50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tonight
Õppematerjali autor
TEMPERAMENDITÜÜBID Tunni alguses võiks rääkida üldiselt temperamendist, mis see on, kuidas väljendub ... "PSÜHHOLOOGIA KÕIGILE" JUHAN SÕERD Temperament on isiksuse omadus, mille uurimist alustati juba antiikajas. Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. Temperament on üks selgemalt aval
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM TEMPERAMENT JA ISELOOM PSÜHHOLOOGIA REFERAAT Koostaja: Siim Krull (10.a klass) Juhendaja: Külli Muug TARTU 2008 Temperament Sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest ja meeleolust on inimesed erinevate afektiivsete stiilide ehk temperamentidega. Meelelaad iseloomustab isiksust psüühilise tegevuse, liikuvuse ja jõu seisukohalt. Temperamendi uurimine ulatub mitmetuhandete aastate taha. Ilmselt esimesena on temperamendi erinevaid tüüpe kirjeldanud Hippokrates oma kehamahlade teoorias: veri, lima, kollane sapp, must sapp. Viimasel baseerub ka tänapäeval laialt tuntud Galenose temperamenditüüpide jaotuvus: melanhoolik, flegmaatik, sangviinik, koleerik. Temperamenditüübi aluseks on kõrgema närvitegevuse tüüp, mis sõltub kahe põhilise närviprotsessi, erutuse ja pidurduse, omadustest. Temperamenditüübid Melanhoolik on kergesti solvuv
Mis on temperament? Temperament on isiksuse omadus. Temperament jaguneb: sangviiniks, flegmaatiks, melanhooliks ja koleeriks. Temperament on küllalt aktuaalne teema, et seda puudutada, sest see on üks enam levinud isiksuse omadus. Temperament avaldub inimese igapäeva käitumises, kõnes, näoilmes ja liigutustes. Seega on seda lihtsam uurida, kui mõnda muud isiksuse omadust. Aga mis on siis ikkagi temperament? Kuidas eristatakse erinevaid temperamenditüüpe? Järgenv töö jaguneb kaheks osaks, esimeses üritan selgusele jõuda, mis siis ikkagi on temperament ning teises tutvustan erinevaid temperamendi tüüpe. Mis on temperament? Temperament on üks selgemini avalduvaid isiksuse omadusi. Arvatakse, et temperament avaldub ainult osadel inimestel, kuid see pole tõsi. Temperament on olemas igal inimesel, kuid erinevate omadustega
teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Temperamenditüübid on niisiis sangviinik, melanhoolik, koleerik ja flegmaatik, kuid nn puhtaid tüüpe esineb üliharva, me kõik oleme segu nendest tüüpidest, lihtsalt mõni või mõned on domineerivad, nii võib olla sangviiniline koleerik või koleeriline flegmaatik jne. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Sangviinik on väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. Ta on valmis pidevalt tegutsema ja organiseerima. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused
uurimine. CAT – kompuutertomograafia. Rajaneb röntgenkiirtel. Uurimine kolmemõõtmeline, kihiti. 6. Kuidas ja mille alusel jagunevad refleksid? a) Tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (neelamine, hingamine, aevastamine jne). b) Tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul (teadmised, oskused, harjumused, kombed jne). 7. Nimeta (Hyppokratese ja Galenose järgi) temperamenditüübid! Missugused omadused on nende temperamentide omajatel? Koleerik (kr. k chol‘ - sapp kergesti ärrituv) temperamendiga inimene on keevaline ja tormakas isiksus. Teiste inimestega suheldes reageerib ta väga ägedalt üsna tühistele asjaoludele. Vaieldes püüab teistest üle kõnelda, ägestub ja läheb endast välja. Sangviinik(kr. k sanguis - veri keevavereline) temperamendiga inimene on elav ja
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik tugev, liikuv, tasakaa
Psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psüühika püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist. Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks. Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaegsem
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid