Temperatuuri, rõhu, pH jne mõju mikroobidele (1)

Temperatuuri mõju mikroorganismidele

• Raku füsioloogilised protsessid põhinevad ensümaatilistel reaktsioonidel, ensüümid on aga temp tundlikud
  
• Temp tõustes teatud piirini ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad ( kiireneb kasv) ja temp alanedes reaktsioonid aeglustuvad (aeglustub kasv), kuid alates teatud maxtemp toim reaktsioonide kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub
  
• Temp mõju juures peab arvestama seda et ensümaatilised reaktsioonid toimuvad vesilahuses (0-100˚Cni)
  
• Mikroobe jagatakse:
  
  • Mesofiilid
    
    • Leidub sooja kliimaga maade mullas, mõõduka ja troopilise kliimaga maade veekogudes, inimese ja loomade soolestikus
      
    • 10˚- 48˚C
      
  • Psührofiilid e krüofiilid
    
    • -10˚- 30˚C
      
    • Saab eraldada merevees , külmunud mullast ja toiduainetest
      
    • Põhjustavad toiduainete riknemist madalatel temperatuuridel
      
    • Neil on stabiilsemad sidemed valgu eri osade vahel, mis teeb nende valgud paindlikumaks
      
    • Membraanid on vedelamad, sisaldavad rohkesti küllastamata rasvhappeid
      
  • Termofiilid
    
    • Esinevad kuumenevates kompostihunnikutes
      
    • Neil on termostabiilsed dipikoliinhapet sisaldavad spoorid
      
    • Põhjustavad heina, sõnniku, kompostihunniku vms isekuumenemise
      
    • 40˚-70˚C
      
  • Hüpertermofiilid
    
    • Leidub merepõhja avanevatest kuumavee allikatest
      
    • Nende hulka kuuluvad peamiselt arhed, mis näitab et elu tekkis termofiilsena
      
    • 65˚-110˚C
      

• O₂ konsentratsioon õhus on 21%
  
• Elu tekkis ilmselt ilma O₂-ta ja hapnik tekkis atmosfääri kui tekkisid sinivetikad
  
• Mikroobid suhtuvad hapnikku erinevalt ja jagatakse selle alusel:
  
  • Aeroobid
    
    • Vajavad eluks O₂-te
      
      • Orgaanilise või anorgaanilise aine oksüdatsiooniks (hapnik kui terminaalne elektronaktseptor)
        
      • Hapnik lülitub oksüdatsioonil substraati
        
    • Et aeroobe laboris kasvatada tuleb neid aereerida ( loksutada , läbi puhumine steriilse õhuga jne)
      
    • Mikroaerofiilid – aeroroobid aga kõrged O₂ konsentratsioonid on toksilised
      
  • Fakultatiivsed anaeroobid
    
    • Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist
      
    • Taluvad hästi hapnikku
      
    • Hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kääritamisele või anaeroobsele hingamisele
      
    • Reeglina kasvavad hapniku juuresolekul kiiremini
      
  • Anaeroobid
    
    • Saavad energiat kas anaeroobsest hingamisest või kääritamisest
      
    • Nende hulgas on ka kemolitotroofe ( metanogeenid) ja fotolitotroofe (rohelised väävlibakterid)
      
    • Hapniku eest kaitseb:
      
      • Lima
        
      • Kapsel
        
      • Rakkude agregeerumine
        
      • Kooselu aeroobsete bakteritega
        
    • Hapnik on toksiline :
      
      • Hapnik oksüdeerib neid raku komponente mis on vajalikud redutseeritud kujul (ka radikaalid on tugevad oksüdeerijad)
        
      • Paljud ensüümid on hapnikutundlikud
        
    • Eristatakse
      
      • Ranged anaeroobid - 0₂ on väga toksiline (metanogeenid, sulfaate redutseerivad bakterid , rohelised väävlibakterid)
        
      • Aerotolernatsed anaeroobid – hapniku juures olekul ei hukku (piimhappebakterid, klostriidid)
        

• Suures koguses vajalik autotroofsetele bakteritele
  
  • Söötmetele kus kasvatatakse sutotroofe lisatakse NAHCO₃ ja inkubeeritakse CO₂ atmosfääris
    
• Vajalik ka heterotroofidele, sest seda läheb vaja metabolismis karboksüülimisreaktsioonil
  
• Kapnofiil – bakter , kes on vajab eluks palju CO₂-te keskkonnas (tihtipeale patogeenid)
  

• Mikroobid ei karda kõrget rõhku
  
• Barofiilid – mikroobid, kes eelistavad elada eriti kõrgetel rõhkudel (1000atm)
  
• Üldiselt on bakterid barotolerntsed
  
• Vaakumis mikroob elada ei suuda