MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods
2) Miinimumseadus taimede saagikuse määrab miinimumis olev kasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi 1 taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka teiste maaviljelussüsteemide komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine) jt tegurite puhul Eesti ,,madalaimaks tünnilauaks" on muld ja mullaharimine, viljavaheldus ja umbrohtumus 3) Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus. Antud seadus on kehtiv ka maaviljelussüsteemi komponentide kohta 4) Optimumiseadus - suurimsaak saadatakse optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus
29. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 30. Mullaväsimuse peamised põhjused Üldine vaesumine toite- ja mikroelementidest Füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine Ohtlike umbrohtude paljunemine Mürgiste ainete eritumine juurtest ja nende kuhjumine mullas 31. Monokultuur, viljavaheldus Monokultuur- kasvatame sama kultuuri pidevalt samal põllul nt. 5 a otra. Probleemid: resistentsus, umbrohud, taimehaigused, erosioon, mulla vaesumine. Viljavaheldus- kultuuride ajaline järjestus. Vanasti oli juhuslik, et subjektiivsed faktorid määrasid ära kultuuride järjestuse, aga tänapäeval agrobioloogiliselt põhjendatud, so kultuuride bioloogiliste iseärasustest tulenevate nõudlustest kktingimuste suhtes.
Kõik kommentaarid