50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
81 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
wontom
Õppematerjali autor
Malmid (C-sisaldus üle 2,14%) Malmil on madalam sulamistemperatuur ning ta struktuuris esineb peamiselt grafiit (v.a valgemalm). Malmil on võrdlemisi head valuomadused. Suurest süsinikusisaldusest tulenevast grafiidist vaba grafiidiga malmides ja tsementiidist valgemalmis ei ole malm sepistatav. Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril Terased ja teraste termotöötlus (TT) Termotöödeldavuse eeldused ning TT liigutus TT eeldused: struktuurimuutus tardolekus; lahustuvuse muutus või faasimuutus tardolekus. TT liigitus: protsessitermotöötlus – terase lõõmutus (rekristalliseeriv, tavalõõmutus); tugevdav TT – terase karastamine (+noolutus). TT põhimoodused Lõõmutus - terast kuumutatakse üle faasimuutuste temperatuuride Ac1, Ac3 (Acm) või
..1200 °C) sulab, väärne, kuigi süsinikteraste omadused on määratud muutes terase hapraks teradevaheliste sidemete eelkõige nende süsinikusisaldusega. nõrgenemise tõttu. Seda nähtust nimetatakse Omaette lisandite rühma moodustavad selli- punahapruseks e. kuumhapruseks. sed elemendid nagu hapnik, vesinik ja lämmastik, Mangaani olemasolu terases soodustab mis satuvad teraste koostisse vähesel määral teras- väävliga rasksulava ühendi MnS teket, millega on te tootmisel sõltuvalt kasutatud toormest ja valmis- peaaegu välistatud punahapruse võimalus. tamismeetodist – need on juhulisandid. Nende Väävel vähendab terase löögisitkust, plast- lisandite üsnagi suurt mõju võetakse terase tootmi- sust ja ka väsimustugevust. sel arvesse
Võimalike lisandite sisaldus pea olema alla tabelis 1 toodud piirsisalduse. Tabel 1. Lisandite piirsisaldus mittelegeeterastes Element Al Bi Co Cu Cr Mn Mo Nb Ni Pb Se Ti V W Piirsisaldus 0,3 0,1 0,3 0,4 0,3 1,65 0,08 0,06 0,3 0,4 0,1 0,05 0,1 0,3 % Legeerterastes ületab vähemalt ühe legeeriva (st terase koostise lisatud) elemendi sisaldus tabelis 1 toodu ja teras ei kuulu roostevabade teraste alla. Roostevabades terastes peab kroomi sisaldus olema vähemalt 10,5% ja süsiniku sisaldus alla 1,2%. Kasutamise otstarbest lähtudes nõuab aga mõningate lisandite sisaldus eripiiranguid alla tabelis 1 näidatu, näiteks on auto kere valmistamiseks kasutatavas plekis vajalik piiratud ränisisaldus (üle 0,02%) 5. MITTELEGEERTERASTE LIIGITUS Mittelegeerteraseid liigitatakse mitme tunnuse järgi:
Ehitusterased Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 2,0%) ja legeerivate elementide sisaldusega (Si ja Mn 1...2%) teraseid. Reeglina kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiilmetallina (nurkteras, talad, latid, armatuur jt.) Masinaehituterased Masinaehitusterased sisaldavad süsinikku 0,2...0,7% nad on kõrge voolavuspiiriga, mille tagab eelkõige peeneteraline struktuur. Tööristaterased Tööriistaterased moodustavad teraste suure gruppi mida iseloomustavad suur kõvadus, tugevus ja kulumiskindlus, s.o. omadused, mis on vajalikud metallide lõike- ja survetöötlemisel ja võime nied omadusi kuumutamisel säilitada (külmstantsiterasedja kuumstsntsiterased) Eriterased Roostevabad terased kuumuskindlad terased kulumiskeindlad terased Teraste tähistus Teraste eorutähistussüsteem. Teraste tähistamisel (EN 10027 järgi) kasutatakse kahte tähistamist: · Teraste margitähistus · Teraste tunnusnumbrit
vanandamine) või kõrgendatud tem- peratuuril alates mõnest tunnist (kunstlik vanan- damine). Vask Üks vanemaid inimkonnale teadaolevaid metalle.Kasutusel enam kui 5000 aastat.Vasesulamid on kasulikud, kuid kallid. Vase tootmine toimub sulatusmetallurgia ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske (98,5...99,5% Cu + Fe, S, O jt) . Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt saadakse puhas eletrolüütiline vask ehk katoodvask (99,2...99,7% Cu) Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, vaseniklisulamid. Messingid Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist ja plastsuse suurenemist Sobivad külmsurvetöötluseks
(tõmbetugevus kuni 600 N/mm2) ega eriomadusi. Kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniteraseid kasutatakse peamiselt masina- ja aparaadiehituses, kui on täpsemalt piiritletud nõuded keemilise koostise ja paremate mehaaniliste omaduste suhtes. Sellised terased tavaliselt termotöödeldakse. Legeer- konstruktsiooniteraseid kasutatakse vastutusrikaste ja raskkoormatud detailide korral. Nende teraste tõmbetugevus termotöödeldult ulatub kuni 2000 N/mm2. 4) Ehitusterased ja nende omadused. Kasutamine. Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisal- dusega (Si ja Mn 1...2%) teraseid. Reeglina kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiil- metallina (nurkteras, talad, latid, armatuur jt.) ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ehitus terased ei kuulu täiendavale termotöötlusele
asend. Seejärel suurendatakse seda põhijõuni ja taastatakse esialgne jõud. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavuste vahe. Tulemus loetakse otse masina skaalalt - koonuse puhul mustalt skaalalt, kuuli puhul punaselt skaalalt. Vastavalt kasutatavale koormusele ning otsakule eristatakse mitmeid erinevaid skaalasid. Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A- (kõvasulamid), B- (Al-sulamid) ja C-skaala (tüüpiline teraste puhul), pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R- ja M-skaala (plastid). Tähistuseks on HR. Vickers - Võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Materjali pind peab selle meetodi korral olema poleeritud. Tüüpiline kasutusala - õhukesed materjalid, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased, kõvasulamid, keraamika. Materjali pinda surutakse
1. Deformeeritavad e survetöödeldavad sulamid (valtsmetalli kujul) 2. Valusulamid (valanditena) Termotöödelduvuse põhjal: 1. Termotöödeldavad sulamid 2. Mittetermotöödeldavad sulamid – kõvadust ja tugevust saab suurendada kalestumisega. Vanandamine – karastamisele järgnev seisutamine. Al valusulamid: 1. Silumiinid – sulamid, põhiline legeerelement räni; hästi valatavad 2. Duralumiiniumid – põhiline legeerelement vask 3. Magnaaliumid – põhiline legeerelement magneesium; suur tugevus, madal kuumustugevus. Vask ja vasesulamid Vask – kesksulav (1083 oC), raskmetall (tihedus 8,9Mg/m3), kuubilise tahkkeskse kristallvõrega (K12)(ei muutu temperatuuri muutmisel – ei ole polümorfne). Keemilise koostise järgi vasesulamid: 1. Messingid ehk valgevased – põhikomponendid vask ja tsink 2. Pronksid – põhilisand ei ole tsink ega nikkel. Väga hea korrosioonikindlus. Kasutatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid