Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus (1)

Total score :
95,9/100 = 95,9%  Total score adjusted by 0.0  Maximum possible score: 100
1.
 
Mis on eutektne mehaaniline segu?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel
100%
  
B.
kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel
 
C.
kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel
 
D.
kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel
 
Score:
1,5/1,5
 
2.
 
Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid ?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T
 
 B.
eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T
100%
  
C.
eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T
 
D.
eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C
 
Score:
1,5/1,5
 
3.
 
Mis on keemiline ühend?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Cu(Zn)
 
 B.
Fe3C
50%
  
 C.
keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt
50%
  
D.
Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponendi kristallivõre
 
Score:
1,5/1,5
 
4.
 
Milline nimetatud struktuuriosadest on faas?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
eutektikum
 
 B.
keemiline ühend
50%
  
 C.
tardlahus
50%
  
D.
eutektoid
 
Score:
1,5/1,5
 
5.
 
Milline väide on õige?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Tardlahuseks nimetatakse faase , kus üks komponentidest säilitab oma kristallvõre, teise komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallvõresse
100%
  
B.
Tardlahuse korral tekib komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel
 
C.
Tardlahuse korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest
 
D.
Puhtad metallid on tardlahused
 
Score:
1,5/1,5
 
6.
 
Mis on teras?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus
 
 B.
Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%)
100%
  
C.
Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%)
 
D.
Teras on keemiline element
 
Score:
1,5/1,5
 
7.
 
Mis on austeniit (A)
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Süsiniku tardlahus  rauas .
 
 B.
Süsiniku tardlahus rauas
100%
  
C.
Raua ja süsiniku keemiline ühend
 
D.
Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu
 
Score:
1,5/1,5
 
8.
 
Mis on tsementiit (T)
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Süsiniku tardlahus rauas.
 
B.
Süsiniku tardlahus rauas
 
 C.
Raua ja süsiniku keemiline ühend
100%
  
D.
Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu
 
Score:
1,5/1,5
 
9.
 
Mis on ferriit (F)
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Süsiniku tardlahus rauas.
100%
  
B.
Süsiniku tardlahus rauas
 
C.
Raua ja süsiniku keemiline ühend
 
D.
Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu
 
Score:
1,5/1,5
 
10.
 
Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
0.01%
100%
  
B.
0.02%
 
C.
0.8%
 
D.
6.67%
 
Score:
1,5/1,5
 
11.
 
Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C juures (massiprotsentides)?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
2.14%
100%
  
B.
0.02%
 
C.
0.8%
 
D.
6.67%
 
Score:
1,5/1,5
 
12.
 
Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 727 C juures (massiprotsentides)?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
2.14%
 
B.
0.02%
 
 C.
0.8%
100%
  
D.
6.67%
 
Score:
1,5/1,5
 
13.
 
Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 800 C juures (massiprotsentides)?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
2.14%
 
 B.
1%
100%
  
C.
0.8%
 
D.
6.67%
 
Score:
1,5/1,5
 
14.
 
Teil on tegemist 0,5% C sisaldusega terasega. Palju on süsinikku austeniidis lahustunud 727 C juures (massiprotsentides)?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
2.14%
 
B.
1%
 
 C.
0.8%
100%
  
D.
6.67%
 
Score:
1,5/1,5
 
15.
 
Palju on perliidi süsinikusisaldus (massiprotsentides)?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
0.01%
 
B.
0.02%
 
 C.
0.8%
100%
  
D.
6.67%
 
Score:
1,5/1,5
 
16.
 
Palju süsinikku on seotud tsementiidis (massiprotsentides)?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
0.01%
 
B.
0.02%
 
C.
0.8%
 
 D.
6.67%
100%
  
Score:
1,5/1,5
 
17.
 
Millise muutuse tulemusel tekib perliit ?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Austeniitse muutuse tagajärjel A->P(F+T)
 
 B.
Eutektoidse muutuse tagajärjel A->P(F+T)
100%
  
C.
Eutektse muutuse tagajärjel A->P(F+T)
 
D.
Keemilise reaktsiooni tagajärjel
 
Score:
1,5/1,5
 
18.
 
Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Sest perliit tekib austeniidi lagunemisel 727 C juures ja siis on austeniidi süsinikulahustuvus alati 0.8% olenemata süsinikusisaldusest terases (Selleks, et perliit tekiks mikrostruktuuris peab olema süsinikku enam kui 0.02%)
100%
  
B.
Sest austeniit tekib perliidi lagunemisel ja siis perliidi aladel tekkinud austeniidi süsinikusisaldus jääb samaks olenemata kuumutamisest
 
C.
Sest perliidi tekkimisel süsinik koguneb perliidi aladel ja rikastub seal seni kuni saavutatakse 0.8% süsinikku
 
D.
Austeniit, mille süsinikusisaldus on alla või üle 0.8% ei lagune ja jääb toatemperatuuril ka austeniidiks
 
Score:
1,5/1,5
 
19.
 
Milline on ferriidi kõvadus Brinelli ühikutes
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
60...90 HB
100%
  
B.
750...820 HB
 
C.
190...230 HB
 
D.
10...30 HB
 
Score:
1,5/1,5
 
20.
 
Milline on liblelise perliidi kõvadus Brinelli ühikutes
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
50...90 HB
 
B.
750...820 HB
 
 C.
190...230 HB
100%
  
D.
10...30 HB
 
Score:
1,5/1,5
 
21.
 
Milline on tsementiidi kõvadus Brinelli ühikutes
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
50...90 HB
 
 B.
750...820 HB
100%
  
C.
190...230 HB
 
D.
1000...3000 HB
 
Score:
1,5/1,5
 
22.
 
Millised väited on õiged?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Ferriit on tugevam kui tsementiit
  
B.
Ferriit on kõvem kui perliit
 
 C.
Perliit on nõrgem kui tsementiit
-50%
 
 D.
Ferriit on sitkem ja plastsem võrreldes perliidi ja tsementiidiga
50%
  
Score:
0/1,5
 
23.
 
Süsiniku sisalduse kasvades muutuvad terase mehaanilised omadused järgmiselt (vali õiged)?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Kõvadus kahaneb
 
 B.
Kõvadus kasvab
25%
  
C.
Plastsus kasvab, kuid sitkus väheneb
 
 D.
sitkus kahaneb
25%
  
 E.
survetöödeldavus halveneb
25%
  
 F.
tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema
25%
  
Score:
1,5/1,5
 
24.
 
Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse
100%
  
B.
Võetakse uuritav materjal, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse
 
C.
Mikrostruktuur on meelevaldne joonis oletatavast materjali struktuurist
 
D.
Mikrostruktuuri pildid on tehtud kunstlikest materjalidest läbi mikroskoobi.
 
Score:
1,5/1,5
 
25.
 
Millised faasid on võimalikud toatemperatuuril tasakaaluolekus terases?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Austeniit
 
 B.
Tsementiit
50%
  
 C.
Ferriit
50%
  
D.
Perliit
 
E.
Ledeburiit
 
Score:
1,5/1,5
 
26.
 
Millised  struktuuriosad  on antud mikrostruktuuril?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Ferriit
100%
  
B.
Perliit
 
C.
Tsementiit
 
D.
Ledeburiit
 
E.
Austeniit
 
Score:
1,5/1,5
 
27.
 
Millistest faasidest koosneb antud mikrostruktuur?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Ferriit
100%
  
B.
Perliit
 
C.
Tsementiit
 
D.
Ledeburiit
 
E.
Austeniit
 
Score:
1,5/1,5
 
28.
 
Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Ferriit
50%
  
 B.
Perliit
50%
  
C.
Tsementiit
 
D.
Ledeburiit
 
E.
Austeniit
 
Score:
1,5/1,5
 
29.
 
Millistest faasidest koosneb antud mikrostruktuur?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Ferriit
50%
  
B.
Perliit
 
 C.
Tsementiit
50%
  
D.
Ledeburiit
 
E.
Austeniit
 
Score:
1,5/1,5
 
30.
 
Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Ledeburiit
 
B.
Ferriit
 
C.
Austeniit
 
D.
Tsementiit
 
 E.
Perliit
100%
  
Score:
1,5/1,5
 
31.
 
Millistest faasidest koosneb antud mikrostruktuur?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Ferriit
50%
  
B.
Perliit
 
 C.
Tsementiit
50%
  
D.
Ledeburiit
 
E.
Austeniit
 
Score:
1,5/1,5
 
32.
 
Millistest faasidest koosneb antud mikrostruktuur?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Ferriit
50%
  
B.
Perliit
 
 C.
Tsementiit
50%
  
D.
Ledeburiit
 
E.
Austeniit
 
Score:
1,5/1,5
 
33.
 
Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Ferriit
 
 B.
Perliit
50%
  
 C.
Tsementiit
50%
  
D.
Ledeburiit
 
E.
Austeniit
 
Score:
2/2
 
34.
 
Leidke alaeutektoidse terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 38% lihvi pindalast.
 
Student Response
Value
Correct Answer
Answer:
0.4%  
0%
0,30
Score:
0/2
 
35.
 
Leidke fotol toodud terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 97% lihvi pindalast.
 
Student Response
Value
Correct Answer
Answer:
1%  
100%
0,98
Score:
2/2
 
36.
 
Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks
100%
  
B.
Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
 
C.
Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
 
D.
727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel
 
E.
Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel
 
Score:
2/2
 
37.
 
Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks
 
 B.
Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
100%
  
C.
Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
 
D.
727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel
 
E.
Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel
 
Score:
2/2
 
38.
 
Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks
 
B.
Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
 
C.
Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
 
 D.
727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektoidse muutuse tulemusel
100%
  
E.
Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel
 
Score:
2/2
 
39.
 
Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks
 
B.
Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
 
 C.
Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
100%
  
D.
787 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel
 
E.
Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel
 
Score:
2/2
 
40.
 
Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm ?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel
 
B.
Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel
 
C.
Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures
 
 D.
Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel
100%
  
Score:
2/2
 
41.
 
Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline kuju?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
liblejas
33,333%
  
 B.
Kerajas
33,333%
  
 C.
Pesajas
33,333%
  
D.
Kantjas
 
E.
Ovaaljas
 
Score:
2/2
 
42.
 
Grafiitmalmis võivad esineda järgmised faasid:
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Tsementiit
33,333%
  
 B.
Ferriit
33,333%
  
C.
Perliit
 
D.
Ledeburiit
 
 E.
Grafiit
33,333%
  
Score:
2/2
 
43.
 
Mis on malm?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Raua ja süsiniku sulam (süsinikusisaldus üle 2.14 %)
100%
  
B.
Raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alla 2.14%)
 
C.
Raua ja süsiniku keemiline ühend
 
D.
Süsiniku tardlahus rauas
 
E.
Raua ajalooline nimetus
 
Score:
2/2
 
44.
 
Valgemalmis esinevad järgmised faasid:
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Tsementiit
50%
  
 B.
Ferriit
50%
  
C.
Perliit
 
 D.
Ledeburiit
-30%
 
E.
Grafiit
 
Score:
1,4/2
 
45.
 
Millised väited on õiged?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Malmid on reeglina paremate tugevusomadustega kui terased
 
 B.
Malmide tugevusomadused on reeglina madalamad kui terastel
25%
  
C.
Malmid on hästi survetöödeldavad
 
 D.
Malme kasutatakse valamise teel valmistatavate toodete/detailide saamiseks
25%
  
 E.
Malme ei saa survetöödelda
25%
  
F.
Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad suure tsementiidi hulga tõttu
 
 G.
Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu löökkoormusi
25%
  
Score:
2/2
 
46.
 
Millise grafiidi osakeste kuju korral on võimalik saavutada tugevaim grafiitmalm?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Keraja
100%
  
B.
Libleja
 
C.
Pesaja
 
Score:
2/2
 
47.
 
Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Grafiidiosakeste suurusest
 
B.
Grafiidiosakeste kujust
 
 C.
Metalse põhimassi struktuurist
100%
  
D.
grafiidiosakeste kogusest metallses põhimassis
 
Score:
2/2
 
48.
 
Liblegrafiidiga malmi tõmbetugevus [MPa] jääb järgmisse vahemikku:
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
100...350
100%
  
B.
350...1000
 
C.
300...800
 
D.
100...200
 
Score:
2/2
 
49.
 
Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest
33,333%
  
 B.
Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne)
33,333%
  
C.
Grafiidi osakeste tugevusest
 
 D.
grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis
33,333%
  
Score:
2/2
 
50.
 
Millise malmiga on tegemist?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Ferriitne tempermalm
 
B.
Perliitne tempermalm
 
C.
Üleeutektne valgemalm
 
 D.
Alaeutektne valgemalm
100%
  
E.
Perliitne keragrafiitmalm
 
F.
Ferriitperliitne keragrafiitmalm
 
G.
Perliitne hallmalm
 
Score:
2/2
 
51.
 
Millise malmiga on tegemist?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Ferriitne tempermalm
 
B.
Perliitne tempermalm
 
C.
Ferriitperliitne tempermalm
 
D.
Ferriitne keragrafiitmalm
 
 E.
Perliitne keragrafiitmalm
100%
  
F.
Ferriitperliitne keragrafiitmalm
 
G.
Perliitne hallmalm
 
Score:
2/2
 
52.
 
Millise malmiga on tegemist?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Ferriitne tempermalm
 
B.
Perliitne tempermalm
 
C.
Ferriitperliitne tempermalm
 
D.
Ferriitne keragrafiitmalm
 
E.
Perliitne keragrafiitmalm
 
F.
Ferriitperliitne keragrafiitmalm
 
 G.
Perliitne hallmalm
100%
  
Score:
2/2
 
53.
 
Millise malmiga on tegemist?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Ferriitne tempermalm
100%
  
B.
Perliitne tempermalm
 
C.
Ferriitperliitne tempermalm
 
D.
Ferriitne keragrafiitmalm
 
E.
Perliitne keragrafiitmalm
 
F.
Ferriitperliitne keragrafiitmalm
 
G.
Perliitne hallmalm
 
Score:
2/2
 
54.
 
Millise malmiga on tegemist?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Ferriitne tempermalm
 
B.
Perliitne tempermalm
 
 C.
Üleeutektne valgemalm
100%
  
D.
Alaeutektne valgemalm
 
E.
Perliitne keragrafiitmalm
 
F.
Ferriitperliitne keragrafiitmalm
 
G.
Perliitne hallmalm
 
Score:
2/2
 
55.
 
Millised mikrostruktuuri osad võivad esineda grafiitmalmides?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Tsementiit
 
B.
Ledeburiit
 
 C.
Perliit
33,333%
  
 D.
Grafiit
33,333%
  
 E.
Ferriit
33,333%
  
Score:
2/2
 
56.
 
Millistel tingimustel tekib pesajas grafiit, tempermalm?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel
 
B.
Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel
 
 C.
Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel
100%
  
D.
Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel
 
Score:
2/2
 
57.
 
Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid
 
 B.
Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja vaba grafiidiga malmideks (grafiitmalmid)
100%
  
C.
Pesagrafiidiga (valgemalmid) ja keragrafiidiga (valgemalmid)
 
D.
liblegrafiidiga (hallmalmid) ja keragrafiidiga (kõrgtugevad malmid)
 
Score:
2/2
 
58.
 
Millistel tingimustel tekib valgemalm?
 
Student Response
Value
Correct Answer
 A.
Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel
100%
  
B.
Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel
 
C.
Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 C juures
 
D.
Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel
 
Score:
2/2