Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Televisiooni-, video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on heli füüsikalised omadused?
  • Mis on heli puhul madalad keskmised ja kõrged sagedused?
  • Keskmised 4000-20000 Hz kõrged kasutatakse?
  • Kuidas heli levib?
  • Mis füüsikalistele näitajatele vastab inimesele nähtav valgus?
  • Kuidas toimib inimese silm?
  • Kuidas toimib RGB värvisüsteemi abil kõigi selles võimalike värvitoonide esitamine?
  • Mis on enamlevinud video resolutsioonid ja kaadrisagedused mida kaasajal kasutatakse televisiooni - signaali tarbijateni ning video internetis edastamiseks?
  • Mis on videokaamera peamised osad ja mis eesmärki nad täidavad?
  • Kuidas toimivad fotosensorid videokaamerates?
  • Kui kaugele sellest objektiivi keskpunktist fokusseeritakse piltLainurk kuni 30mmTele objektiiv - 50st mm edasiNormaal objektiiv 30-50mm Valge tasakaal Avanurk neutraal halli filtri tarvitamineND sensori tundlikkus 8 Salvestusformaadid ja andmekandjad a Mis on enamlevinud digitaalse video salvestusformaadid?
  • Mis on enamlevinud digitaalse audio salvestusformaadid?
  • Milleks on vaja videofilmi tegemisel kasutada lisavalgus?
  • Millised filtrid rakendatud3000-8000K korrektsus tõepärasus?
  • Keskkond ja värvid paigas energiast saab?
  • Mis on kompositsiooni-reeglite eesmärk?
  • Mis on nende erinevate kaablite peamised kasutusvaldkonnad?
  • Mis on mikrofoni ülesanne ja kuidas toimivad erinevat tüüpi mikrofonid?
  • Mis on ekvalaiseri ülesanne ja kuidas see toimib?
  • Mis on video monteerimise eesmärk?
  • Mis on nende standardite peamised erinevused?
  • Kui palju on dubleerimist 16 Video edastamine internetis a Mis on enamlevinud video interneti kaudu edastamise failiformaadid?
  • Mis komponentidest koosneb tavapärane video interneti kaudu edastamise komplekt?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Televisiooni--video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks #1 Televisiooni--video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks #2 Televisiooni--video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks #3 Televisiooni--video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor crystella353 Õppematerjali autor
Heli, video jms Polütehnikumi eksami küsimused vastustega

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Side teooria

Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network ­ Juurdepääsuvõrk ja ühendused

Side
thumbnail
24
doc

Fotograafia eksam

2) Kaameraid jaotatakse ka formaadi järgi üldiselt NELJA(4) kategooriasse a) 35mm FORMAAT - kasutab filmi mõõtudes 24x36mm - SLR-kaamerates - hea hind, varustust on metsikult, käib ajaga kaasas, arendatud edasi kuni automaatikani - lihtsalt kaasaskantav ja vahetatav. hea suurus, paindlik - standardobjektiiv 50mm (lainurk 24mm, ülilainurk 20mm) 1|d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 - kiired säriajad, sest saab rohkem valgust, fookuskaugused on lühemad - kvaliteet võib suurendamisel kannatada ehk filmi tera on rohkem näha, sest negatiiv on ju palju väiksem kui suurematel formaatidel - kasutab TTL (through-the-lens exposure metering) süsteemi, mis võimaldab mõõta valgust läbi läätse-> kui jagad matsu, saab igal pool hakkama b) KESKFORMAAT

Fotograafia
thumbnail
13
doc

Peamised arvuti osad

Andmete kirjutamiseks ja lugemiseks kasutatakse laserit. Optilised mäluseadmed on aglasemad, kui kõvaketas, seda eelkõige selle pärast, et CD ja DVD seadme lugemispea on oluliselt suurem kui kõvaketta lugemispea. Teiseks on kõvaketta ketaste pöörlemiskiirus suurem, kui CD ja DVD meediate pöörlemiskiirus lugemisseadmes. CD (Compact Disk) loodi 1980'ndatel aastate alguses Sony ja Philipsi koostöös digitaalse helikandjana. Standartne CD mahutab 74 minutit heli või 650 MB andmeid. Tavaliselt toodetakse enamik muusika- ja tarkvara plaatidest suurte tiraazide puhul tööstuslikult. CD-kirjutaja abil saab plaatidele kirjutada iga arvutikasutaja. CD-R on meedia, kuhu saab kirjutada ühe korra ja CD-RW on meedia, mis on korduvkirjutatav. DVD (Digital Video Disk või Digital Versatile Disc) loodi algselt kõrgekvaliteedilise helikandjana, kuid täna kasutatakse DVD plaate peamiselt videode levitamiseks. Standartne ühekihiline ja ühepoolne DVD meedia

Informaatika
thumbnail
142
doc

Arvutite riistvara

veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4. Elektronpost (e. E-post).................................................................................................69 7.5. Failide allalaadimine.....................................................................................................69 7.6. Interneti uudisegrupid....................................................................................................70 8. Kordamisküsimused.............................................................................................................72 2 1. Sissejuhatus Käesoleva loengukonspekti koostamisel on kasutatud veebisaitides www.arvutiweb.ee, www.howstuffworks.com avaldatud materjale, samuti kirjandust autoritelt T. Tilk, T. Martens, A. Mägi, J

Arvutid
thumbnail
21
docx

Eksamiküsimused

rohkem resolutsiooni, mis võimaldab salvestada suuremat helisageduse vahemikku ja suuremat helivõimendust. See tähendab, et 24 bitine helisignaal on kvaliteetsem kui vähem bitidega helisignaal. 48 kHz sagedus tähendab, et helisignaali sagedus on 48 000 hertsit sekundis. See tähendab, et helisignaali sagedusvahemik ulatub kuni 48 000 hertsini. Suurem sagedusvahemik võimaldab salvestada kõrgemaid helisagedusi ja pakkuda kvaliteetsemat heli. 41. Liini sobitamine on protsess, mille eesmärk on parandada signaali kvaliteeti ja suurendada sidekanali jõudlust. Sobitus tähendab, et kaabel, mis ühendab antenni ja seadme, on optimeeritud nii, et signaal saab edasi minna ilma liigse hälveta või kadudeta. Peegeldusteguri mõiste seostub liini sobitamisega. Peegeldustegur on suhtarv, mis näitab, kui palju signaali peegeldub tagasi seadmest või antennist, kui see jõuab kaabli lõppu

Side
thumbnail
21
docx

Eksamiküsimused

rohkem resolutsiooni, mis võimaldab salvestada suuremat helisageduse vahemikku ja suuremat helivõimendust. See tähendab, et 24 bitine helisignaal on kvaliteetsem kui vähem bitidega helisignaal. 48 kHz sagedus tähendab, et helisignaali sagedus on 48 000 hertsit sekundis. See tähendab, et helisignaali sagedusvahemik ulatub kuni 48 000 hertsini. Suurem sagedusvahemik võimaldab salvestada kõrgemaid helisagedusi ja pakkuda kvaliteetsemat heli. 41. Liini sobitamine on protsess, mille eesmärk on parandada signaali kvaliteeti ja suurendada sidekanali jõudlust. Sobitus tähendab, et kaabel, mis ühendab antenni ja seadme, on optimeeritud nii, et signaal saab edasi minna ilma liigse hälveta või kadudeta. Peegeldusteguri mõiste seostub liini sobitamisega. Peegeldustegur on suhtarv, mis näitab, kui palju signaali peegeldub tagasi seadmest või antennist, kui see jõuab kaabli lõppu

Side
thumbnail
21
docx

Eksamiküsimused

rohkem resolutsiooni, mis võimaldab salvestada suuremat helisageduse vahemikku ja suuremat helivõimendust. See tähendab, et 24 bitine helisignaal on kvaliteetsem kui vähem bitidega helisignaal. 48 kHz sagedus tähendab, et helisignaali sagedus on 48 000 hertsit sekundis. See tähendab, et helisignaali sagedusvahemik ulatub kuni 48 000 hertsini. Suurem sagedusvahemik võimaldab salvestada kõrgemaid helisagedusi ja pakkuda kvaliteetsemat heli. 41. Liini sobitamine on protsess, mille eesmärk on parandada signaali kvaliteeti ja suurendada sidekanali jõudlust. Sobitus tähendab, et kaabel, mis ühendab antenni ja seadme, on optimeeritud nii, et signaal saab edasi minna ilma liigse hälveta või kadudeta. Peegeldusteguri mõiste seostub liini sobitamisega. Peegeldustegur on suhtarv, mis näitab, kui palju signaali peegeldub tagasi seadmest või antennist, kui see jõuab kaabli lõppu

Kategoriseerimata
thumbnail
21
docx

Eksamiküsimused

rohkem resolutsiooni, mis võimaldab salvestada suuremat helisageduse vahemikku ja suuremat helivõimendust. See tähendab, et 24 bitine helisignaal on kvaliteetsem kui vähem bitidega helisignaal. 48 kHz sagedus tähendab, et helisignaali sagedus on 48 000 hertsit sekundis. See tähendab, et helisignaali sagedusvahemik ulatub kuni 48 000 hertsini. Suurem sagedusvahemik võimaldab salvestada kõrgemaid helisagedusi ja pakkuda kvaliteetsemat heli. 41. Liini sobitamine on protsess, mille eesmärk on parandada signaali kvaliteeti ja suurendada sidekanali jõudlust. Sobitus tähendab, et kaabel, mis ühendab antenni ja seadme, on optimeeritud nii, et signaal saab edasi minna ilma liigse hälveta või kadudeta. Peegeldusteguri mõiste seostub liini sobitamisega. Peegeldustegur on suhtarv, mis näitab, kui palju signaali peegeldub tagasi seadmest või antennist, kui see jõuab kaabli lõppu

Side




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun