Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

doc

Referaat Maavärin ja tsunaami

hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest, toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites. Maavärinad põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades. Asulad ja suured linnad purunevad, tekivad järved ja lõhed. Tektoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid, on kestvad ja korduvad. Sageli on maavärinate põhjuseks aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul. Niisuguseid maavärinaid nimetatakse vulkaanilisteks. Peale vulkaaniliste ja tekooniliste maavärinate on olemas veel langatusvärinad, mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Sellised maavärinad ei ole kuigi kestvad, neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on väike.

Geograafia

112

pdf

Eesti Geoloogia konspekt piltidena

EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud.  Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik.  Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve setted, jääjõe setted.

Eesti maastikud

16

odt

Laamtektoonika

seitsmekümnendal aastail, mil tõestati, et lisaks maakoore kerkimisele ja vajumises on ta ka pidevas horisontaalses liikumises, mille tagajärjel tänepäeva mandrid on kord lähenenud ja lõhenenud. Selle uue teooria nimeks on laamtektoonika.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Maa sarnaneb siseehituselt kanamunaga. Ta koosneb tuumast, vahevööst ja maakoorest. Maakoorelaamade piiridel toimuvad aga põhilised geoloogilised protsessid.: Laamade servad liigitatakse lahknevateks e. tõukeservadeks, kokkukulgevateks e. põrkeservadeks ja nihkuvateks e. nihkeservadeks. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Tõukeservad paiknevad ookeanide keskmäestike alal, mis esinevad kõigis ookeanides, moodustades ligikaudu 70 000 kilomeetri pikkuse ühtse veealuse mäestikusüsteemi. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)

Loodus õpetus

25

doc

Konspekt 2009 geoloogia

Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teineteisest eraldatud tektoonilise Paldiski-

Geoloogia

12

rtf

Laamtektoonika

 on ette valmistatud maavärina puhuks (päästmine, toidutagavarad, ravimid, info liikumine jmt). Ülesanne: Kuidas käituda maavärina korral viibides ruumis? tänaval? · Lisaks tektoonilistele maavärinatele esineb vulkanismist põhjustatud, langatusvärinaid, tehnogeenseid maavärinaid. Maavärina võib põhjustada ka suure meteoriidi langemine, lumelaviin või maasööst. 95% on tektoonilised. Allikad: R. Kont (Avita, 2002) lk 78 ­ 81 H. Rast Vulkaanid ja vulkanism, Tln 1988 I.Arold, A. Raukas, H. Viiding Geoloogia alused,Tln 1987 http://earthquake.usgs.gov/ (USA maavärinate informatsiooni keskus) Maalihked (gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes) Mõisted: maalihe, maalihkekeha Maalihe on pinnase liikumine künkanõlval või oruveerul raskusjõu mõjul. Eristatakse pind- ja süvalihet. Maalihkekeha jaguneb lükkekehaks ja vastukaalukehaks.

Geograafia

14

doc

Maavärinate tekkepõhjused

Tallinn 2008  SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4 Tektoonilised maavärinad....................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin............................................................................................................ 6 Laviini tagajärjel tekkinud maavärin...................................................................................... 7 Meteoriidi kokkupõrke tagajärjel tekkinud maavärin..........................................................

Keskkond

11

docx

Maavärinad

kivimiplokkide liikumises piki maakoore murranguid."( http://www.rescue.ee/19669) Kohta kus algab kivimite rebestumine maapõues nimetatakse maavärina koldeks ehk maavärina hüpotsentriks. Epitsentriks aga nimetatakse keset, mis on maapinna hüpotsentri kohal olev punkt, kus maavärin on kõige tugevam. Sõltuvalt pingejõudude suunas võivad maapõues olevad kiviplokid liikuda murrangult külg-, peale-, või allanihke suunaliselt. 95% maavärinatest on tektoonilised ehk on tekkinud kivitme purunemise ehk murrangu tulemusena. 4-5% toimub aga vulkaani pursete tagajärjel või siis nende eel, sellised maavärinad on enam vähem tekkinud sügaval maa-all umbes 600 kilomeetri sügavusel. Kõige tugevamad ja ohtlikumad planeedi värisemised on seotud just tektooniliste või siis vulkaaniliste maavärinatega. Eriti laamadeservadel, kuna seal käib pidev liikumine ja kivimite pinged kogunevad eelkõige sinna.

Geograafia

88

ppt

Maavärinad

aastal California (USA) maavärinal tekkis ligi 70 km pikkune murrang. Maakoore osad nihkusid üksteisest eemale mõnes kohas 5,5 m ja vertikaalselt 1,8 m.  San Andrease murranguvöönd Põhja-Ameerikas Loode–kagu suunaline 400 km pikkune San Andrease murrang sai oma nime 1895 aastal geoloog Lawsonilt, kes nimetas selle San Andrease järve järgi. Tookord ta ei teadnud, et see ulatub kuni Californiani välja. San Andrease murrang  Maavärinad • 95% maavärinatest on tektoonilised maavärinad, mis on tekkinud kivimite purunemisel e. murrangute tekke tulemusena. Need tekivad peamiselt maapinna lähedases kihtides. • 4-5% maavärinatest tekib plahvatuslike vulkaanipursete tagajärjel või ka vulkaanipursete eel. Sellised maavärinad tekivad sügaval subduktsioonivööndites (kuni 670 km).  Sügavuse alusel jaotatakse maavärinaid  madalad (fookuse sügavus kuni 60 km)  keskmised (60-300 km)  sügavad (üle 300 km) • Ligikaudu 90%

Pinnavormid

Kommentaarid (0)