrjevahendid peavad lastimise ja lossimise ajal olema valmist koheseks kasutamiseks. Laeva masinad peavad olema lühiajalises valmiduses. Kui on vaja masinaid remontida,

Laevandus
thumbnail
52
doc

LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED

llKORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on konsolideerimine? Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja

Laomajandus
thumbnail
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

.........................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend............................................................43 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend.............................................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos..........................................................

Logistika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun