Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest (0)

1 Hindamata
Punktid
Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused
Vasakule Paremale
Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest #1 Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest #2 Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest #3 Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest #4 Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest #5 Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest #6 Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest #7 Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest #8 Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest #9 Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest #10 Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest #11 Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor y0maria Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Toiduteravilja nõuded

Toiduderavilja nõuded 2009 Toiduvilja kvaliteedinäitajad nisu Niiskusesisaldus. Kokkuostetud toiduvilja niiskusesisaldus võib olla 10-14% (optimaalne13%). Kõrgema niiskusesisaldusega vili vajab täiendavat kuivatamist (kehtub kõikide teraviljaliikide kohta). Mahumass. Varutava nisu mahumass peab olema minimaalselt 730g/l,soovitatav mahumass peaks olema ligikaudu 780g/l. Mahumass sõltub tera suurusest, kujust ja tihetusest ning tera ühtlikkusest. Kui nisu ei ole korralikult valminud kas põua või haiguste tõttu,on terad väikeed ja kortssulised ning mahumass väike. Mahumass on oluline näitaja terade jahvatamisel, sellest oleneb jahu väljatulek. Suur mahumass näitab, et teradon hästi täitunud tiheda endospermiga. Kõrgema mahumassisaavutamiseks on oluline osa sordi õigel valikul ja agrotehnikal ning väetamisel. Langemisarv iseloomustab tärklise seisundit terades

Teraviljakasvatus
thumbnail
60
docx

ÕPIMAPP

- Imiku piimasegus ja jätkupiimasegus koostises ei kasutata seesamiseemne- ja puuvillaseemneõli. (Ibid) - Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu trans-rasvhapete sisaldus võib olla kuni 3% rasva üldkogusest. (Ibid) - Taimekaitsevahendi jääk ei tohi olla üle 0,01 mg/kg. - Kui imiku piimasegule lisatakse tauriini, võib selle sisaldus olla kuni 2,9 mg / 100 kJ(Ibid) - Teraviljatoidu peamiseks koostisosaks on üks või mitu teraviljaliiki või tärkliserikast juurt. Teravilja või tärkliserikka juure sisaldus peab olema vähemalt 25% teraviljatoidu kuivmassi kogusest(Ibid) - Nimetuses mainitud liha v. kala kogused peavad kokku moodustama vähemalt 40% imiku- ja väikelapsetoidu kogusest(Ibid) 16 3 AS KALEV 3.1 Kalevi ajalugu 1806 - Eesti kondiitritööstuse sünd, suhkrupagar Lorenz Caviezel hakkas pidama kondiitriäri Tallinnas Pikal tänaval kohviku Maiasmokk asukohas.

Toidukaubaõpetus
thumbnail
54
pdf

Lambakasvatus

Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind

Lambakasvatus
thumbnail
74
docx

Lambakasvatuse konspekt

Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 1­2 k

Lambakasvatus
thumbnail
45
doc

Õpimapp - eritoit

nõus, mida hoitakse pimedas ruumis, mille õhutemperatuur on 5...10 °C. Alla 3 °C hoidmisel mesi ei kristalliseeru, kuid soojemasse ruumi toomisel toimub suhkrustumisprotsess väga kiiresti. Negatiivsete temperatuuride tõttu lagunevad mees sisalduvad vitamiinid ja aminohapped, seetõttu pole sügavkülmutamine soovitav. Lahtiselt hoitav mesi läheb niisketes hoiutingimustes aga käärima. TERAVILI Teraviljad on tatar, nisu, oder, kaer, rukis, hirss jne. Teravilja laialdane levik ja suur tähtsus on tingitud eelkõige sellest, et ta on inimese tähtsamaid toiduaineid, väärtuslik loomasööt ja tööstuslik tooraine. Teraviljast saame energiat, proteiini, süsivesikuid, rasvu, Kiudaineid, Naatriumit, B-Vitamiine ja E-vitamiine. Viljaterad saavad viljapeast välja tulla üksnes inimese abil. Samas on kunstliku valiku tulemusel teraviljade saagikus eriti viimastel aastakümnetel

Toidukaubandus
thumbnail
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

põldpiimohakas, põldmünt) rohkel esinemisel tuleks neil lasta moodustada koristamisel äralõigatud lehekodariku asemel uus. Selleks kulub normaalsel aastal 7...10 päeva. Seejärel tuleks koorida 8...10 cm sügavuselt. Umbrohtude tõrje on efektiivsem, kui koorida 10...12 päeva pärast teistkordselt. Katsetes on selline süsteem vähendanud umbrohtude arvukust 65...80%. Seemneumbrohtude rohkel esinemisel tuleks aga koorida koheselt pärast teravilja koristamist 5...7 cm sügavuselt. Pärast umbrohtude tärkamist (10...12 päeva pärast) koorida uuesti paari sentimeetri võrra sügavamalt. Koorimine on oma ülesande täitnud sel juhul, kui põld jääb koorimise järel mustaks ja mõne aja pärast (tavaliselt 8...10 päeva) muutub tärganud umbrohtudest jälle roheliseks. Optimaalne koorimisaeg on augustikuu. Hilisem koorimine (septembris) tõrjub umbrohtu vähem. Küll aga

Taimekasvatus
thumbnail
19
doc

Taimekasvatuseksam

maailmas.Teravilja saagikus-maailmas 3t ha kohta, Kõige suurema saagikusega mais 4,3 t/ha, siis riis, siis nisu. Kogutoodang-1 kohal maailmas mais 599,97 milj t, siis riis, siis nisu. Eestis kasvupind oli 80-ndatel 450 000 ha. 2000 a 333000 ha. Praegu rukist 28000ha. Talinisu vähenes ja suvinisu suurenes. Odrapind on vähenenud. Saagikus on 2000a keskmiselt 2t/ha. Kogutoodang oli 80-tel üle milj t. 90-te II poolel aga 426-741000 t. Piisav on kui toodetakse 1 t teravilja in toidux ja loomadle. 1999 a oli aga 281 kg. 11) Kõrreliste teraviljade morfoloogilised iseärasused. Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud

Taimekasvatus
thumbnail
38
doc

OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL

Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad............................................................................

Põllumajandus



Lisainfo

Taimekasvatuse praktikumi esitlus

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun