TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond xxxxxx xxxxx Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus Kursusetöö Juhendaja: xxxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Teose vaba kasutamise olemus.............................................................. 4 1
materiaalsete huvide kaitsele, mis tulenevad tema mis tahes teaduslikust, kirjanduslikust ja kunstilisest tulemusest, mille autoriks ta on. Inimese loometegevuse tulemused on väga mitmekesised, ulatudes traditsioonilisest kirjanike, kunstnike ja heliloojate loomingust erinevate teaduste ja tehnoloogiateni. Selle mitmekesisuse tõttu on ka intellektuaalomandi kaitseks loodud erinevaid võimalusi. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda eelkõige: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. Sageli aetakse segamini asjaõiguslik omand ja intellektuaalne omand. Nende kahe peamine vahe seisneb selles, et objekt, mille suhtes õigusi teostada saab, on ühel juhul füüsiliselt eksisteeriv asi, teisel juhul kaitstakse loometöö tulemust. IO printsiibid
Ühtlasi uuritakse metaandmete mudelit ja katsetatakse nende teostust praktikas. Õpiobjektidest ja metaandmetest moodustatud andmebaasi põhjal testitakse erinevate lugemisteede loomist. Arenduse osas katsetatakse konspekti erinevaid kavasid praktikas. Selleks otstarbeks luuakse mõned õppematerjalid ning testitakse nende esitamist erinevates kavades ja sama kava erinevates peatükkides. Õppematerjalide testimine ja rakendamine õppetöös on magistritöö väline ülesanne. 6 1 Analüüs Valdkonna analüüs koosneb järgmistest osadest 1. probleemi püstitus; 2. põhjuste analüüs; 3. lahenduste pakkumine; 4. sihtrühma analüüs; 5. ülevaade valdkonnast. 1.1 Probleemi püstitus Magistritöö autor on tegelenud projektijuhtimise õpetamisega alates aastast 2000. Paralleelselt
ning nende ametlikele tõlgetele 4. Kohtulahenditele ja nende ametlikele tõlgetele 5. Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale Autoriõigused 6. Päevauudistele 7. Faktidele ja andmetele 8. Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid. 33 5.05.2016 Autoriõigused Autoriõigus tekkib teose loomisega. Autoriõigus tekkib nii avalikustamata kui ka avalikustatud teosele. Autoriõigused Avaldamine on teose või selle koopia autori nõusolekul üldsusele kasutada andmises koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Üldsus – kõik mis jääb väljapoole perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Autoriõigused Autoriõiguste sisu: 1. Isiklikud õigused – isikust lahutamatud ja mitteüleantavad. 2
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware)
komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Infotehnoloogia (lüh. IT) - tehnoloogia, mis tegeleb informatsiooni talletamise, töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. 1.2 Arvutite tüübid Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid. 1. Suurarvuti (ingl. mainframe computer) on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Arvutite hierarhias on suurarvutitest kõrgemal ainult superarvutid. Teatud mõttes on suurarvutid superarvutitest võimsamad, sest võimaldavad suure hulga programmide üheaegset tööd
Veebirakenduse väärtus peitub selle omaduses edastada informatsiooni tihedas seoses selle loonud või seda edendava üksuse (või üksuste rühma) tegevusega, kusjuures rakendus peab seda seost alal hoidma. Seega käsitletakse kultuuriveebi inforuumi korraldust tihedalt seotuna informatsiooni ja dokumentide korraldusega kultuuriüksuses endas. Lõimitud Interneti-/intraneti-süsteemi kavandamise praegused võimalused koos veebirakenduste värskendamiseks veebihaldajate kasutuses olevate erinevate omadustega võimsate ja mitmekülgsete töövahenditega võimaldavad kultuuriüksusel kavandada veebikeskkonda kui tõelist dokumendi- ja infosüsteemide korralduskeskust nii asutuse piires kui ka väljaspool. Veebirakenduse kvaliteedi puhul eeldatakse projekti juhtivatelt inimestelt seda, et pakutav aines on ajakohane, usaldusväärne ja heatasemeline, pidades silmas keele-
realiseerimiseks koostatakse konkreetsed projektid ning mille kestus on rohkem kui üks aasta; 4) noorsootööasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või eraõigusliku juriidilise isiku asutus, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine. [RT I 2002, 90, 521 jõustunud 1. 01. 2003] § 3. Noorsootöö (1) Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel tegutseda perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt. (2) Noorsootöö sisuks on noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut. [RT I 2004, 27, 179 jõustunud 1. 05. 2004] 2. peatükk NOORSOOTÖÖ KORRALDAMINE § 4. Haridusministeeriumi ülesanded Haridus- ja Teadusministeerium: 1) töötab välja noorsootöö riiklikud programmid;
Kõik kommentaarid