Temperatuuri, rõhu, pH jne mõju mikroobidele (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Mikrobioloogia I eksam

o Õhukestel lamedatel ruutudel on väga suur eripind. Need bakterid hõljuvad soolase vee pinnal ja võtavad kogu pinnaga vastu valgusenergiat, et selle arvel ATPd sünteesida. Päikesepatarei. o Mida väiksem on bakter, seda suurem on tema eripind. o Kokkidel (kerabakteritel) on väiksem eripind kui teise kujuga sama ruumalaga bakteritel, nt pulkbakteritel. Seetõttu on nad vastupidavamad nt kuivusele ja osmootse rõhu muutustele keskkonnas. Agregaatidena kokkidel on veel väiksem eripind. Kokke on rohkesti mullas. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid o Suurimad spiroheedid on kuni 0,5 mm pikad. Rakk on keerdunud, nagu spirillidelgi, kuid peenem ja painduvam. Srrued bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 m-ni. Mõne tsüanobakteri niidi pikkus võib olla kni 12 mm. Üherakulistest bakteritest on ühed suuremad

Bioloogia

114

pdf

Nimetu

Spiroheedid, pulkbakterid, filamentsed bakterid ja kokid. Pipraleotise katse. Kirjeldas algloomi, vetikaid, pärma, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, verekapillaare. Robert Hook: 1635-1703 Täiustas baromeetrit (rõhk), anemomeetrit (tuul), hügromeetrit (õhuniiskus). Omatehtud mikroskoobiga (kahe-läätseline) vaatas taimekudesid. Spallanziani katse- lihapuljong keedeti plekkpurgis läbi, suleti hermeetiliselt. Supp jäi steriilseks. Teine purk jäeti avatud õhu kätte, ,,tekkisid" mikroobid. Steriilses lahuses ei teki iseenesest elu. Avatud purgis sadenedis õhust suppi mikroobid ja hakkasid seal paljunema. Vastuargument- puudus hapnik, mil on eluks hädavajalik. Kurekaelaga kolvid- Louis Pasteur. John Tyndall: 1820-1893 Tündaliseerimine- vaheaegadega korduvkuumutamine. Endospoorid- bakterite termoresistentne staadium. Louis Pasteur: 1822-1895 Esmalt tegeles kristallograafiaga (teadus kristallidest). Viinhappe kristallid (D- ja L- isomeerid)

Kategoriseerimata

20

doc

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused

palju mikroorganisme, kes olid seal paljunenud. Tegi katse äädikhappe ja kuuma kohviga, loputas nendega oma suud. Hook - 1660. a. (25 aastaselt) konstrueeris uut tüüpi kaheläätselise mikroskoobi, millel oli olemas nii objektiiv kui ka okulaar. NB! Hook tegi enda mikrokoobi varem, kui Leeuwenhoek. L. sai inspiratsiooni Hooke´i töödest ja tegi ka endale töövahendi! 17. sajandi suurim eksperimentaator ja leiutaja. Võttis kasutusele mõiste rakk. Alguses arvati, et mikroobid tekivad lagunevast orgaanilisest ainest, kuna neid sealt leida oli võimalik. Paljud progressiivsed teadlased aga arvasid, et ka mikroobid tekivad endasugustest. Pasteur - Parima tõestuse mikroobide isetekkimise võimatuse kohta annab Louis Pasteur, kasutades kurekaelaga kolbe. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhus sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud

Mikrobioloogia

40

docx

Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta

puhaskultuuri süstimisel tervetele loomadele areneb välja siberi katk. Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks. Esimene tardsööde ­ keedetud kartuli lõigud! Siis zhelatiin ja siis agar. Bakterite värvimine mikroskoopimisel. Ripptilga meetod mikroskopeerimisel, bakterite pildistamine mikroskoobis. Kochi postulaadid 1 Haigest organismist peab olema võimalik isoleerida mikroob, mida terves loomas pole. 2 Mikroobi tuleb kasvatada puhaskultuuris. 3 Kui tervet organismi antud mikroobiga nakatada, peavad ilmnema sümptomid, mis kaasnevad mikroobiga seotud haigusega. 4 Haigustekitaja peab olema nakatatud organismist uuesti isoleeritav ning identne punktis üks isoleeritud mikroobiga. Kochi postulaadid kehtivad, kui 1 haigusel on ainult üks põhjus 2 üks tekitaja annab tulemuseks ainult ühe haiguse Nimetatud eeldused ei ole aga täidetavad..

Mikrobioloogia

24

docx

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

Hõimkond Nanoarchaeota 5. Hõimkond Thaumarhaeota 22. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. · Louis Pasteur ­ tõestas, et elu ei saa tekkida eimillestki. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhul sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuulutamisel ei hävi. I. Avastas anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid) II. Andis esimese käärimise definitsiooni (elu ilma hapnikuta) III. Kirjeldas etanool-, piimhappe- ja võihappekäärimist IV

Mikrobioloogia

9

pdf

Mikrobioloogia KT 1

1. Mikroobide kasvu mõjutavad faktorid Mikroorganismide elutegevus nii nagu teistelgi elavatel olevustel on tihedalt seotud nende asustuskeskkonnaga ja seal toimuvad muutused mõjutavad kas suuremal või vähemal määral nende arengut. Mikroobide areng samas jällegi muudab keskkonna omadusi, kuna sinna eralduvad nende ainevahetussaadused ja sealt võetakse eluks vajalikke aineid: Füsikokeemilised - Keskkonna veesisaldus: Veesisaldusel keskkonnas on suur mõju mikroobide elutegevusele. Mikroobid ise sisaldavad oma rakkudes juba ligikaudu 75­85% vett ja veega võetakse toitained rakku ning veega väljutatakse sealt jääkained. Mikroobid võivad areneda ainult sellistes keskkondades, kus on vaba vett. Kasvuks vajaliku minimaalse vee vajaduse järgi võib mikroorganisme jaotada järgnevalt: hüdrofiilid ­ armastavad vet; mesofiilid ­ keskpärase veevajadusega; kserofiilid ­ taluvad märkimisväärselt ka kuivust.

Mikrobioloogia

22

docx

Mikrobioloogia konspekt

moodustatud kihilistele mattidele · Protobiont ­ ürgrakk · Proteinoid ­ abiootiliselt valmistatud polüpeptiid · Panspermia ­ idee, et elu Maale võis jõuda kosmosest meteoriitide ja komeetide vahendusel · Nanobakter ­ viimasel ajal kividel ja mineraalidelt avastuatud eriti väikesed bakterid · Kochi postulaadid ­ tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just see mikroob põhjustab seda haigust · Nukleoid ­ piirkond bakterirakus, kus asub DNA · Plasmiid ­ bakteritel esinevad väiksemad DNA rõngasmolekulid, kus asuvad geenid, mis tavaolukorras ei ole hädavajalikud. · Periplasma ­ ruum, mis paikneb tsütoplasmat katva membraani ja rakukesta väliskihi vahel · Trihhoom ­ niit · Spoorid e akineedid ­ niitjatel bakteritel esinev rakk mis talub hästi ebasoodsaid tingimusi

Mikrobioloogia

22

docx

Mikrobioloogia I kursus 2012

Rakud on pleomorfsed (samas kultuuris esinevad erikujulised rakud). Enamus mükoplasmasid on parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid. Mükoplasmad parasiteerivad nimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes. Mükoplasma koloonia meenutab härjasilma. Mükoplasmadele ei mõju penitsilliin, kuna nendel ei ole rakukesta. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke ja sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kopsupõletikke just lastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. See, et nad eukarüootses rakus parasiteerivad, teeb nad viirustele sarnaseks.

Bioloogia

Kommentaarid (1)